Artiklid

Euroopa majanduses on veel praegugi tuntav 2008. aastal alanud majanduskriis. Töötus ja palgakärped on avaldanud mõju miljonitele inimestele. Kas ajal, mil maailma ühe rikkaima piirkonna koolilõpetajad ei leia tööd, on keskkonnast rääkimine üldse kohane? Euroopa Liidu uus keskkonnaalane tegevusprogramm aga räägib siiski, ent mitte ainult keskkonnast endast. Programm käsitab keskkonda ka tervise ja majanduse loomuliku ja lahutamatu osana.

Lugege edasi

„Hea uudis on see, et viimastel kümnenditel on olukord mitmete õhusaasteainete vallandumise osas märkimisväärselt paranenud. Ent need saasteained, mida meil on õnnestunud vähendada kõige enam, ei ole ained, mis on inimeste tervisele ja keskkonnale kõige kahjulikumad,” ütleb Valentin Foltescu, kes tegeleb Euroopa Keskkonnaametis õhu kvaliteedi hindamise ja andmete esitamisega. Küsisime Valentinilt, mida võtab keskkonnaamet ette seoses õhukvaliteediga ja mida ütlevad viimased andmed.

Lugege edasi

Me elame pidevalt muutuvas maailmas. Kuidas saaksime suunata neid lakkamatuid muutusi, et tagada 2050. aastaks ülemaailmne säästev areng? Kuidas hoida tasakaalu majanduse ja keskkonna vahel nii lühi- kui ka pikaajalises perspektiivis? Vastus peitub viisis, kuidas me juhime üleminekuprotsessi, jäämata ise lõksu mittesäästlikesse süsteemidesse.

Lugege edasi

Rahvastiku kasvu, linnastumise ja majandusarengu taustal kasvab kogu Euroopas linnapiirkondades nõudlus magevee järele. Samal ajal mõjutavad ka kliimamuutused ja reostus linnavee kättesaadavust. Kuidas saavad Euroopa linnad jätkata oma elanike varustamist puhta mageveega?

Lugege edasi

Me vajame toitu ja toidu tootmiseks puhast magevett. Inimtegevus ja kliimamuutused on suurendanud mageveenõudlust ning paljud piirkonnad eelkõige lõunas otsivad mageveevarusid, et rahuldada oma veevajadusi. Kuidas jätkata toidu tootmist, ilma et looduses tekiks puhta vee puudust? Kindlasti oleks abi, kui põllumajanduses kasutataks vett tõhusamalt.

Lugege edasi

Lugege edasi

Linnaruumist linnaökosüsteemideni

Lugege edasi

Lugege edasi

Mere elurikkus on ohus

Lugege edasi

Kliimamuutuste mõju tänapäeva Euroopas

Lugege edasi

Elurikkus – elutähtis “ökosüsteem”

Lugege edasi

Põllumajandus avaldab Euroopa veevarudele suurt ja järjest kasvavat survet, ähvardades veepuuduse ja ökosüsteemide kahjustamisega. Vee säästva kasutamise saavutamiseks tuleb põllumajandustootjatele pakkuda õigeid hinnastiimuleid, nõuandeid ja abimeetmeid.

Lugege edasi

„Meie vesi keeratakse kinni korra või paar korda kuus, vahel isegi sagedamini,” ütleb Barış Tekin oma korteris Beşiktaşes, Istanbuli ajaloolises linnaosas, kus ta elab koos oma naise ja tütrega. „Meil on pesemiseks ja koristamiseks korteris igaks juhuks valmis umbes 50 liitrit pudelivett. Kui vesi on väga pikalt ära, läheme mu isa või mu naise vanemate juurde,” ütleb Barış, kes on Marmara ülikooli majandusprofessor.

Lugege edasi

Kas aiandus on teie huviala? Kui see on nii ja te elate Kesk- või Põhja-Euroopas, on tapjanälkjas tõenäoliselt üks teie isiklikke vaenlasi. Maitsetaimi ja aedvilju armutult ründav nälkjas paistab olevat tõrjeabinõude suhtes immuunne.

Lugege edasi

Kaluri lugu. 6. oktoobri öösel 1986. aastal leidsid Kopenhaagenist põhja pool asuva väikelinna Gilleleje homaaripüüdjad Kattegati väinas kalastades, et nende võrgud olid täis Norra salehomaari. Paljud loomadest olid surnud või suremas. Umbes pooled neist olid veidrat värvi.

Lugege edasi

Igal talvel avanevad Kopenhaageni kuulsa Tivoli, kesklinnas asuva vana lõbustuspargi väravad, et ametlikult tähistada varase jõuluhooaja algust. Selle aasta detsembris on Tivolist eredamalt valgustatud kõige tähtsam kliimamuutuse konverents, COP 15, mille raames kogunevad Taani pealinna tuhanded diplomaadid, poliitikud, äritegelased, keskkonnaspetsialistid ja kliimaeksperdid üle kogu maailma.

Lugege edasi

* Selle loo tegelased on välja mõeldud, aga andmed on tegelikud. Lugu juhtus 27. juulil 2008. aastal, kui Brüsselis anti välja hoiatus õhukvaliteedi kohta.

Lugege edasi

Piirideta jäätmed: 35-aastane Zhang Guofu teenib Hiina maaprovintsi kohta äärmiselt suurt palka – 700 eurot kuus, sorteerides jäätmeid, mille hulka kuuluvad Briti supermartetiketi poekotid ja ingliskeelsed DVD-d. Tõsi on see, et Londonis prügikasti pandud jäätmed võivad vabalt sattuda 5 000 miili kaugusel Hiinas Zhu Jiangi jõe deltas asuvasse ümbertöötlustehasesse.

Lugege edasi

Bioenergia ei ole uus. Inimesed on tuhandeid aastaid puud põletanud. Tööstusrevolutsioon 1800ndate aastate keskpaigas tõi esiplaanile niinimetatud fossiilkütused, peamiselt söe ja nafta. Fossiilkütuseid on aga üha keerulisem leida ja ekstraheerida, nad on üha kallimad ja seotud ägedate poliitiliste vaidlustega.

Lugege edasi