EEA 25. aastapäev: kogemuste põhjal kestlikkuse saavutamise poole Euroopas

Milline on Euroopa keskkond 25 aasta pärast? Kas meil õnnestub saavutada ühine nägemus „hea elu maakera võimaluste piires“? Kas suudame piirata globaalset soojenemist ja ehitada kliimamuutustele vastupanuvõimelisi linnu, mida ümbritseb tervistav loodus? Nagu näitasid hiljutised Euroopa Parlamendi valimised, on eurooplased üha enam mures. Ka Euroopa järgmine põlvkond kutsub üles viivitamata tegutsema, ent kuidas mõjutab nende kestliku tuleviku nõue Euroopa keskkonna- ja sotsiaal-majanduspoliitikat? Oma 25. aastapäeval arutame, kuidas on Euroopa keskkonnateadmised ja poliitika viimase 25 aasta jooksul arenenud ja kuidas saab EEA koos oma võrgustikega toetada kestlikkuse saavutamist järgmise 25 aasta jooksul.

Lugege edasi

Jäätmetekke vältimine on plastijäätmete kriisi lahendamisel keskse tähtsusega

Plastijäätmed on jätkuvalt väga suur ja üha kasvav probleem. Mida teeb Euroopa Liit selle probleemi lahendamiseks? Euroopa Keskkonnaameti (EEA) jäätmetekke vältimise ekspert Ioannis Bakas annab lühiülevaate varem sel kuul avaldatud EEA aruandest plastijäätmete tekke vältimise kohta Euroopas.

Lugege edasi

Kuidas mõjutavad keskkonnaohud Euroopa kõige haavatavamaid elanikkonnarühmi?

On vaja sihipäraseid meetmeid, et kaitsta paremini Euroopa kõige haavatavamat elanikkonda – sealhulgas vaeseid, eakaid ja lapsi – keskkonnaohtude, näiteks õhu- ja mürasaaste ning äärmuslike temperatuuride eest. Euroopa Keskkonnaameti (EEA) kliimamuutustega kohanemise ekspert Aleksandra Kazmierczak selgitab põhijäreldusi, mis tehti EEA uues aruandes, kus hinnati sotsiaalse ja demograafilise ebavõrdsuse ning õhusaaste, müra ja äärmuslike temperatuuridega kokkupuutumise seoseid.

Lugege edasi

Säästva majanduse ja võrdsete võimalustega ühiskond vajab heas seisundis keskkonda

Meie planeet seisab silmitsi ennenägematute keskkonna- ja kliimaprobleemidega, mis üheskoos ohustavad kõigi heaolu. Siiski ei ole veel hilja võtta otsustavaid meetmeid. See ülesanne võib tunduda hirmutav, kuid veel on meil võimalus tagasi pöörata teatud negatiivsed suundumused, kohaneda kahju minimeerimiseks, taastada üliolulisi ökosüsteeme ja kaitsta paremini seda, mis on veel alles. Pikaajalise jätkusuutlikkuse saavutamiseks tuleb lähtuda lähenemisviisist, et keskkond, kliima, majandus ja ühiskond on terviku lahutamatud osad.

Lugege edasi

Euroopa Keskkonnaamet: 25 aastat Euroopa keskkonnapoliitikat toetavate teadmiste kasvu

Euroopa Liidu keskkonna- ja kliimaeesmärgid on maailma kõige ambitsioonikamate seas ning hõlmavad väga erinevaid poliitikaid alates õhukvaliteedi, jäätmete ja veekvaliteedi valdkonnast kuni energeetika ja transpordini. Euroopa Keskkonnaamet aitab liikmesriikide esitatud andmete põhjal jälgida arengut ja tuvastada valdkonnad, kus on vaja tegevust tõhustada. Euroopa Keskkonnaamet (EEA) asutati 25 aastat tagasi ja ta on pidevalt arendanud oma tegevust andmete ja teadmiste osas, et toetada Euroopa poliitikakujundamist.

Lugege edasi

Elektrisõidukid – keskkonnale kasulik valik

Kas elektrisõidukid on meie kliimale ja õhukvaliteedile paremad kui bensiini- või diiselautod? Me kohtusime Andreas Unterstalleri, Euroopa Keskkonnaameti (EEA) transpordi ja keskkonna eksperdiga, et arutada uue EEA aruande teema – elektriautode – plusse ja miinuseid.

Lugege edasi

Elavhõbe: püsiv oht keskkonnale ja inimeste tervisele

Seniajani seostavad paljud elavhõbedat termomeetritega ning enamik teab, et see on mürgine. Aine mürgisuse tõttu kasutatakse Euroopas elavhõbedat toodetes üha vähem, kuid seda ringleb siiski olulisel määral õhus, vees, pinnases ja ökosüsteemides. Kas elavhõbe on ikka veel probleem ning mida selle lahendamiseks ette võetakse? Vestlesime Euroopa Keskkonnaameti (EEA) loodusvarade säästva kasutamise ja tööstuse eksperdi Ian Marnane’iga.

