järgmine
eelmine
punktid

Article

Suvi 2022: mitu kriisi korraga

Muutke keelt
Article Avaldatud 2022-10-13 Viimati muudetud 2022-12-06
5 min read
Näib, et praegu järgneb üks kriis teisele – pandeemia, kliimamuutustest tingitud äärmuslikud kuumalained ja põud, samuti inflatsioon, sõda ja energiakriis. Tõenäoliselt iseloomustavad saabuvat talve ebakindluse jätkumine, väga volatiilsed hinnad maailmaturgudel, näiteks energia- ja toiduhinnad, mis mõjutavad mõnda riiki ja elanikkonnarühma teistest rohkem. Nende kriiside lahendamine, eelkõige pikas perspektiivis, nõuab järjekindlat poliitikakohustuse võtmist ja investeerimist kestlikkusse, et tugevdada meie ühiskonna vastupanuvõimet.

Alates puhkemisest on COVID-19 pandeemia põhjustanud ELis üle poole miljoni inimese surma ja see jätkub. Tänu ulatuslikele vaktsineerimisprogrammidele ja suurenevale rühmaimmuunsusele on pandeemia levik aeglustunud ja inimeste tervis on paremini kaitstud, kuid üksnes eelmisel nädalal registreeriti üle 1 000 000 uue haigusjuhu. Peagi saabuvad talv ja gripihooaeg, ilmneda võivad haiguse uued tüved ja haigusjuhtude arv võib suureneda.

Pandeemia on olnud üks majandusliku ebakindluse ja haavatavuse põhjusi, mis on survestanud avaliku sektori rahandust ja muutis poliitika prioriteete. Olukorda on veelgi raskendanud sõda Ukrainas, mis on tekitanud kohapeal tohutuid inimkannatusi, kuid on suurendanud ka majandusraskusi. Augusti lõpus oli euroala aastane inflatsioonimäär hinnanguliselt 9,1%. Üldise inflatsiooni arvutuse osaks olnud energiahindade tõus oli üle 38%. Suure inflatsioonimääraga kaasneb eeldatavasti seisak majanduses, mis oli pärast pandeemiat taastumas. Sissetulekud ei ole inflatsioonile järele jõudnud, mis vähendab endiselt ostujõudu Euroopas ja kogu maailmas.

Suvi 2022: äärmuslik kuumus, põud ja metsatulekahjud

Suvel domineeris uudistes kliimakriis. Teadus on aastakümneid saatnud tugevaid signaale, et kliima muutub ja see mõjutab meie elu kõiki aspekte. Miljonite eurooplaste jaoks on kliimamuutused lakanud olemast hüpoteetiline tulevikustsenaarium ja sel suvel sai sellest igapäevane reaalsus. Suur osa Euroopast kannatas tugevate kuumalainete tõttu, kui temperatuur tõusis paljudes kohtades üle 40 °C.

Sel suvel olid Euroopa keskmised temperatuurid kõrgemad kui kunagi registreeritud. Äärmuslik kuumus tõi kaasa ka suurema põuariski. Paljudes Lääne- ja Ida-Euroopa osades oli 2022. aasta august keskmisest palju kuivem. Paljudes Euroopa osades on olnud juba mitu aastat järjest sademeid alla keskmise. Enamikus Skandinaavias ning mitmel pool Lõuna- ja Kagu-Euroopa sadas sel suvel siiski rohkem kui tavaliselt. See kliimaebakindlus ja muutlikkus ei muutnud siiski asjaolu, et 2022. aasta augusti lõpus ähvardas ligi kaht kolmandikku Euroopast põud, mis vastavalt Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse hiljutisele hinnangule on tõenäoliselt tugevaim vähemalt 500 aasta jooksul.

Äärmuslik kuumus ja pinnase kuivamine suurendavad metsatulekahjude ohtu. Sel aastal on ELis metsatulekahjusid olnud rekordilisel 700 000 hektaril. Euroopa metsatulekahjude teabesüsteemi andmetel on seni kõige rohkem metsapõlenguid olnud Hispaanias, kus põles üle 283 000 hektari (veidi suurem pindala kui Luksemburg), järgmised olid Rumeenia (150 735 ha), Portugal (86 631 ha), Prantsusmaa (62 102 ha) ja Itaalia (42 835 ha).

Need kliimamõjud ilmnevad laiema bioloogilise mitmekesisuse kriisi taustal, mille põhjuseks on loodusvarade liigkasutamine, ökosüsteemide seisundi halvenemine ja saastatus ning mida kliimamuutused süvendavad üha enam. Alates mullast kuni mereelupaikadeni on ohus paljud ökosüsteemid ja paljud liigid on väljasuremisohus. Keskkonnaseisundi halvenemine mõjutab nii meie tervist ja heaolu kui ka meie võimet toime tulla kliimamuutustega.

