Artiklid

Inimesed on üha teadlikumad mõjust, mida meie tarbimine avaldab loodusele ja kliimale. Üks peamisi tarbimiskategooriaid on rõivad ja muud tekstiiltooted. Vestlesime Euroopa Keskkonnaameti (EEA) ringmajanduse, tarbimise ja tootmise eksperdi Lars Mortenseniga, kes on tegelenud tekstiili ja nende keskkonnamõju hindamisega.

Lugege edasi

Aasta 1972: mäletan, et jalutasin koos isaga koju Antwerpeni raamatumessilt ja olime ostnud palju raamatuid. Kolm neist raamatutest on siiani minuga: ohustatud liikide raamat, maailma atlas „Times Atlas of the World“ ja raamat majanduskasvu piirangutest „Limits to Growth“. Aastate jooksul ärgitas isa lakkamatult minu teadmistejanu, mis oli suunatud loodusele, kui meie lähiümbrusest palju suuremale maailmale, ja sellist liiki teadusele, mis avas kriitilisi arutelusid ühiskonna tuleviku üle.

Lugege edasi

Panused on suuremad kui kunagi varem. Meie planeet soojeneb ja liigid kaovad ähvardava kiirusega. Kaks ülemaailmset konverentsi on viimase kahe kuu jooksul toonud kogu maailma inimesed kokku ühise teema juurde – kliima ja bioloogiline mitmekesisus. Mõlemad on sama probleemi sümptomid: meie tootmine ja tarbimine ei ole kestlikud. Kuigi läbirääkimised on keerukad, on need konverentsid ülemaailmse teadlikkuse, konsensuse ja kiire tegutsemise jaoks üliolulised.

Lugege edasi

Kes on energiat tootvad tarbijad ja mis on nende roll taastuvenergia kasutamise edendamisel kogu Euroopas? Kohtusime EEA energia- ja keskkonnaeksperdi Javier Esparragoga, et rääkida sellest, kuidas saavad kodanikud, asutused ja ettevõtted aidata lahendada praegust energiakriisi, hakates tootvateks tarbijateks, kes toodavad ja tarbivad taastuvenergiat. EEA avaldas kuu alguses aruande, milles antakse ülevaade taastuvenergiat tootvate tarbijate rollist ning sellest parema ja odavama tehnoloogia tekke järel üha enam levivast tavast ja seda edendavast poliitikast.

Lugege edasi

Näib, et praegu järgneb üks kriis teisele – pandeemia, kliimamuutustest tingitud äärmuslikud kuumalained ja põud, samuti inflatsioon, sõda ja energiakriis. Tõenäoliselt iseloomustavad saabuvat talve ebakindluse jätkumine, väga volatiilsed hinnad maailmaturgudel, näiteks energia- ja toiduhinnad, mis mõjutavad mõnda riiki ja elanikkonnarühma teistest rohkem. Nende kriiside lahendamine, eelkõige pikas perspektiivis, nõuab järjekindlat poliitikakohustuse võtmist ja investeerimist kestlikkusse, et tugevdada meie ühiskonna vastupanuvõimet.

Lugege edasi

Transport ühendab inimesi, kohti, kultuure ja majandust, kuid avaldab ka suurt survet keskkonnale ja kliimale. Rääkisime kahe Euroopa Keskkonnaameti (EEA) transpordi- ja keskkonnaeksperdiga, Rasa Narkeviciute ja Tommaso Selleriga, Euroopa transpordisüsteemi kestlikumaks muutmisega seotud probleemidest ja võimalustest ning hiljuti avaldatud aruandest.

Lugege edasi

Keskkonnasaaste mõjutab meie tervist ja elukvaliteeti. Euroopa Keskkonnaameti (EEA) hinnangud toovad esile seda mõju ja võimalikke eeliseid, mida tagab puhtam keskkond. Iga meetmega, mida võtame Euroopa nullsaaste saavutamiseks, saame ära hoida teatud vähijuhtumeid ja parandada elukvaliteeti.

Lugege edasi

Euroopa Liit on alustanud ambitsioonikate kavadega, et järgmiste aastakümnete jooksul oluliselt vähendada heitkoguseid ja saastet. Üks neist on hiljuti alanud nullsaaste tegevuskava, mis keskendub õhu-, vee- ja pinnasereostuse vähendamisele tasemeni, mida ei peeta enam inimtervist ega keskkonda kahjustavaks. Kohtusime EEA keskkonna-, tervise- ja heaolueksperdi Ian Marnane’iga. Praegu koostab ta EEA järgmist nullsaaste aruannet, mis avaldatakse käesoleval aastal.

Lugege edasi

Venemaa sõjaline agressioon Ukrainas muutis ukrainlaste elu päevapealt. Selle põhjendamatu sõja mõju tuntakse peale Ukraina ka mujal ning see mõjutab kõiki meid aastaid ja isegi põlvkondi.

