Säästva majanduse ja võrdsete võimalustega ühiskond vajab heas seisundis keskkonda

Muutke keelt
Article Avaldatud 2019-03-15 Viimati muudetud 2019-04-30
4 min read
Meie planeet seisab silmitsi ennenägematute keskkonna- ja kliimaprobleemidega, mis üheskoos ohustavad kõigi heaolu. Siiski ei ole veel hilja võtta otsustavaid meetmeid. See ülesanne võib tunduda hirmutav, kuid veel on meil võimalus tagasi pöörata teatud negatiivsed suundumused, kohaneda kahju minimeerimiseks, taastada üliolulisi ökosüsteeme ja kaitsta paremini seda, mis on veel alles. Pikaajalise jätkusuutlikkuse saavutamiseks tuleb lähtuda lähenemisviisist, et keskkond, kliima, majandus ja ühiskond on terviku lahutamatud osad.

 Image © Salvatore Petrantoni, WaterPIX /EEA

Muutused on alati olnud meie planeedi üks iseloomulikke jooni ning maismaa, ookeanid, atmosfäär, kliima ja elustik on pidevas muutumises. Praegused muutused kulgevad aga kiiremini ja on suurema ulatusega kui kunagi varem ning neid põhjustavad tegurid ja ajendid on teistsugused. Sellised äärmuslikud tormid, kuumalained, üleujutused ja põuad, mida võis varem oodata kord saja aasta jooksul, on nüüd meie uus reaalsus. Kogu maailma meedias räägitakse kliima- ja keskkonnakriisist, mis seab ohtu inimkonna tuleviku. 

Inimtekkelised ülemaailmsed kliimamuutused

Ükskõik mis sõnadega hetkeolukorda iseloomustada – „meie uus reaalsus“ või „arvukad kriisid“ –, faktid on selged. Maa kliima on muutumas ja need muutused on inimtekkelised. Meie majandus sõltub fossiilkütustest ning maakasutustavad ja ülemaailmne raadamine suurendab kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni atmosfääris, mis põhjustab omakorda ülemaailmseid kliimamuutusi. Samuti on selge, et kliimamuutustel on mõju kõigile ja kõikjal meie planeedil, sealhulgas Euroopas. Teatud piirkondi võivad ohustada pikaajalised kuumalained ja põuad, teisi aga sagedasemad ja tugevamad tormid. Kliimamuutused mõjutavad nii inimesi, loodust kui ka majandust.

Elurikkus hävib ennenägematu kiirusega

Lisaks eespool kirjeldatule on teadlased kindlaks teinud, et elurikkus Maal hävib kiiremini, kui see taastuda jõuab. Igal aastal kantakse arvukalt liike väljasurnud liikide nimekirja ning jätkub elupaikade hävimine, killustumine ja saastumine. Mõne liigi arvukus on järsult vähenenud pestitsiidide massilise kasutamise tagajärjel, sealhulgas meie heaolu seisukohast eluliselt olulistel tolmeldajatel, nagu mesilased ja liblikad. Majandustegevuses tekkivad saasteained akumuleeruvad keskkonnas, vähendades ökosüsteemide võimet taastuda ja varustada meid eluliselt vajalike teenustega. Keskkonnaseisundi halvenemine ei kahjusta üksnes taimestikku ja loomastikku, vaid ka inimesi.

Jätkusuutmatud tarbimis- ja tootmissüsteemid

21. sajandi kulgu mõjutab ka majandus- ja finantskriis. Teadusuuringutega on kinnitatud, et meie tarbimis- ja tootmissüsteemid ei ole jätkusuutlikud. Lineaarne majandusmudel, kus toorainest valmistatakse kaubad, mis pärast kasutamist ja tarbimist kõrvaldatakse, põhjustab saaste akumuleerumist ja suuri jäätmekoguseid, ent ka üleilmset konkurentsi loodusvarade pärast. Ülemaailmsetes võrgustikes ei liigu üksnes materjalid, kaubad ja saasteained, vaid ka ühe riigi finantssektoris alguse saanud kriis võib levida üle kogu maailma ning tekitada aastatepikkuse majandusliku seisaku ja majanduslanguse.

