järgmine
eelmine
punktid

Article

Tulevikuhinnangud kestlikkuse väljavaadete paremaks mõistmiseks

Muutke keelt
Article Avaldatud 2020-07-13 Viimati muudetud 2020-07-31
3 min read
Photo: © drmakete lab on Unsplash
Euroopa Keskkonnaamet (EEA) avaldas hiljuti aruande muutuste tõukejõudude kohta, mis mõjutavad Euroopa keskkonna ja kestlikkuse väljavaateid. Vestlesime aruande projektijuhi Lorenzo Beniniga, kes töötab EEAs süsteemide hindamise ja kestlikkuse eksperdina.

Mis on teie roll ja tööülesanded EEAs? 

Töötan EEAs kestlikkuse integreeritud hindamise programmis, mille raames koostame terviklikke keskkonnahinnanguid, näiteks aruannet „Euroopa keskkond – seisund ja väljavaated“. Minu enda töö keskmes on süsteemne hindamine, milles analüüsitakse kestlikkuse probleeme ja võimalusi Euroopas. Selleks tuleb eri tasanditel ja tulevikku suunatult vaadelda sotsiaal-ökoloogiliste ja sotsiaal-tehniliste süsteemide seoseid ning teadvustada, et meie teadmistes on määramatusi. 

Mis on tulevikku suunatud hinnangud? 

EEA tulevikku suunatud hinnangutes käsitletakse võimalikke tulevikusuundumusi, näiteks keskkonna ja kestlikkuse väljavaadetes. Need hinnangud põhinevad varasemate suundumuste ja arengumustrite kohta omandatud teadmistel, arusaamal eri nähtuste koostoimest ning ka alternatiivsete tulevikustsenaariumide uurimisel. Tulevik on alati ebakindel, eriti praegu, mil maailma iseloomustab üha suurem volatiilsus, keerukus ja ebamäärasus.

Maailm on üha rohkem vastastikseotud ja suundumused mujal maailmas võivad mõjutada Euroopat. Kahjuks kinnitab seda COVID-19 kriis.

Samas saab ette kujutada, arutada ja järgida alternatiivseid tulevikustsenaariume. See omakorda nõuab mitmesuguseid kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid tulevikusuundade uuringuid ja koostööd eri sidusrühmadega, et saada teadmisi, mis võiksid toetada kestlikkust soodustavaid poliitikameetmeid. EEA teeb koostööd oma liikmesriikide võrgustiku (EIONET), poliitikakujundajate, eri valdkondade ja taustaga ekspertide ning üha enam ka kodanikuühiskonnaga. 

Mida saab teada EEA hiljutisest aruandest? 

Aruandes „Euroopa keskkonna ja kestlikkuse seisukohast olulised muutuste tõukejõud“ analüüsitakse paljusid tegureid, mis võivad kujundada Euroopa tulevikku, eelkõige neid, mis mõjutavad Euroopa keskkonna- ja kestlikkuseesmärke. Aruande üldeesmärk on anda põhjalik ülevaade Euroopas ja kogu maailmas toimuvatest muutustest, nende vastastikusseosest ja võimalikust mõjust. 

Euroopa keskkonna ja kestlikkuse väljavaateid mõjutab mitu tegurit, mis toovad kaasa uusi riske ja uusi võimalusi. Maailm on üha rohkem vastastikseotud ja suundumused mujal maailmas võivad mõjutada Euroopat. Kahjuks kinnitab seda COVID-19 kriis. Kuigi Euroopa ülemaailmne roll on muutumas, on ELil võimalus asuda juhtrolli saabuvate keskkonna-, kestlikkus- ja strateegiliste probleemide käsitlemisel ning kasutada tulevikuvõimalusi, et tagada kestlikum tulevik. 

Mida tähendab muutuste tõukejõud? 

