järgmine
eelmine
punktid

Article

Vestlus – EEA uurib üldsuse kokkupuudet bisfenool A-ga

Muutke keelt
Article Avaldatud 2024-03-05 Viimati muudetud 2024-03-05
2 min read
Photo: © Annette from Pixabay
Paljudes plastist ja metallist toidupakendites ja muudes tarbekaupades kasutatava sünteetilise kemikaali bisfenool A (BPA) kasutamine ja sellega kokkupuude valmistab paljudele inimestele kogu Euroopas üha suuremat muret. Arutasime Magnus Løfstedti, EEA kemikaali-, keskkonna- ja terviseeksperdiga hiljuti avaldatud EEA ülevaadet bisfenool A põhjustatud riskide kohta.

Miks peaksime muretsema bisfenool A pärast? Kuidas see ohustab tervist?

Juba pikka aega on teada, et bisfenool A võib jäljendada inimese östrogeeni ja toimida endokriinfunktsiooni kahjustava kemikaalina. See on murettekitav, sest võib kahjustada viljakust. Rasedusaegne kokkupuude võib häirida ka sündimata lapse arengut, sest loode on eriti tundlik kokkupuutele endokriinseid häireid põhjustavate ainetega.

Lisaks on uuemad tõendid näidanud, et bisfenool A võib kahjustada ka immuunsüsteemi. Kokkupuude võib soodustada teatud immuunrakkude pooldumist, mis võib viia autoimmuunhäirete, näiteks astma tekkimiseni.


Mis on laiem mõju keskkonnale?

Bisfenool A võib toimida ka endokriinfunktsiooni kahjustava kemikaalina eluslooduses. Kõikidel selgroogsetel on östrogeeni retseptorid ja neid võib mõjutada bisfenool A östrogeeni jäljendav funktsioon. Need mõjud on kõige paremini teada siiski kaladel, kus mitmed uuringud on tõendanud aine endokriinfunktsiooni kahjustavat mõju.

Positiivsest küljest ei peeta bisfenool A-d enamikus keskkonnatingimustes püsivaks ega elusorganismides olulisel määral bioakumuleeruvaks. See tähendab, et see kaob keskkonnast üsna kiiresti, kui keskkonda laskmine peatatakse.


Mis on EEA ülevaate peamised järeldused?

EEA ülevaates esitatakse uusim teave inimese kokkupuute kohta bisfenool A-ga, võttes arvesse hiljuti lõppenud ELi rahastatud inimese bioseire uurimisprojekti (HBM4EU).

Ülevaatest selgub, et Euroopa inimesed puutuvad kokku bisfenool A murettekitavalt kõrge kontsentratsiooniga. Ülevaade põhineb mõõdetud bisfenool A mõõdetud kontsentratsioonil uriinis, mille proovid võeti 2756 inimeselt 11 Euroopa riigis. Vähemalt 92%-l osalejatest ületas uriini bisfenool A kontsentratsioon ohutu taseme.

 

Kas te võiksite veidi selgitada bisfenool A HBM4EU uuringuid?

Inimese bioseire annab teavet tegeliku kokkupuute kohta kemikaaliga kõikidest eri allikatest. See on vastuolus traditsiooniliste riskihindamistega, mis tavaliselt põhinevad modelleeritud kokkupuuteandmetel. 

Bisfenool A uriiniproovid koguti aastatel 2014–2020. Kuigi 2020. aasta uusimad proovid ületavad endiselt soovituslikku väärtust, näib, et BPA tase uriinis on vähenemas. ELi programmi „Euroopa horisont“ uus kemikaalide riskihindamise partnerlus (PARC) on lisanud bisfenoolid prioriteetsete ainetena, mida tuleb täiendavalt uurida inimeste bioseire uuringutes lastel, teismelistel ja täiskasvanutel. See annab lähiaastatel täiendavaid andmeid BPA ja muude bisfenoolide esinemise kohta eurooplaste organismis.


Mida teeb EL bisfenool A-ga seotud terviseprobleemide lahendamiseks?

Juba mõnda aega on teada, et bisfenool A võib kahjustada viljakust ja häirida hormoonsüsteemi. See on põhjus, miks ELis on vastu võetud üsna palju eri piiranguid, nagu nt kasutuskeeld lutipudelites ja termopaberis.

Nüüd aga teame, et BPA on veelgi toksilisem kui varem arvati, sest EFSA uusimas hinnangus vähendati ohutut piirmäära 20 000 korda. Euroopa Komisjon valmistab praegu ette ettepanekut bisfenool A ja muude bisfenoolide keelustamiseks toiduga kokkupuutuvates materjalides.

 

Mis muude kemikaalide pärast peaksime muretsema?

Euroopa Liidul on maailma kõige terviklikumad ja kaitsvamad kemikaalieeskirjad. Süsteem ei ole siiski kuulikindel. Meie arusaam eri viisidest, kuidas keemilised ained võivad meie organismi mõjutada, areneb pidevalt. See tähendab, et reguleerimissüsteem peab pidevalt jälgima teaduse arengut, et säilitada parim võimalik kaitsetase.

Euroopa rohelise kokkuleppe raames on Euroopa Komisjon välja kuulutanud mitu algatust süsteemi edasiseks täiustamiseks. Üks neist algatustest on ELi kemikaaliriskide varajase hoiatamise süsteemi väljatöötamine, et kiirendada näiteks teadusuuringutest tulenevate hoiatuste kasutamist riskijuhtimises. 

Magnus Løfstedt
EEA kemikaali-, keskkonna- ja terviseekspert

Vestlus on avaldatud EEA uudiskirja septembrinumbris nr 03/2023

Permalinks

Geographic coverage

Temporal coverage

Tags

Filed under: chemicals, plastics, bisphenol a
Tegevused dokumentidega