Seniajani seostavad paljud elavhõbedat termomeetritega ning enamik teab, et see on mürgine. Aine mürgisuse tõttu kasutatakse Euroopas elavhõbedat toodetes üha vähem, kuid seda ringleb siiski olulisel määral õhus, vees, pinnases ja ökosüsteemides. Kas elavhõbe on ikka veel probleem ning mida selle lahendamiseks ette võetakse? Vestlesime Euroopa Keskkonnaameti (EEA) loodusvarade säästva kasutamise ja tööstuse eksperdi Ian Marnane’iga.

Lugege edasi

Kliimamuutus on kaasaja tähtsaimaid probleeme. Selle mõju on tunda kogu maailmas ning see mõjutab inimesi, loodust ning majandust. Kliimamuutuste leevendamiseks tuleb oluliselt vähendada kasvuhoonegaaside heidet maailmas. Et sellest üldeesmärgist saaks tuletada konkreetseid meetmeid, on vaja mõista kogu keerukat süsteemi ja seoseid eri allikatest pärit heitmete ning riiklike ja piirkondlike mõjude, globaalse juhtimise ja potentsiaalsete kaasnevate eeliste vahel. Euroopa Keskkonnaameti eesmärk on täiustada pidevalt teadmisi, mida on vaja tõhusate meetmete väljatöötamiseks kohapeal.

Lugege edasi

Euroopa Komisjon kinnitas hiljuti paketi õigusaktide ettepanekuid, mille eesmärgiks on toetada jätkusuutlikku majandust Euroopa Liidus (EL). Komisjoni ettepanekute aluseks on jätkusuutliku rahanduse kõrgetasemelise eksperdirühma soovitused. See rühm koosneb kodanikuühiskonna, finantssektori, akadeemia, Euroopa ja rahvusvaheliste institutsioonide esindajatest. Vestlesime Andreas Barkmanniga, kes esindab eksperdirühmas Euroopa Keskkonnaametit (EEA) ja töötab kliimamuutuste ja energiaküsimuste strateegiliste nõuannete valdkonnas.

Lugege edasi

Keskkonnapoliitika väljatöötamine ei ole lihtne ülesanne. Ühelt poolt soovivad eurooplased nautida hästi toimiva majanduse hüvesid. Teisalt kaasneb meie elustiilivalikutega märkimisväärne koormus keskkonnale ja tervisele. Parimate võimalike poliitikavalikute tegemiseks on oluline süsteemne arusaam sellest, kuidas on seotud loodus, majandus ja inimeste tervis. Euroopa Keskkonnaameti eesmärgiks on toetada poliitikakujundamist selliste teadmiste pakkumisega.

Lugege edasi

Euroopa Keskkonnaamet (EEA) avaldas hiljuti oma transpordi ja keskkonna aruandlusmehhanismi (TERM) aastaaruande, mis tänavu keskendub lennundusele ja laevandusele. Mõlemad sektorid kasvavad kiiresti, mis mõjutab ka keskkonda, eriti heidet. Palusime EEA õhusaasteeksperdil Anke Lükewillel selgitada tänavuse aruande põhipunkte.

Lugege edasi

Euroopa kogub üha rohkem andmeid, et mõistaksime keskkonda paremini. Euroopa Liidu Copernicuse programmi kaudu saadavad maaseireandmed osutavad uutele probleemidele ja võimaldavad täiendada teadmisi keskkonna kohta. Euroopa Keskkonnaamet (EEA) ühendab Copernicuse ajakohaseid andmeid olemasoleva teadmusbaasiga, et poliitikakujundajad ja kodanikud saaksid paremini võtta tarvitusele meetmeid kohalike, riiklike ja üleilmsete probleemide lahendamiseks.