Lugege edasi

Kliimamuutuste keerukuse mõistmine ning sellele reageerimine

Kliimamuutus on kaasaja tähtsaimaid probleeme. Selle mõju on tunda kogu maailmas ning see mõjutab inimesi, loodust ning majandust. Kliimamuutuste leevendamiseks tuleb oluliselt vähendada kasvuhoonegaaside heidet maailmas. Et sellest üldeesmärgist saaks tuletada konkreetseid meetmeid, on vaja mõista kogu keerukat süsteemi ja seoseid eri allikatest pärit heitmete ning riiklike ja piirkondlike mõjude, globaalse juhtimise ja potentsiaalsete kaasnevate eeliste vahel. Euroopa Keskkonnaameti eesmärk on täiustada pidevalt teadmisi, mida on vaja tõhusate meetmete väljatöötamiseks kohapeal.

Lugege edasi

Jätkusuutlikkusse investeerimine

Euroopa Komisjon kinnitas hiljuti paketi õigusaktide ettepanekuid, mille eesmärgiks on toetada jätkusuutlikku majandust Euroopa Liidus (EL). Komisjoni ettepanekute aluseks on jätkusuutliku rahanduse kõrgetasemelise eksperdirühma soovitused. See rühm koosneb kodanikuühiskonna, finantssektori, akadeemia, Euroopa ja rahvusvaheliste institutsioonide esindajatest. Vestlesime Andreas Barkmanniga, kes esindab eksperdirühmas Euroopa Keskkonnaametit (EEA) ja töötab kliimamuutuste ja energiaküsimuste strateegiliste nõuannete valdkonnas.

Lugege edasi

Teadmised aitavad vähendada keskkonnamuutuste mõju inimestele ja loodusele

Keskkonnapoliitika väljatöötamine ei ole lihtne ülesanne. Ühelt poolt soovivad eurooplased nautida hästi toimiva majanduse hüvesid. Teisalt kaasneb meie elustiilivalikutega märkimisväärne koormus keskkonnale ja tervisele. Parimate võimalike poliitikavalikute tegemiseks on oluline süsteemne arusaam sellest, kuidas on seotud loodus, majandus ja inimeste tervis. Euroopa Keskkonnaameti eesmärgiks on toetada poliitikakujundamist selliste teadmiste pakkumisega.

Lugege edasi

Tähelepanu keskmes on lennunduse ja laevanduse heide

Euroopa Keskkonnaamet (EEA) avaldas hiljuti oma transpordi ja keskkonna aruandlusmehhanismi (TERM) aastaaruande, mis tänavu keskendub lennundusele ja laevandusele. Mõlemad sektorid kasvavad kiiresti, mis mõjutab ka keskkonda, eriti heidet. Palusime EEA õhusaasteeksperdil Anke Lükewillel selgitada tänavuse aruande põhipunkte.

Lugege edasi

Euroopa keskkond: andmete ja teadmiste jõud

Euroopa kogub üha rohkem andmeid, et mõistaksime keskkonda paremini. Euroopa Liidu Copernicuse programmi kaudu saadavad maaseireandmed osutavad uutele probleemidele ja võimaldavad täiendada teadmisi keskkonna kohta. Euroopa Keskkonnaamet (EEA) ühendab Copernicuse ajakohaseid andmeid olemasoleva teadmusbaasiga, et poliitikakujundajad ja kodanikud saaksid paremini võtta tarvitusele meetmeid kohalike, riiklike ja üleilmsete probleemide lahendamiseks.

Lugege edasi

Mõõdame Euroopa tegevust 2020. aasta kliima- ja energiaeesmärkide saavutamisel

Euroopa Liit on püstitanud mitu kliima- ja energiaeesmärki, et vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid, parandada energiatõhusust ja toetada taastuvate energiaallikate kasutamist. Kuidas jälgib EEA Euroopa Liidu liikmesriikide tegevust nende eesmärkide saavutamisel? Palusime EEA kliimamuutuse leevendamise ja energiaeksperdil Melanie Sporeril selgitada ameti rolli. Ühtlasi rääkis ta, kuidas kirjeldati viimases suundumuste ja prognooside aruandes aasta jooksul tehtut.

Lugege edasi

Puhtam õhk toetab tervist ja kliima püsimist

Tänu õigusaktidele, tehnikale ja väga saastavatest fossiilkütustest loobumisele paljudes riikides on Euroopa õhukvaliteet viimastel aastakümnetel paranenud. Samas kahjustab õhusaaste ikka veel paljusid inimesi, eriti linnades. Õhusaaste probleem on keerukas ja selle lahendamine nõuab koordineeritud tegevust mitmel tasandil. Inimeste kaasamiseks tuleb pakkuda õigeaegset ja kergesti kättesaadavat teavet. Üks vahendeist on meie hiljutine õhukvaliteedi indeks. Õhukvaliteedi paranemine toetab peale tervise ka kliima püsimist.

