järgmine
eelmine
punktid

Article

Mürasaaste on suur probleem nii inimeste tervisele kui ka keskkonnale

Muutke keelt
Article Avaldatud 2020-04-06 Viimati muudetud 2020-06-08
3 min read
Mürasaaste on kogu Euroopas suurenev probleem, mille tervisemõjust ei pruugi paljud inimesed olla teadlikud. Arutasime Euroopa Keskkonnaameti (EEA) keskkonnamüra eksperdi Eulalia Perisega käesoleva kuu alguses avaldatud EEA aruande „Keskkonnamüra Euroopas – 2020“ põhijäreldusi.


Mis on Euroopa Keskkonnaameti avaldatud teise keskkonnamüra aruande põhijäreldused?

Aruandest selgub, et keskkonnamüra, eelkõige liiklusmüra, on endiselt suur keskkonnaprobleem, mis mõjutab Euroopas miljonite inimeste tervist ja heaolu. 20% Euroopa elanikkonnast puutub kokku pikaajaliste müratasemetega, mis kahjustavad nende tervist. See on üle 100 miljoni inimese Euroopas. Andmed näitavad ka seda, et keskkonnamüraga seotud poliitilisi eesmärke ei ole saavutatud. Linnade kasvu ja suureneva liikumisvajaduse tõttu on meie prognooside kohaselt vähetõenäoline, et müraga kokkupuutuvate inimeste arv tulevikus märkimisväärselt väheneks.

Mis on konkreetsed tervisemõjud? Kui suur probleem on mürasaaste võrreldes näiteks õhusaastega?

Pikaajaline kokkupuude müraga võib põhjustada mitmesuguseid tervisehäireid, sealhulgas häiritust, unehäireid, kahjulikku mõju südame-veresoonkonnale ja ainevahetusele ning laste kognitiivsete võimete vähenemist. Praeguste andmete põhjal põhjustab keskkonnamüra 48 000 uut südame isheemiatõve juhtumit ja 12 000 enneaegset surmajuhtumit aastas. Samuti on müra tõttu hinnanguliselt 22 miljonit inimest pidevalt raskelt häiritud ja 6,5 miljonil inimesel on kroonilised rasked unehäired. Õhusõidukimüra tõttu kannatab hinnanguliselt 12 500 koolilast koolis lugemishäire all.

Paljud ei mõista, et mürasaaste on oluline probleem, mis mõjutab inimeste, ka nende endi tervist. Loomulikult on õhusaastega seotud palju rohkem enneaegseid surmajuhtumeid kui mürasaastega. Siiski tundub müra elukvaliteedi ja vaimse tervisega seotud näitajaid rohkem mõjutavat. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) tähelepanekute kohaselt on müra õhusaaste (tahkete osakeste) järel teine peamine terviseprobleeme põhjustav keskkonnategur.

Aruandes tuuakse välja ka ELi keskkonnamüra direktiivi rakendamisega seotud probleemid. Mis need on?

Mõne riigi kohta puudub endiselt suur hulk andmeid, sest ei koostata mürakaarte ja tegevuskavasid. Müraprobleeme ei saa nõuetekohaselt hinnata ega lahendada, kui riigid, piirkonnad ja linnad ei koosta direktiiviga nõutavaid mürakaarte ega tegevuskavasid.

Kuidas Euroopa Keskkonnaamet aitab tagada, et poliitikakujundajad ja üldsus oleksid teadlikud keskkonna mürasaastest?

Euroopa Keskkonnaamet vastutab selle teabe kogumise eest, mida riigid esitavad keskkonnamüra direktiivi alusel. Praegused teadmised müraallikatest ja elanike kokkupuutest müraga Euroopas põhinevad valdavalt sellel andmebaasil. Andmete põhjal koostame mitmeid aruandeid ja hinnanguid. Need aitavad jälgida mürasaaste eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme ning on aluseks tulevaste keskkonnaalaste tegevuskavade väljatöötamisel. Lisaks hiljuti avaldatud Euroopa keskkonnamüra aruandele on EEA koostanud mitu varasemat müraaruannet, näiteks „Euroopa vaiksed piirkonnad – mürasaastest mõjutamata keskkond“ (2016) ning “Ebavõrdne kokkupuude ja ebavõrdne mõju. Sotsiaalne haavatavus õhusaaste, müra ja äärmuslike temperatuuride suhtes Euroopas“ (2018). Inimesed saavad mürasaaste andmetega tutvuda ka EEA müranäidiku või riikide mürateemaliste teabelehtede kaudu.

Mida veel EL probleemi lahendamiseks teeb?

Riigid, piirkonnad ja linnad võtavad müraprobleemide lahendamiseks mitmesuguseid meetmeid. Näiteks madala müratasemega asfaldi paigaldamine teedele, vaiksete rehvide kasutamine ühistranspordisõidukites, linnataristu laiendamine elektriautode jaoks, aktiivse reisimise, nt kõndimise või jalgrattasõidu edendamine, jalakäijate arvu suurendamine tänavatel jne. Suur hulk linnu ja piirkondi on loonud ka vaiksed piirkonnad, kus inimesed saavad linnamürast puhata. Need on enamasti haljasalad, näiteks pargid või looduskaitsealad.

Paljud neist meetmetest on aidanud vähendada ka õhusaastet. Üks viis suurendada müravähendusmeetmete mõju, optimeerides samas kulusid ja jõupingutusi, võiks olla kombineeritud strateegiate väljatöötamine liiklusest tuleneva müra- ja õhusaaste vähendamiseks. Kui müraga seotud probleemide lahendamiseks ei rakendata meetmeid, on ebatõenäoline, et müraga kokkupuutuvate inimeste arv tulevikus oluliselt väheneb, sest linnad kasvavad ja liikumisvajadus suureneb. Kahjuliku müratasemega kokkupuutuvate inimeste arvu märkimisväärne vähendamine saavutatakse suurema tõenäosusega mitte üksikmeetmetega, vaid kombineerides erinevaid meetmeid, sealhulgas tehnoloogiauuendusi, ambitsioonikat mürapoliitikat, paremat linna- ja taristuplaneerimist ning muutusi inimeste käitumises.

Eulalia Peris

EEA keskkonnamüra ekspert

Intervjuu avaldati EEA uudiskirja 2020. aasta märtsi väljaandes 01/2020

Permalinks

Geographic coverage

Temporal coverage

Topics