Lugege edasi

Euroopa Liit on püstitanud mitu kliima- ja energiaeesmärki, et vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid, parandada energiatõhusust ja toetada taastuvate energiaallikate kasutamist. Kuidas jälgib EEA Euroopa Liidu liikmesriikide tegevust nende eesmärkide saavutamisel? Palusime EEA kliimamuutuse leevendamise ja energiaeksperdil Melanie Sporeril selgitada ameti rolli. Ühtlasi rääkis ta, kuidas kirjeldati viimases suundumuste ja prognooside aruandes aasta jooksul tehtut.

Lugege edasi

Tänu õigusaktidele, tehnikale ja väga saastavatest fossiilkütustest loobumisele paljudes riikides on Euroopa õhukvaliteet viimastel aastakümnetel paranenud. Samas kahjustab õhusaaste ikka veel paljusid inimesi, eriti linnades. Õhusaaste probleem on keerukas ja selle lahendamine nõuab koordineeritud tegevust mitmel tasandil. Inimeste kaasamiseks tuleb pakkuda õigeaegset ja kergesti kättesaadavat teavet. Üks vahendeist on meie hiljutine õhukvaliteedi indeks. Õhukvaliteedi paranemine toetab peale tervise ka kliima püsimist.

Lugege edasi

Mereelustik, maailma kliima ning meie majandus ja sotsiaalne heaolu sõltuvad elutervest merekeskkonnast. Hinnangud näitavad, et mõningast paranemisest hoolimata on Euroopa merede praegune kasutamine jätkuvalt mittesäästlik. Kliimamuutused ja konkurents loodusvarade pärast suurendavad veelgi merekeskkonnale avaldatavat survet. Euroopa poliitika ja meetmed võiksid olukorda rohkem parandada, kui neid rakendataks ökosüsteemipõhisele majandamisele tuginevat lähenemisviisi järgides ja kui neid toetaks ülemaailmne ookeanide haldamise raamistik.

Lugege edasi

Teadaolevalt mõjutab kokkupuude kahjulike kemikaalidega inimeste tervist ja keskkonda. Kuna ülemaailmne kemikaalitootmine on tõusuteel ning välja töötatakse ja kasutusele võetakse uusi kemikaale, siis kuidas me teame, mida võib pidada ohutuks? Arutasime EEA kemikaalieksperdi Xenia Trieriga mitmesuguseid küsimusi, mis käsitlevad kemikaalide ohutut kasutamist Euroopas, ja seda, mida teeb EL kemikaalide võimalike kõrvalmõjude vähendamiseks.

Lugege edasi

Enamiku inimeste jaoks on ringmajandus jätkuvalt abstraktne, kui mitte võõraks jääv kontseptsioon. Kuigi keskkonnahoidlikkus on kõikjal maailmas üha suuremat populaarsust võitev teema, ei ole paljud inimesed veel teadlikud sellest, milliseid suuremaid muudatusi tuleb meil jätkusuutliku tuleviku ja pikaajalise heaolu tagamiseks oma eluviisis teha.

Lugege edasi

Möödunud kuul avaldas Euroopa Keskkonnaamet (EEA) oma uusima aruande õhukvaliteedi kohta Euroopas. Aruandest selgub, et kuigi õhukvaliteet on hakanud tasapisi paranema, on Euroopas suurim keskkonnaoht inimeste tervisele endiselt õhusaaste. Vestlesime EEA õhukvaliteedieksperdi Alberto González Ortiziga aruande tulemustest ja sellest, kuidas täiendavad õhukvaliteedi uuringuid satelliidifotod ja muud tehnoloogiad.

Lugege edasi

Meie kliima on muutuste keerises. Kliimamuutuste aeglustamiseks peame vähendama kasvuhoonegaaside heidet ja samal ajal võtma meetmeid, et tulla toime kliimamuutuste praeguse ja tulevase mõjuga. Mõlemad tegevussuunad nõuavad ennenägematut investeeringute ümbersuunamist. Sellele tõdemusele jõuti Pariisi ja ka hiljutisel Marrakechi kliimakonverentsil. Finantssektor saab olulisel määral toetada Euroopa üleminekut vähese CO2-heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimeliseks ühiskonnaks.

