järgmine
eelmine
punktid

Article

Euroopa 2030. aasta eesmärgid: säilenõtke loodus, säästev majandus ja tervena elamine

Muutke keelt
Article Avaldatud 2020-09-28 Viimati muudetud 2020-10-26
4 min read
Photo: © Javier Arcenillas, REDISCOVER Nature/EEA
COVID-19 pandeemia on selgelt näidanud, kui kaitsetud on meie ühiskond ja majandus suurte šokkide ees. Võib eeldada, et keskkonnaseisundi halvenemise ja kliimamuutuste tagajärjel muutuvad sellised šokid järjest sagedamaks ja tõsisemaks. Ebakindlas ja probleemiderohkes olukorras on meie ainus toimiv valik tagada, et kõik otsused, mida sel kriitilisel perioodil teeme, viiksid meid lähemale meie ühiskondlikele ja kestlikkuse eesmärkidele.

Eelolevad kuud on taaste- ja investeerimiskavade väljatöötamisel määrava tähtsusega. Neisse aruteludesse panustamiseks korraldame veebiväitluste sarja, mille eesmärk on tutvustada laiemale publikule ekspertide teadmisi ja arutluskäike. Muutused tulevad nii või teisiti. Meie ülesanne on tagada, et iga tehtav otsus aitaks meid sammu võrra kestlikkusele lähemale.

Hans Bruyninckx, EEA tegevdirektor

COVID-19 pandeemia on tekitanud täiesti uue olukorra. Maailmas on ette tulnud sõdu ja majanduskriise, metsapõlenguid, toidunappust, rändelaineid ning kohalikke ja hooajalisi epideemiaid. Kuid see pandeemia on midagi sellist, mida praegused põlvkonnad pole kunagi kogenud. COVID-19 levis üle maailma, mõjutas otseselt või kaudselt miljoneid, isegi miljardeid inimesi, põhjustas ühiskondade ja piiride sulgemist ning seiskas terved majandussektorid – ja ainult mõne kuuga.

Nüüdseks on möödunud kuus kuud sellest, kui paljud Euroopa riigid kehtestasid COVID-19 tõkestamiseks isolatsioonimeetmed. Pärast selle tohutu ja järsu muutuse põhjustatud esmašokki püüavad ühiskonnad endiselt viirust ja selle mõju täit ulatust paremini tundma õppida ning leida lahendusi selle leevendamiseks.

Ebavõrdne tervisemõju

Koroonaviirus mõjub inimeste tervisele erinevalt. Suuremas ohus näivad olevat haavatavad rühmad, näiteks eakad ning kaasuvate seisundite ja haigustega inimesed.

Üldjuhul on samad haavatavad inimesed vastuvõtlikumad ka keskkonnast lähtuvatele terviseohtudele, eriti halvale õhukvaliteedile. Pikaajaline kokkupuude õhusaaste ja muude saasteainetega (isegi väikses kontsentratsioonis) võib kahjustada tervist ja põhjustada kroonilisi haigusi, mis omakorda muudavad inimesed vastuvõtlikumaks juba tuntud ja uutele haigustele, nagu näiteks COVID-19.

Meie hiljutises aruandes „Terve keskkond, tervena elamine“ (Healthy environment, healthy lives) rõhutatakse, et iga kaheksas surmajuhtum Euroopas on seotud keskkonna halva kvaliteediga. Samuti juhitakse tähelepanu inimestele avalduva tervisemõju ebavõrdsusele nii Euroopa kui ka riikide lõikes. Väiksem keskkonnasaaste ja puhtam keskkond aitavad vähendada haiguskoormust ning võimaldavad inimestel tervemana elada.

Loodusalade säilitamine

COVID-19 on zoonootiline haigus. See on uus viirus, mis on levinud loomadelt inimestele. Sellise levikutee tõenäosus suureneb olukorras, kus metsloomad puutuvad tihedalt kokku inimpopulatsioonidega. Enamasti on see tingitud inimtegevuse laienemisest loodusaladele, inimeste ja loomade kokkupuutest suurtes lihatootmisrajatistes või metsikute liikide püügist inimtoiduks.