Muutuste tõukejõududel on eri geograafiline ulatus ja ajaskaala, päritolu, raskus ja võimalik mõju. Näiteks sellised suured ülemaailmsed suundumused nagu maailma rahvastiku kasv või kliimamuutused on pikaajalised ülemaailmsed suundumused, mis kujunevad aeglaselt, kuid mille mõju on suur. Osa suundumusi on eriti iseloomulikud Euroopale, näiteks rahvastiku vananemine või ränne idast läände. Teised suundumused on alles tekkimas, näiteks tehnoloogiate lähenemine ja nö neljas tööstusrevolutsioon. Samuti on ettearvamatuid tulevikusuundumusi, mis on ebatõenäolised, kuid mille mõju võib olla tohutu, näiteks suured tehnoloogilised läbimurded, tolmeldajate kadumine või nakkushaiguste puhang. 

Kuidas need suundumused teie arvates edaspidi arenevad? 

Võib öelda, et ülemaailmsed keskkonnaprobleemid on viimase 50 aasta jooksul suurenenud ning majanduskasvu, geopoliitilise võimu nihke ja üha suureneva tarbimise mõjul on muutumas ka ülemaailmse saaste geograafia. Samal ajal on maailm ressursi-, inim- ja teabevoogude kaudu üha enam vastastikseotud, mis omakorda raskendab ülemaailmset keskkonnajuhtimist. 

Euroopa sõltub üha enam põhiressurssidest ning samal ajal mõjutab oma keskkonna surveteguritega olukorda väljaspool Euroopat. Uus tehnoloogia toob kaasa nii võimalusi kui ka riske seoses tervise, keskkonna ja heaoluga. Väärtused, elustiilid ja juhtimisviisid on kogu maailmas muutumas. Kuigi tarbimine suureneb, eelkõige tärkava turumajandusega riikides, mõtleb osa Euroopa ja muu maailma elanikkonnast üha rohkem sellele, kuidas lahendada keskkonna- ja kestlikkusprobleeme, ning üha enam nõuavad kodanikud otsustajatelt tegutsemist. 

Kuidas kasutatakse tulevikusuundade analüüsi ELi ja riikide tasandi otsustamisel? 

Keskkonna ja kestlikkuse valdkonnas kasutatakse tulevikusuundade analüüsimise protsesse sageli selleks, et prognoosida võimalikke riske ja leida keskkonna- ja kestlikkuspoliitika edendamise võimalusi. Näiteks võttis Euroopa Komisjon kasutusele tulevikusuundade uurimise süsteemi FORENV, mille eesmärk on tuvastada tekkivaid keskkonnaprobleeme, et teadvustada nende võimalikku mõju ning aidata poliitikakujundajatel ja sidusrühmadel neid käsitleda. Sarnased lahendused on kasutusel paljudes EEA liikmesriikides. Suurema tähtsuse on omandanud ka strateegiline prognoos Euroopa poliitikakujundamisel – näiteks loodi institutsioonidevaheliste suhete ja tulevikusuundade valdkonna voliniku ametikoht (asepresident Maroš Šefčovič) ja strateegilise prognoosi ELi võrgustik. 

Keskkonna ja kestlikkuse valdkonnas kasutatakse tulevikusuundade analüüsimise protsesse sageli selleks, et prognoosida võimalikke riske ja leida keskkonna- ja kestlikkuspoliitika edendamise võimalusi.

Mida teeb EEA selles valdkonnas lähitulevikus?

EEA osaleb aktiivselt FORENV-protsessis koos tulevikusuundade valdkonna ekspertidega meie liikmesriikidest ning tulevikku suunatud teabe ja teenuste riiklike teemakeskustega. Samuti töötab EEA tulevikusuundade mitme projektiga, sageli partnerluses liikmesriikide ja teiste ELi institutsioonidega. Lähitulevikus koostame hinnangud Euroopa kestlikkuse tegevuskava mõjutavate muutuste tõukejõudude kohta, loome tekkivate suundumuste tuvastamise tulevikuseire protsessi ja arendame seda teadmusbaasi keskkonnaseisundi aruande järgmise väljaande jaoks. 

Lorenzo Benini, 

süsteemide hindamise ja kestlikkuse ekspert 

Euroopa Keskkonnaamet 

Permalinks

Geographic coverage

Temporal coverage

Tegevused dokumentidega