Lugege edasi

Eelmise aasta detsembris seadis maailm endale Pariisis julge eesmärgi: hoida ülemaailmse keskmise temperatuuri tõus tublisti alla 2 kraadi, eelistatavalt alla 1,5 kraadi üle tööstusrevolutsiooni eelse taseme. Käesoleva kuu alguses toimunud G20 tippkohtumisel teatasid Hiina ja Ameerika Ühendriigid, et võtavad ametliku kohustuse ühineda Pariisi kokkuleppega. See on rahvusvahelisel kasvuhoonegaaside heite vähendamisel ja ülemaailmse soojenemise piiramisel suur samm edasi. Samas ei ole kokkuleppe osalisriikide praegused vähendamiskohustused selle ambitsioonika eesmärgi saavutamiseks piisavad.

Lugege edasi

Nüüdisaegne ühiskond sõltub kaupade ja inimeste transpordist, kuid praegused transpordisüsteemid kahjustavad inimtervist ja keskkonda. Rääkisime peagi ilmuva elektrisõidukite aruande projektijuhi Magdalena Jóźwickaga, mis eelised ja probleemid on elektri kasutamisel tavapäraste sõidukikütuste alternatiivina.

Lugege edasi

Meie linnadele avaldavad seniolematut survet suurem elanike arv, liiklusummikud ja kliimamuutused. Kuidas muuta linnu elamisväärsemaks ja jätkusuutlikumaks, kus on ka lihtne liigelda? On üks linnaplaneerimisbüroo, mille vaatenurk on täiesti teistsugune. Vestlesime Helle Søholtiga, kes on Kopenhaagenis tegutseva büroo Gehl Architects kaasasutaja ning tegevdirektor.

Lugege edasi

Transpordiviise on palju – liikuda saab jala ja elektriautoga või ka hiigelsuurte kaubalaevade ja kiirrongidega. Transpordiviisi valikut otsustavad paljud tegurid, näiteks hind ja kaugus, taristu olemasolu ning mugavus. Eurooplased sõidavad kõige meelsamini autoga. Ka sõiduautode puhul on olemas keskkonnasäästlikke võimalusi, kuid mis need on?

Lugege edasi

Transpordivõrgud on saanud Euroopa maastike tavaliseks osaks. Need ühendavad inimesi, soodustavad majandustegevust ja tagavad juurdepääsu põhiteenustele, kuid samas eraldavad loodusalasid, nende kasutamine tekitab saasteaineid ja nende kaudu satuvad ökosüsteemidesse võõrliigid. Euroopa loodusrikkust võivad aidata säilitada ja kaitsta jõulised poliitikameetmed ja rohealade võrk.

Lugege edasi

Nädalavahetus lennukiga, Bangladeshis toodetud puuvillased T-särgid ja Keenias kasvatatud roosid on mõni näide toodetest, mida pakub üleilmastunud maailm. Kuigi lennundus ja laevandus soodustavad majanduskasvu, kahjustavad need ka inimtervist, kliimat ja keskkonda. Prognooside kohaselt jätkub lennunduse ja laevanduse kasv ka tulevikus ning mõlemas sektoris uuritakse, kuidas kahjulikku mõju vähendada.

Lugege edasi

Koju või restorani jõuavad toiduained kaugelt ja lähedalt. Üha enam linnastunud ja üleilmastunud maailmas tuleb maal toodetud toiduained vedada linnadesse. Palju on räägitud toidukilomeetrite vähendamisest ja see on küll asjakohane, ent mõnikord liiga ühekülgne käsitus. Arukam ja keskkonnasäästlikum transpordisüsteem suudab lahendada probleemist ainult osa. Sellele lisaks on vaja toiduainesüsteemi analüüsida mitmekülgselt ja põhjalikult.

Lugege edasi