COVID-19 on ainult üks näide sellest, kuidas keskkonnaseisundi üldine halvenemine ja selle konkreetne mõju on seotud meie tervise ja heaoluga. Viimastel päevadel avaldati kaks olulist aruannet: bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni 5. üleilmse elurikkuse ülevaade (Global Biodiversity Outlook 5) ja Maailma Looduse Fondi ülevaade Maa olukorrast (Living Planet Report 2020). Mõlemas aruandes juhitakse tähelepanu elurikkuse kahanemise ehmatavale kiirusele ning kutsutakse üles võtma otsustavaid ja kiireloomulisi meetmeid üleilmsel tasandil. Samasuguseid muret tekitavaid suundumusi, mis mõjutavad looduse vastupanuvõimet, viljakust ja suutlikkust meid toita, võib täheldada ka Euroopas. Avaldame mõne nädala pärast Euroopa looduse seisundi põhjaliku hinnangu, mis põhineb ELi liikmesriikide esitatud üksikasjalikel andmetel.

Kui suurendame üleilmsel tasandil looduse vastupanuvõimet – kaitseme ja taastame loodusalasid ning läheme üle kestlikule toiduga varustamise süsteemile –, vähendame zoonootiliste haigustega seotud riske ja tagame ühtlasi oma pikaajalise heaolu.

Kliimaga seotud ebakindluse arvessevõtmine

Kliimamuutus on otseselt seotud sellega, kuidas ja mis mahus kasutame loodusvarasid, sealhulgas fossiilkütuseid, metsi ja maad. Kliimamuutuse juba praegu avalduvat laastavat mõju võib näha nii USA hiljutistes metsapõlengutes kui ka Alpi liustike sulamises. Kui me ei suuda kasvuhoonegaaside heidet maailmas otsustavalt vähendada ja muutuva kliimaga kohaneda, ootavad meie ühiskonda ja majandust ees veel rängemad šokid. Nagu COVID-19 ja õhusaaste, tabavad need teatud inimesi valusamalt kui teisi.

COVID-19 põhjustas nii rahvatervise kriisi kui ka sügava majanduskriisi. Reageerimiseks on Euroopa Liit ja liikmesriigid koostanud majanduse taastekavad.

Tegelik küsimus seisneb aga selles, kuidas taastuda praegusest kriisist nii, et me ei põhjustaks tulevikus keskkonna, kliima, majanduse ja rahvatervise valdkonnas uut kriisi.

Vastupanuvõimelise ja õiglase ühiskonna ning rohemajanduse kujundamine

Isolatsioonimeetmed tekitasid Euroopa eluviisis suuri ja järske muutusi. Tänavatel oli vähem sõidukeid ja kommertslende peaaegu ei toimunud. Paljud tegevused kolisid internetti ja see vähendas omakorda vajadust liikuda. Tulemuseks oli selge mõju keskkonnale. Linnade õhukvaliteet paranes vaid mõne nädalaga. Piirangute tühistamise ja majandustegevuse hoogustumise tõttu hakkavad COVIDi-eelsed tasemed järk-järgult taastuma.

COVID näitas, et kiiresti ja otsustavalt tegutsenud riikides oli nakatumise ja suremuse määr üldiselt väiksem, ka haavatavamates rühmades. Isolatsioonimeetmed võimaldasid teha elustiilis lühikese ajaga olulisi muutusi, vähendades survet loodusele, ja mitmes valdkonnas võib lahenduseks olla üleminek digitehnoloogiale. Reaalseid tulemusi on võimalik saavutada otsustava tegevusega, mis muudab põhimõtteliselt meie tootmis- ja tarbimissüsteeme.

Euroopa pikaajalised poliitikaeesmärgid on sõnastatud Euroopa rohelises kokkuleppes, selle strateegiates ja tegevuskavades. Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen kinnitas oma kõnes olukorrast Euroopa Liidus Euroopa jätkuvat pühendumist neile eesmärkidele, kuid esitas kliimaeesmärkide saavutamisele senisest veel kõrgemad nõudmised. Eesmärgid tuleb saavutada õiglase üleminekuga, milles ebavõrdsuse vähendamine ja sotsiaalse õigluse suurendamine on sama olulised kui kliimaeesmärgid ise.

Eelolevad kuud on taaste- ja investeerimiskavade väljatöötamisel määrava tähtsusega. Neisse aruteludesse panustamiseks korraldame veebiväitluste sarja, mille eesmärk on tutvustada laiemale publikule ekspertide teadmisi ja arutluskäike.

Muutused tulevad nii või teisiti. Meie ülesanne on tagada, et iga tehtav otsus aitaks meid sammu võrra kestlikkusele lähemale.

Hans Bruyninckx

EEA tegevdirektor

EEA uudiskirja septembrikuises numbris 03/2020 avaldatud intervjuu

Permalinks

Geographic coverage

Temporal coverage

Tags

Filed under:
Filed under: european green deal
Tegevused dokumentidega