Möödunud kuul avaldas Euroopa Keskkonnaamet (EEA) oma uusima aruande õhukvaliteedi kohta Euroopas. Aruandest selgub, et kuigi õhukvaliteet on hakanud tasapisi paranema, on Euroopas suurim keskkonnaoht inimeste tervisele endiselt õhusaaste. Vestlesime EEA õhukvaliteedieksperdi Alberto González Ortiziga aruande tulemustest ja sellest, kuidas täiendavad õhukvaliteedi uuringuid satelliidifotod ja muud tehnoloogiad.

Lugege edasi

Meie kliima on muutuste keerises. Kliimamuutuste aeglustamiseks peame vähendama kasvuhoonegaaside heidet ja samal ajal võtma meetmeid, et tulla toime kliimamuutuste praeguse ja tulevase mõjuga. Mõlemad tegevussuunad nõuavad ennenägematut investeeringute ümbersuunamist. Sellele tõdemusele jõuti Pariisi ja ka hiljutisel Marrakechi kliimakonverentsil. Finantssektor saab olulisel määral toetada Euroopa üleminekut vähese CO2-heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimeliseks ühiskonnaks.

Lugege edasi

Eelmise aasta detsembris seadis maailm endale Pariisis julge eesmärgi: hoida ülemaailmse keskmise temperatuuri tõus tublisti alla 2 kraadi, eelistatavalt alla 1,5 kraadi üle tööstusrevolutsiooni eelse taseme. Käesoleva kuu alguses toimunud G20 tippkohtumisel teatasid Hiina ja Ameerika Ühendriigid, et võtavad ametliku kohustuse ühineda Pariisi kokkuleppega. See on rahvusvahelisel kasvuhoonegaaside heite vähendamisel ja ülemaailmse soojenemise piiramisel suur samm edasi. Samas ei ole kokkuleppe osalisriikide praegused vähendamiskohustused selle ambitsioonika eesmärgi saavutamiseks piisavad.

Lugege edasi

Nüüdisaegne ühiskond sõltub kaupade ja inimeste transpordist, kuid praegused transpordisüsteemid kahjustavad inimtervist ja keskkonda. Rääkisime peagi ilmuva elektrisõidukite aruande projektijuhi Magdalena Jóźwickaga, mis eelised ja probleemid on elektri kasutamisel tavapäraste sõidukikütuste alternatiivina.

Lugege edasi

Meie linnadele avaldavad seniolematut survet suurem elanike arv, liiklusummikud ja kliimamuutused. Kuidas muuta linnu elamisväärsemaks ja jätkusuutlikumaks, kus on ka lihtne liigelda? On üks linnaplaneerimisbüroo, mille vaatenurk on täiesti teistsugune. Vestlesime Helle Søholtiga, kes on Kopenhaagenis tegutseva büroo Gehl Architects kaasasutaja ning tegevdirektor.

Lugege edasi

Transpordiviise on palju – liikuda saab jala ja elektriautoga või ka hiigelsuurte kaubalaevade ja kiirrongidega. Transpordiviisi valikut otsustavad paljud tegurid, näiteks hind ja kaugus, taristu olemasolu ning mugavus. Eurooplased sõidavad kõige meelsamini autoga. Ka sõiduautode puhul on olemas keskkonnasäästlikke võimalusi, kuid mis need on?

Lugege edasi

Transpordivõrgud on saanud Euroopa maastike tavaliseks osaks. Need ühendavad inimesi, soodustavad majandustegevust ja tagavad juurdepääsu põhiteenustele, kuid samas eraldavad loodusalasid, nende kasutamine tekitab saasteaineid ja nende kaudu satuvad ökosüsteemidesse võõrliigid. Euroopa loodusrikkust võivad aidata säilitada ja kaitsta jõulised poliitikameetmed ja rohealade võrk.

Lugege edasi

Nädalavahetus lennukiga, Bangladeshis toodetud puuvillased T-särgid ja Keenias kasvatatud roosid on mõni näide toodetest, mida pakub üleilmastunud maailm. Kuigi lennundus ja laevandus soodustavad majanduskasvu, kahjustavad need ka inimtervist, kliimat ja keskkonda. Prognooside kohaselt jätkub lennunduse ja laevanduse kasv ka tulevikus ning mõlemas sektoris uuritakse, kuidas kahjulikku mõju vähendada.

Lugege edasi

Koju või restorani jõuavad toiduained kaugelt ja lähedalt. Üha enam linnastunud ja üleilmastunud maailmas tuleb maal toodetud toiduained vedada linnadesse. Palju on räägitud toidukilomeetrite vähendamisest ja see on küll asjakohane, ent mõnikord liiga ühekülgne käsitus. Arukam ja keskkonnasäästlikum transpordisüsteem suudab lahendada probleemist ainult osa. Sellele lisaks on vaja toiduainesüsteemi analüüsida mitmekülgselt ja põhjalikult.