Lugege edasi

2021. aastat iseloomustas COVID-19 ja kliimamuutuste mõju. Energiahindade tõusu ja tervishoiuprobleemide ajal nõuab Euroopa taastumine 2022. aastal raskeid otsuseid. Viivitused või tagasihoidlikkus toovad pikemas perspektiivis tõenäoliselt suuremaid sotsiaalseid ja majanduskulusid. Sotsiaalse ebavõrdsuse käsitlemine praeguses üleminekus kestlikkusele on meie kõigi parema tuleviku võti.

Lugege edasi

Euroopa Keskkonnaamet teeb koostööd paljude riikidega, sealhulgas Lääne-Balkaniga. Kuidas edendab see koostöö ELi keskkonnategevust ja kuidas saavad sellest kasu Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Montenegro, Põhja-Makedoonia ja Kosovo? Arutasime koordineerimise, võrgustike ja strateegiaprogrammi juhi Luc Basiga, kuidas teeb EEA nende riikidega koostööd keskkonna parendamisel.

Lugege edasi

Euroopa Keskkonnaamet (EEA) ja Euroopa Meresõiduohutuse Amet (EMSA) avaldasid hiljuti Euroopa meretranspordi keskkonnaaruande, mis sisaldab Euroopa meretranspordi keskkonnamõju ühist hinnangut. Vestlesime EEA vee- ja merendusküsimuste töörühma juhataja Stéphane Isoardiga, kes juhatas EEA aruande koostanud meeskonda.

Lugege edasi

Euroopa on seadnud kaugelevaatavad keskkonna- ja kliimaeesmärgid alates CO2-neutraalsusest ja ringmajandusest kuni puhtama õhu ja transpordini. Linnad, kus enamik eurooplasi elab, peavad mängima otsustavat rolli Euroopa kestliku arengu eesmärkide saavutamisel. Küsimus on selles, kuidas muuta linnad kestlikeks?

Lugege edasi

Lisaks usaldusväärse teabe pakkumisele keskkonna ja kliima kohta teeb Euroopa Keskkonnaamet (EEA) tööd ka selleks, et parandada organisatsioonina oma keskkonnategevuse tulemuslikkust. Tegime intervjuu Melanie Sporeriga, kes koordineerib EEAs seda tegevust, kasutades keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemi.

Lugege edasi

Kõikjal maailmas, alates poliitikakoridoridest kuni akadeemiliste platvormideni, räägitakse ülemaailmsetest kriisidest – tervisekriisist, majandus- ja finantskriisist ning looduskriisist. Lõppkokkuvõttes on need kõik sama probleemi sümptomid: meie tootmine ja tarbimine ei ole kestlikud. COVID-19 šoki tõttu ilmnes lihtsalt meie maailmamajanduse ja ühiskonna – koos kogu nende ebavõrdsusega – süsteemne haprus.

Lugege edasi

Kliimamuutuste mõjuga kohanemine on üks Euroopa Liidu prioriteetidest. Mis ajendab linnu võtma kaalukaid meetmeid selle mõju leevendamiseks ning muutma linnakeskused säilenõtkemaks ja kestlikumaks? Küsisime Euroopa Keskkonnaameti (EEA) kestliku linnaarengu eksperdilt Ivone Pereira Martinsilt, kuidas amet sellele tähtsale tööle kaasa aitab.

Lugege edasi

Aasta pärast COVID-19 pandeemia algust, võideldes ikka veel selle tagajärgedega, jätkab Euroopa poliitikapakettide väljatöötamist, et saavutada Euroopa rohelise kokkuleppe ambitsioonikad eesmärgid. On väga oluline, et Euroopa jätkaks nende eesmärkide poole liikumist ning meil oleks 2050. aastaks säilenõtke ühiskond, mis põhineks solidaarsusel ja tagaks kõigile tervisliku elukeskkonna.

Lugege edasi

Õhu- ja mürasaaste ning kliimamuutuste mõjud on peamised riskid, mis ohustavad iga päev eurooplaste tervist ja heaolu. Rääkisime õhusaaste, keskkonna ja tervise töörühma juhi Catherine Ganzlebeni, Euroopa Keskkonnaameti õhukvaliteedi ekspert Alberto Gonzáleze ja Euroopa Keskkonnaameti mürasaaste ekspert Eulalia Perisega, et saada lisateavet, kuidas amet suurendab teadmisi selles olulises töövaldkonnas.

Lugege edasi

Meie ühine strateegia näitab, millises suunas liikuda. Sellega võetakse kasutusele uus koostöö tegemise ja teadmiste loomise viis, mis on kiirem, reageerimisvõimelisem, proaktiivsem ja toimivam ning vastab seega meie ees seisvatele raskustele ja meie teadmistevajadusele järgmisel kümnendil.

Lugege edasi

Plastireostus ja plastijäätmed on teadaolevalt suur keskkonnaprobleem. Viimastel aastatel on turule jõudnud uued plasttooted, mis on väidetavalt keskkonnasõbralikumad. Hiljuti avaldatud Euroopa Keskkonnaameti (EEA) ülevaates hinnatakse nende toodete keskkonnasõbralikkust. Lisateabe saamiseks vestlesime Almut Reicheliga, ressursside säästva kasutamise ja jäätmete eksperdiga EEAs.

Lugege edasi