Need kriisid on globaalsed ja omavahel seotud. Need on kestmatute tootmis- ja tarbimissüsteemide tagajärjed globaliseerunud majanduses. Praeguseks on COVID-19 tõttu surnud üle 6,5 miljoni inimese. Sel suvel oli India subkontinendil äärmuslik kuumalaine. Kolmandik Pakistanist on üle ujutatud. Ülemaailmsed äärmuslikud temperatuurid on põhjustanud Himaalaja liustike kiire sulamise ja sellest tulenevate üleujutuste tõttu on pidanud kodust lahkuma 32 miljonit pakistanlast, kes vajavad kiiresti varjupaika, toitu ja ravimeid. Pakistanis toimunud hävingu ulatus, taifuuni raskus Lõuna-Koreas ning jätkuvad maastikupõlengud ja põud Californias ületasid prognoose.

Pakistani üleujutuste mõju on peagi tunda kogu maailmas. Pakistan on üks riisi peamisi tootjaid ja tarbijaid – riis on üks põhitoiduaineid ülemaailmsel toiduturul, mis on Ukrainas toimuva sõja tõttu juba surve all. Toiduainete hinnad ja turud on muutlikud ning tarneahelates võib tekkida häireid. Põuad Euroopas mõjutavad hindu tõenäoliselt veelgi, süvendades elukalliduse kriisi.

Sõda Ukrainas ja energiakriis

Sõda Ukrainas on põhjustanud ka miljonite inimeste põgenemist sõja eest, inimelude kaotust, saastatust ja olulise taristu hävitamist. See on humanitaarkriis, millest taastumine kestab aastaid või isegi aastakümneid. Sõda vallandas ka majandus- ja energiakriisi Euroopas. Vastuseks Venemaa agressioonile kehtestas Euroopa Liit Venemaale majandussanktsioonid, millega piirati Venemaalt pärit fossiilkütuste importi.

Paljudele ELi liikmesriikidele on Venemaa olnud peamine energiatarnija, kuid Euroopa Komisjon ja liikmesriigid otsivad nüüd võimalusi seda sõltuvust vähendada. Septembri alguses katkestas Venemaa gaasi tarnimise gaasijuhtmega North Stream 1, mille kaudu saabus enne sõda ligi 40% ELi imporditavast maagaasist.

Praegune energiakriis Euroopas on kahekordne. Energiahinnad on järsult tõusnud ja saabuvatel talvekuudel on Euroopa energiavarustatus piiratud. Paljud Euroopa riigid on hakanud võtma kiireloomulisi meetmeid, et vähendada tarbimist, tagada energiajulgeolek ja vältida jäätmeid, samuti piirata kasvavate energiaarvete mõju majapidamistele.

Kestlikkus on ainus võimalus elujõuliseks edasiminekuks

Praegune seniolematu mitmekordse kriisi olukord on keeruline ja probleemne. Nagu kriiside korral alati, kannatab mõni riik ja kogukond rohkem kui teised. Paljud majapidamised Euroopas ja kogu maailmas on mures, kas nad suudavad rahuldada oma põhivajadusi, näiteks hankida piisavalt toitu ja kütet. Oleme haavatavad.

Ka meie loodussüsteemid, tervishoid ja majandus on haavatavad. Enamik ülemaailmseid kriise viitab ühele algpõhjusele, mis on planeedi ressursside kestmatu kasutamine.

Samas on EL ja teised osutanud, kuidas lahendada seda algpõhjust kliima- ja keskkonnameetmete abil.

Euroopa rohelise kokkuleppega on EL võtnud ambitsioonikad eesmärgid, kuidas lahendada nende kriiside põhjusi: tuleb muuta meie energiasüsteeme, vähendada sõltuvust fossiilkütustest, investeerida puhastesse ja taastuvatesse energiaallikatesse, taastada loodust, tugevdada ringmajandust, ühtlasi tagades õiglase ülemineku seal, kus toetame kõige enam mõjutatud inimesi.

Vajalik üleminek ei saa olema kerge. See nõuab aega ja raha. Need mitmekordsed kriisid – energiapuudus, äärmuslikud ilmastikunähtused või kasvav inflatsioon – mõjutavad meid ja meil ei ole muud valikut kui tegutseda ja tegutseda on vaja kiiresti. Meie tegevus, otsused ja poliitika peavad püüdlema kestliku tuleviku poole. Tegevusetus on üha vastutustundetum ja kulukam kui tegutsemine ning eetiliselt vastuvõetamatu.

Meie praeguse majandusmudeli keskkonna-, majandus- ja sotsiaalset haavatavust ning -mõju on põhjalikult uuritud ja dokumenteeritud. Teaduslikud mudelid ja analüüsid on andnud juba aastakümneid tagasi hea ettekujutuse, kuhu suundume. See, mida näeme praegu, ei ole ootamatu ega erandlik. Oleme jõudnud punkti, kus me enam ei proovi ennustada tulevikku, vaid peame kasutama kõiki olemasolevaid teadmisi, et kujundada tulevikku eelkõige kestlikkuse suunas.

Hans Bruyninckx

Hans Bruyninckx

EEA tegevdirektor

Juhtkiri avaldatud EEA uudiskirjas, september 2022

Permalinks

Geographic coverage

Temporal coverage

Tags

Filed under:
Filed under: european green deal
Tegevused dokumentidega