All official European Union website addresses are in the europa.eu domain.
See all EU institutions and bodiesTehke midagi meie planeedi heaks, trükkige käesolev leht välja ainult siis, kui väga vaja. Isegi väike heategu mängib suurt rolli kui seda teevad miljonid inimesed!
Article
Täna, 50 aastat hiljem, seisame arvatavasti silmitsi tänapäeva ühiskonda ähvardavate kõige eksistentsiaalsemate ohtudega – kliimamuutused, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, ulatuslik reostus ja Maa ressursside ammendumine koos väga ebaeetilise ebavõrdsusega kogu maailmas. Oleme võtnud vastu keskkonnaalaseid õigusakte ja institutsionaliseerinud keskkonnapoliitika peaaegu kõikjal, täiustanud oma teaduslikke arusaamu ja tehnoloogiat, suurendanud teadlikkust ning loonud ulatusliku ülemaailmse juhtimise taristu. Me ei ole siiski suutnud lahendada domineeriva majandusmudeli ning selle tootmis- ja tarbimissüsteemide fundamentaalset jätkusuutmatust.
Euroopa Komisjoni asepresident Frans Timmermans ütleb: „Mudel ei toimi, meil on vaja uut mudelit.“
Kolm ülemaailmsete eesmärkide põlvkonda – Agenda 21, aastatuhande arengueesmärgid ja kestliku arengu eesmärgid – ei ole seda oluliselt muutnud. Peame keskenduma mitte ainult asjade tegemisele paremini vaid eelkõige asjade tegemisele teisiti.
Euroopa Liit on võtnud neile kriisidele reageerimisel juhtrolli, sõnastades Euroopa rohelise kokkuleppe. See on kahtlemata kõige ambitsioonikam, integreeritud, süsteemne ja tulevikku suunatud poliitiline ja poliitikastrateegia, mis on eales sõnastatud Euroopas ja isegi kogu maailmas. See on murranguline. Roheline kokkulepe ühendab keskkonna- ja kliimaeesmärgid sotsiaalse ja majandusliku mõõtmega, sealhulgas seoses finantssektori rolli ja Euroopa tööstuse tulevikuga viisil, mis oli ELis kuni viimase ajani mõeldamatu.
Samuti on märkimisväärne, et Euroopa roheline kokkulepe on jäänud kindlaks suunanäitajaks vaatamata COVID-19 kriisile, agressioonisõjale Ukraina vastu, suurele survele meie majandusele ja avaliku sektori rahastamisele ning sotsiaalsetele pingetele Euroopas. Teatud valdkondades on need kriisid isegi suurendanud vajadust kiirete muutuste järele, nagu neid on tehtud seoses energiasüsteemi ümberkujundamise, Euroopa eelarvete suunitluse ja rahastamise ning Õiglase Ülemineku Fondiga. Teadmistesse investeerimisel näeme tagajärgi, mis kaasnevad elamisega VUCA-keskkonnas (volatiilne, ebakindel, kompleksne, mitmetähenduslik keskkond). Kriisiolukordele reageerimiseks pööratakse rohkem tähelepanu süsteemsetele teadusuuringutele ja tegevusele suunatud teadmiste loomisele, prognoositeadmistele ning tähelepanu kasvab teaduse ja poliitika kokkupuutepunktidele. Need kriisid on stimuleerinud ka suuremat arutelu Euroopa rolli üle maailmas ja meie kestlikkuse mudeli välismõõtme üle.
Samal ajal kerkisid esile mitmesugused argumendid, mis vastanduvad Euroopa keskkonnahoidlikele püüdlustele. Need argumendid eiravad alusaspektina pakilisust, mida on vaja kliimamuutuste, bioloogilise mitmekesisuse vähenemise ja jätkusuutmatu ressursikasutuse käsitlemiseks. Euroopa Komisjoni 2023. aasta töökava on selles küsimuses ebatavaliselt selge: peame kiirendama meie ühiskondade süsteemset üleminekut.
Ülemineku aeglustamine või ambitsioonide vähendamine halvendab olukorda ja on seega vastutustundetu ning üksnes koormab tulevasi põlvkondi.
Tuleme tagasi minu isa juurde. Ta oli veendunud eurooplane. Ta uskus ainulaadsesse poliitilisse projekti ühendada kontinent, kus sajandite jooksul on toimunud arvutul hulgal sõdu. Tema jaoks oli Euroopa palju enam kui vaba turg. Ta oleks olnud vaimustuses ja optimistlik, kui ta võinuks näha Euroopa rohelist kokkulepet (ja mitte ainult seetõttu, et selles nimetatakse teadmusbaasina ameti juhtaruannet „SOER 2020“). Samas oleks ta olnud samavõrd mures kaotatud aja ning nende isikute lühiajalise ja kitsa fookuse pärast, kes püüavad eesmärke vähendada, või nende pärast, kes endiselt arvavad, et suudame ehitada tulevikku planeedil, mille varusid raiskame, mida saastame ja hävitame.
Kasutades Jean Monnet’ sõnu, kui temalt küsiti, kas ta on optimist: „Ma ei ole pessimist ega optimist. Olen otsusekindel.“ Euroopa rohelise kokkuleppe visioon nõuab tõenäoliselt selle rakendamiseks lähikümnenditel suuremat otsusekindlust, kui oli vaja eelneva nelja aasta jooksul selle sõnastamiseks ja õigusloomeks.
Viimasel kümnel aastal oli mul suur rõõm töötada EEAs koos äärmiselt pühendunud kolleegide ja võrdselt pühendunud partneritega meie võrgustikus ja teistes Euroopa tippspetsialistide võrgustikes. Olen kõigile teile väga tänulik, see on olnud privileeg.
Soovin meile kõigile isiklikku ja kollektiivset otsusekindlust!
Hans Bruyninckx
EEA tegevdirektor
Juhtkiri avaldatud EEA uudiskirjas, märtsi väljaanne nr 1/2023
For references, please go to https://www.eea.europa.eu/et/articles/kindel-suund-ja-puhendumus-euroopa-kestlikkusele or scan the QR code.
PDF generated on 2024-12-04 10:57
Engineered by: EEA veebitöögrupp
Software updated on 26 September 2023 08:13 from version 23.8.18
Software version: EEA Plone KGS 23.9.14
Tegevused dokumentidega
Jagage teistega