Lugege edasi

Eluterve ja tootliku merekeskkonna kujundamine Euroopas ja laiemalt

Mereelustik, maailma kliima ning meie majandus ja sotsiaalne heaolu sõltuvad elutervest merekeskkonnast. Hinnangud näitavad, et mõningast paranemisest hoolimata on Euroopa merede praegune kasutamine jätkuvalt mittesäästlik. Kliimamuutused ja konkurents loodusvarade pärast suurendavad veelgi merekeskkonnale avaldatavat survet. Euroopa poliitika ja meetmed võiksid olukorda rohkem parandada, kui neid rakendataks ökosüsteemipõhisele majandamisele tuginevat lähenemisviisi järgides ja kui neid toetaks ülemaailmne ookeanide haldamise raamistik.

Lugege edasi

Kemikaalid Euroopas: inimeste tervisele ja keskkonnale avalduva mõju mõistmine

Teadaolevalt mõjutab kokkupuude kahjulike kemikaalidega inimeste tervist ja keskkonda. Kuna ülemaailmne kemikaalitootmine on tõusuteel ning välja töötatakse ja kasutusele võetakse uusi kemikaale, siis kuidas me teame, mida võib pidada ohutuks? Arutasime EEA kemikaalieksperdi Xenia Trieriga mitmesuguseid küsimusi, mis käsitlevad kemikaalide ohutut kasutamist Euroopas, ja seda, mida teeb EL kemikaalide võimalike kõrvalmõjude vähendamiseks.

Lugege edasi

Ringmajandus Euroopas: meil kõigil on selles oma roll

Enamiku inimeste jaoks on ringmajandus jätkuvalt abstraktne, kui mitte võõraks jääv kontseptsioon. Kuigi keskkonnahoidlikkus on kõikjal maailmas üha suuremat populaarsust võitev teema, ei ole paljud inimesed veel teadlikud sellest, milliseid suuremaid muudatusi tuleb meil jätkusuutliku tuleviku ja pikaajalise heaolu tagamiseks oma eluviisis teha.

Lugege edasi

Õhukvaliteet on paljude eurooplaste jaoks endiselt aktuaalne teema

Möödunud kuul avaldas Euroopa Keskkonnaamet (EEA) oma uusima aruande õhukvaliteedi kohta Euroopas. Aruandest selgub, et kuigi õhukvaliteet on hakanud tasapisi paranema, on Euroopas suurim keskkonnaoht inimeste tervisele endiselt õhusaaste. Vestlesime EEA õhukvaliteedieksperdi Alberto González Ortiziga aruande tulemustest ja sellest, kuidas täiendavad õhukvaliteedi uuringuid satelliidifotod ja muud tehnoloogiad.

Lugege edasi

Kliimamuutustega seotud rahastamine – ressursid vähese CO2-heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelise Euroopa heaks

Meie kliima on muutuste keerises. Kliimamuutuste aeglustamiseks peame vähendama kasvuhoonegaaside heidet ja samal ajal võtma meetmeid, et tulla toime kliimamuutuste praeguse ja tulevase mõjuga. Mõlemad tegevussuunad nõuavad ennenägematut investeeringute ümbersuunamist. Sellele tõdemusele jõuti Pariisi ja ka hiljutisel Marrakechi kliimakonverentsil. Finantssektor saab olulisel määral toetada Euroopa üleminekut vähese CO2-heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimeliseks ühiskonnaks.

Lugege edasi

Pärast Pariisi: muuta vähese CO2-heitega majandus tegelikkuseks

Eelmise aasta detsembris seadis maailm endale Pariisis julge eesmärgi: hoida ülemaailmse keskmise temperatuuri tõus tublisti alla 2 kraadi, eelistatavalt alla 1,5 kraadi üle tööstusrevolutsiooni eelse taseme. Käesoleva kuu alguses toimunud G20 tippkohtumisel teatasid Hiina ja Ameerika Ühendriigid, et võtavad ametliku kohustuse ühineda Pariisi kokkuleppega. See on rahvusvahelisel kasvuhoonegaaside heite vähendamisel ja ülemaailmse soojenemise piiramisel suur samm edasi. Samas ei ole kokkuleppe osalisriikide praegused vähendamiskohustused selle ambitsioonika eesmärgi saavutamiseks piisavad.

Lugege edasi

Tegevused dokumentidega
Artiklid
Menu
Tellimused
Loo konto – aruannete (paberil ja/või elektrooniliste) ja kord kvartalis ilmuva e-uudiskirja tellimine.
Jälgige meid