Samuti on selge, et majanduskasvust saadav kasu ei ole maailmas ühtlaselt jaotunud. Sissetulekud varieeruvad riikide, piirkondade ja linnade lõikes märkimisväärselt. Isegi Euroopas, kus elatustase on ülemaailmsest keskmisest oluliselt kõrgem, on kogukondi ja elanikkonnarühmi, kes elavad allpool vaesuspiiri. Kahjuks on osa neist kogukondadest ja inimestest ühtlasi haavatavamad keskkonnaohtude suhtes. Nad elavad suurema tõenäosusega piirkondades, kus kokkupuude õhusaastega ja üleujutusoht on suurem, ja majades, mis ei ole väga madalate või kõrgete temperatuuride eest kaitsmiseks piisavalt isoleeritud. Kasusaavad elanikkonnarühmad ei pruugi alati olla need, kes kannavad kulusid.

Praeguste suundumuste jätkudes peavad järeltulevad põlved – olenemata riigist ja sissetulekust – toime tulema veelgi äärmuslikemate temperatuuride ja ilmastikunähtustega, vähenenud liigirikkuse, kasvava ressursinappuse ja suurema saastatusega. Seda väljavaadet silmas pidades ei ole üllatav, et tuhanded noored eurooplased avaldavad tänavatel meelt, nõudes poliitikakujundajatelt ulatuslikumaid ja tõhusamaid meetmeid kliimamuutuste leevendamiseks.

Tulevikku on võimalik muuta

Viimase 40 aasta jooksul on Euroopas kehtestatud poliitikastrateegiad konkreetsete probleemide lahendamiseks, näiteks õhusaaste ja veereostuse vähendamiseks. Osa neist strateegiatest on andnud märkimisväärseid tulemusi. Euroopas on puhtam õhk ja suplusvesi. Kasvanud on ringlussevõetud olmejäätmete osakaal. Üha enam maa- ja merealasid võetakse kaitse alla. Euroopa Liidus on vähenenud kasvuhoonegaaside heide võrreldes 1990. aasta tasemega. Miljardeid eurosid on investeeritud linnade elamisväärsuse parandamisse ja säästva liikuvuse tagamisse. Hüppeliselt on kasvanud taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kogus …

Samas on täiustunud ka meie teadmised ja arusaam keskkonnast ning on saanud selgeks, et inimesed, keskkond ja majandus moodustavad ühe terviku. 25 aasta jooksul alates asutamisest on Euroopa Keskkonnaamet tegelenud nende teadmiste koondamise ja täiendamisega, et parandada üldist süsteemset arusaama. Kui keskkond ja majandus on halvas seisus, ei ole inimestel võimalik hästi elada. Ka edaspidi tekitab ühiskonnas rahulolematust ebavõrdsus seoses sellega, kuidas jaotuvad inimeste vahel hüved, näiteks majanduslik jõukus ja puhtam õhk, ning kulud, näiteks saaste ja põuast tingitud saagikadu.

Nende tõsiasjadega võib olla raske leppida. Samamoodi võib olla keeruline muuta juba väljakujunenud juhtimisstruktuure ning tarbijate harjumusi ja eelistusi. Siiski on veel võimalik rajada säästev tulevik, ehkki see nõuab palju vaeva. Selleks on vaja jätta kõrvale praegused tavad, näiteks vähendada keskkonnale kahjulikke toetusi ning kõrvaldada kasutuselt ja keelata saastavad tehnoloogiad, toetades hoopis säästvaid alternatiive ja muutustest mõjutatud kogukondi. CO2-neutraalne ringmajandus võimaldab vähendada looduskapitali ammendumist ja piirata ülemaailmset temperatuuritõusu. Kursimuutuseks peame muutma ka iseenda harjumusi ja käitumisviise, näiteks transporti ja toidulauda. Teadmised üleminekuks pikaajalisele jätkusuutlikkusele on olemas. Ka avalik arvamus toetab üha rohkem seisukohta, et maailm vajab muutusi. Nüüd ei jää üle muud, kui võtta vastutus ja need muutused kiiresti teoks teha.

Hans Bruyninckx

Euroopa Keskkonnaameti tegevdirektor

Juhtkiri avaldati EEA uudiskirja 01/2019 2019. aasta märtsi väljaandes

Seotud sisu

Uudised ja artiklid

Seotud indikaatorid

Temporal coverage

Tegevused dokumentidega
Artiklid
Menu
Tellimused
Loo konto – aruannete (paberil ja/või elektrooniliste) ja kord kvartalis ilmuva e-uudiskirja tellimine.
Jälgige meid
 
 
 
 
 
 
Euroopa Keskkonnaagentuur (EEA)
Kongens Nytorv 6
1050 Copenhagen K
Taani
Telefon: +45 3336 7100