Keskkond ja tervis
Euroopa ei saavuta oma 2030. aasta eesmärke, kui lähima 10 aasta jooksul ei astuta kiireid samme, et tegelda bioloogilise mitmekesisuse vähenemise alarmeeriva kiiruse, kliimamuutuste suureneva mõju ja loodusvarade ülekasutamise probleemidega. Euroopa Keskkonnaameti (EEA) täna avaldatud uusimas keskkonnaseisundi aruandes märgitakse, et Euroopa peab lahendama enneolematu ulatuse ja kiireloomulisusega keskkonnaprobleemid. Samas on aruande järgi siiski tänu üldsuse suuremale teadlikkusele vajadusest liikuda kestliku tuleviku suunas lootust tehnoloogilistele uuendustele, kasvavatele kogukonnaalgatustele ja hoogustunud ELi tegevusele, näiteks Euroopa roheline kokkulepe.
Sirvige kataloogi
Filtered by
Euroopa Keskkonnaameti aruandel „Euroopa keskkond – seisund ja väljavaated 2020. aastal“ on oluline roll Euroopa uuenenud püüdluses kestlikkuse suunas
Article 2020-02-11Kuu alguses avaldas Euroopa Keskkonnaamet (EEA) aruande „Euroopa keskkond – seisund ja väljavaated 2020. aastal“ (SOER 2020). Aruandes järeldatakse, et Euroopa ei saavuta 2030. aasta eesmärke järgmise 10 aasta jooksul ilma kiiresti meetmeid võtmata, millega lahendada bioloogilise mitmekesisuse kiire vähenemise, kliimamuutuste üha suurema mõju ja loodusvarade liigkasutamise probleeme. Samuti pakub aruanne olulisi lahendusi, mis võivad aidata Euroopal eesmärke siiski saavutada. Rääkisime EEA Euroopa keskkonnaseisundi aruande koordineerimise ja hindamise eksperdi Tobias Lungiga 2020. aasta aruande rollist.
Euroopa ei saavuta oma 2030. aasta eesmärke, kui lähima 10 aasta jooksul ei astuta kiireid samme, et tegelda bioloogilise mitmekesisuse vähenemise alarmeeriva kiiruse, kliimamuutuste suureneva mõju ja loodusvarade ülekasutamise probleemidega. Euroopa Keskkonnaameti (EEA) täna avaldatud uusimas keskkonnaseisundi aruandes märgitakse, et Euroopa peab lahendama enneolematu ulatuse ja kiireloomulisusega keskkonnaprobleemid. Samas on aruande järgi siiski tänu üldsuse suuremale teadlikkusele vajadusest liikuda kestliku tuleviku suunas lootust tehnoloogilistele uuendustele, kasvavatele kogukonnaalgatustele ja hoogustunud ELi tegevusele, näiteks Euroopa roheline kokkulepe.
Euroopa maa-alasid ja mullastikku mõjutavad mitmed survetegurid, sealhulgas valglinnastumine, põllumajandus- ja tööstussaate, pinnase katmine, maastiku killustumine, põllukultuuride madal mitmekesisus, mullaerosioon ja kliimamuutustega seostatavad äärmuslikud ilmastikunähtused. Rohelisemad linnad, kus on puhtamad energia- ja transpordisüsteemid, rohealasid ühendav roheline taristu ning vähem intensiivsed keskkonnasäästlikud põllumajandustavad, aitavad muuta Euroopa maakasutuse kestlikumaks ja parandada mulla seisundit.
On vaja sihipäraseid meetmeid, et kaitsta paremini Euroopa kõige haavatavamat elanikkonda – sealhulgas vaeseid, eakaid ja lapsi – keskkonnaohtude, näiteks õhu- ja mürasaaste ning äärmuslike temperatuuride eest. Euroopa Keskkonnaameti (EEA) kliimamuutustega kohanemise ekspert Aleksandra Kazmierczak selgitab põhijäreldusi, mis tehti EEA uues aruandes, kus hinnati sotsiaalse ja demograafilise ebavõrdsuse ning õhusaaste, müra ja äärmuslike temperatuuridega kokkupuutumise seoseid.