järgmine
eelmine
punktid

Article

Koos saame minna edasi: kestliku planeedi ehitamine pärast koroonavapustust

Muutke keelt
Article Avaldatud 2020-07-01 Viimati muudetud 2020-07-24
3 min read
Photo: © Juan Miguel, REDISCOVER Nature/EEA
Kuidas saame pärast koroonaviiruse kriisi ehitada kestlikuma ja vastupidavama maailma? Praegusel kriitilisel ajal, kui tehakse meie tulevikku kujundavaid äärmiselt tähtsaid otsuseid normaalse olukorra taastamiseks, koondab Euroopa Keskkonnaamet koroona- ja keskkonnateadmisi ning toetab teadlikku arutelu.

Koroonaga seotud surmajuhtumeid on maailmas olnud üle 400 000 ja see arv kasvab, mõnes piirkonnas kiiremini kui mujal. COVID-19-ga seotud kulud ja riskid on tegelikud ning nõuavad ülemaailmset tegutsemist ja solidaarsust.

Viiruse leviku peatamiseks kehtestasid paljud riigid, sealhulgas peaaegu kõik ELi liikmesriigid, ranged liikumispiirangud. Mõni riik on suutnud nakkusjuhtude sagedust vähendada ja hakanud piiranguid ettevaatlikult tühistama. Esimestel kuudel keskenduti pakilistele tervisemõjudele ja lahendustele, kuid nüüd on selge, et pandeemia majandusmõju on tohutu ja seda on tunda veel aastaid. Valitsused on avalike vahenditega leevendanud halvimat mõju ja elavdanud majandust. Kas neid vahendeid kasutatakse koroonaeelsesse maailma naasmiseks või kestliku ja õiglase maailma ehitamiseks?

Euroopa taastekava kinnitab teed kestlikkusele

Valik on selge: Euroopa peab olema roheline, digitaalne ja vastupidav. Euroopa Komisjon tegi Euroopa rohelise kokkuleppe raames ambitsioonika ja õiglase ülemineku ettepaneku, võttes suuna pikaajalisele kestlikkusele ning keskendudes üleminekul keskkonna- ja kliimaprobleemidele. Selle nägemuse teostamiseks on välja töötatud ulatuslikud poliitikapaketid, sealhulgas hiljutine bioloogilise mitmekesisuse strateegia ja strateegia „Talust taldrikule“.

Valik on selge: Euroopa peab olema roheline, digitaalne ja vastupidav.

Need prioriteedid kajastuvad selgelt ka ELi mitmeaastase eelarve ettepanekus – 1,1 triljonit eurot aastateks 2021–2027. Majanduskriisist taastumise kava osana tegi Euroopa Komisjon hiljuti ettepaneku luua uus täiendav rahastamisvahend, taasterahastu „Next Generation EU“, suurusega 750 miljardit eurot. Hästi määratletud poliitikaeesmärkide raames saavad need vahendid aidata Euroopa majandust ümber kujundada, saavutades ühtlasi kliimaneutraalsuse ja kestlikkuse ning käsitledes sotsiaalset ebavõrdsust.

Kogu üleminekuperioodi jooksul on suur roll teadmistel, et tagada selle rahastuse eraldamine sidusatele meetmetele ühise nägemuse teostamiseks.

Kasvavad teadmised üleminekuotsuste toetamiseks

Ülemaailmne kogukond vajab aastaid, võib-olla aastakümneid, et näha ja hinnata kriisi täielikku ulatust alates demograafilistest muutustest ja ebavõrdsusest ressursside kasutamise ja saasteainete heitkoguste muutumiseni. Samas on juba andmeid, kuidas koroonameetmed võivad mõjutada keskkonda nii lühemas kui ka pikas plaanis.

Koroonameetmete üks esimesi mõõdetavaid tulemusi on olnud õhukvaliteedi märgatav paranemine. Tänu vähenenud liiklusele teedel täheldati paljudes Euroopa linnades liikumispiirangute ajal, et mitme peamise õhusaasteaine kontsentratsioon on väiksem. Nende muutuste ulatuse mõistmiseks jälgib EEA nädala keskmisi lämmastikdioksiidi kontsentratsioone, mis on mõnes linnas olnud üle 50% väiksemad kui samal nädalal 2019. aastal. Samuti võib eeldada maanteetranspordi mürasaaste vähenemist. Majandustegevuse hoogustudes need suundumused tõenäoliselt siiski pöörduvad.

Väiksema majandustegevuse tulemusel vähenevad 2020. aastal tõenäoliselt ka kasvuhoonegaaside heitkogused. Konkreetsetel andmetel põhinev täielik hinnang avaldatakse 2021. aasta lõpus. Sarnaselt õhukvaliteedile, kaob heitkoguste langus kindlasti, kui majandus hakkab taastuma.

Kogu maailmas on teateid eluslooduse taastumisest, sest inimtegevus häirib seda vähem, ja ka sellest, kuidas keskkonda satub rohkem ühekorra-plasttooteid. Teadlased ja ametiasutused kogu Euroopas ja maailmas töötavad välja algatusi, kuidas neid suundumusi tuvastada ja kontrollida.

Tagamaks, et jätkame liikumist kliimaneutraalse ja kestliku Euroopa ja planeedi poole, jagame EEA ja oma partnerite kasvavat teadmistekogumit ning toetame teadlikku arutelu meie uuel veebilehel: Koroonajärgne planeet.

Üks planeet, üks kogukond

Elame keerulisel ajal. Kõik meie ümber on lühikese aja jooksul enneolematult kiiresti muutunud: sotsiaalne suhtlemine, tööelu, haridus, puhkeaeg, töövõimalused ja digitaalne side. Ka tulevik on väga ebakindel. Praegusel raskel ajal ei tohi me kunagi unustada suurt tugevust, vastupidavust ja solidaarsust, mida oleme üles näidanud isikute ja perekondadena ning ülemaailmse kogukonna osana. Koos saame tegutseda, uuendada, kohaneda ja edasi liikuda. Peame seda kõike tegema kestlikult.

Hans Bruyninckx

Euroopa Keskkonnaameti tegevdirektor

Juhtkiri avaldati juunis 2020 EEA uudiskirjas 02/2020

Permalinks

Geographic coverage

Temporal coverage

Tags

Filed under:
Filed under: coronavirus
Tegevused dokumentidega