Lugege edasi

Transpordi, eelkõige maanteetranspordi ja diiselsõidukite tekitatud õhu- ja mürasaaste võib põhjustada paljusid terviseprobleeme. Euroopa Liit ja liikmesriigid vähendavad transpordi tervisemõju mitme meetmega, mis on olnud teataval määral edukad. Olukorda võivad veelgi parandada uuenduslikud lahendused ja kohalik tegevus.

Lugege edasi

Üksikute eranditega on nii reisijate- kui ka kaubaveo nõudlus pidevalt kasvanud ning kasvab eeldatavasti ka tulevikus. Praegu müüakse Euroopas üha enam autosid, enamik neist on diiselmootoriga. Ja kuigi automootorid muutuvad üha tõhusamaks, tähendab selline kasv, et kasvuhoonegaaside heide on suur probleem.

Lugege edasi

Transport ühendab inimesi, kultuure, asulaid, riike ja mandreid. See on üks tänapäevase ühiskonna ja majanduse aluseid, tänu millele jõuavad kaubad ja inimesed maailmas kõikjale. Transpordivõrgud annavad ka parema juurdepääsu olulistele avalikele teenustele, näiteks haridusele ja tervishoiule, mis aitab kaasa parema elukvaliteedi saavutamisele. Transpordiühendused tugevdavad äärealade majandust, luues töökohti ja levitades jõukust.

Lugege edasi

Taastuvenergia allikate tulevik tundub helge, sest neil on järjest suurem osa Euroopa fossiilkütustest sõltumise vähendamises. Rääkisime puhta energia võimalustest ja väljakutsetest Mihai Tomescuga, kes on Euroopa Keskkonnaaameti energia ekspert.

Lugege edasi

Euroopa keskkonnaandmete maastik on viimase nelja aastakümne jooksul oluliselt muutunud. Keskkonna halvenemise komplekssest laadist tulenevalt on vaja süsteemsemaid analüüse ja asjakohasemaid andmeid. Viimastel aastatel on Euroopa Keskkonnaaamet teinud üha enam süsteemseid analüüse. Euroopa Keskkonnaamet jätkab uute kitsaskohtade tuvastamist ja aitab suurendada Euroopa keskkonnateabe kättesaadavust.

Lugege edasi

Euroopa metsad osutavad meile olulisi teenuseid: puhas õhk, puhas vesi, looduslik süsinikdioksiidi hoidla, puit, toit ja muud saadused. Metsad on elupaigad paljudele liikidele. Rääkisime Euroopa metsade probleemidest Euroopa Keskkonnaameti metsa- ja keskkonnaeksperdi Annemarie Bastrup-Birkiga.

Lugege edasi

Praegune ressursikasutus ei ole jätkusuutlik ja avaldab meie planeedile liiga suurt survet. Me peame hõlbustama üleminekut keskkonnasäästlikule ringmajandusele, tehes enamat jäätmekäitluse reguleerimisest ja keskendudes ökodisainile, innovatsioonile ja investeeringutele. Teadusuuringud võivad edendada innovatsiooni mitte ainult tootmises, vaid ka ärimudelites ja rahastusmehhanismides.

Lugege edasi

Lugege edasi

Seoses transporti ja keskkonda käsitleva 2015. aasta aruandega (TERM), mille Euroopa Keskkonnaamet hiljuti avaldas, ning rahvusvahelise tähelepanuga praegusele sõidukite heiteskandaalile küsitlesime Euroopa Keskkonnaameti TERMi koordinaatorit Alfredo Sánchez Vicentet.

Lugege edasi

Maa ja muld on loodussüsteemide ja inimühiskonna jaoks väga olulised, kuid inimtegevus ohustab üldise maaressursi, sealhulgas mulla toimimist. Miks see nii on? Mida teeb Euroopa selle vältimiseks? 2015. aasta on rahvusvaheline mulla-aasta ja seetõttu esitame need küsimused Geertrui Louwagiele, Euroopa Keskkonnaameti mullahindamise ja -aruandluse projektijuhile.

Lugege edasi

Selle aasta augustis jõudsid rohkem kui 190 riiki üksmeelele ÜRO säästva arengu tegevuskava 2030 suhtes. Riigipead võtavad vastu tegevuskava ja selle säästva arengu eesmärgid veel käesoleval kuul New Yorgis. Erinevalt varasematest eesmärkidest on säästva arengu eesmärgid suunatud nii arengu- kui ka arenenud riikidele ning keskenduvad säästva arengu laiemale teemaderingile. Paljud 17 säästva arengu eesmärgist on seotud keskkonna, ressursikasutuse või kliimamuutustega.

Lugege edasi