Poliitikavahendid
- Bulgarian (bg)
- Czech (cs)
- Danish (da)
- German (de)
- Greek (el)
- English (en)
- Spanish (es)
- Estonian (et)
- Finnish (fi)
- French (fr)
- Croatian (hr)
- Hungarian (hu)
- Icelandic (is)
- Italian (it)
- Lithuanian (lt)
- Latvian (lv)
- Maltese (mt)
- Dutch (nl)
- Norwegian (no)
- Polish (pl)
- Portuguese (pt)
- Romanian (ro)
- Slovak (sk)
- Slovenian (sl)
- Swedish (sv)
- Turkish (tr)
Poliitika on keskkonnaseisundi kujundamisel ja parandamisel väga oluline. Euroopa keskkonnapoliitika on alates esimese keskkonnaalase tegevusprogrammi vastuvõtmisest 1973. aastal palju arenenud. Selle aja jooksul on vastu võetud mitusada keskkonnaalast õigusakti. Keskkonnapoliitika hindamine aitab selgitada, kuidas ja mis poliitikameetmed toimivad ning kuidas saab nende abil saavutada eesmärki „hea elu maakera võimaluste piires”. More
Sirvige kataloogi
Filtered by
Enamiku inimeste jaoks on ringmajandus jätkuvalt abstraktne, kui mitte võõraks jääv kontseptsioon. Kuigi keskkonnahoidlikkus on kõikjal maailmas üha suuremat populaarsust võitev teema, ei ole paljud inimesed veel teadlikud sellest, milliseid suuremaid muudatusi tuleb meil jätkusuutliku tuleviku ja pikaajalise heaolu tagamiseks oma eluviisis teha.
Kogu Euroopas 2016. aastal kontrollitud supluskohtadest vastab rohkem kui 85 % kõige rangematele ehk väga hea suplusvee kvaliteedi nõuetele. See tähendab, et täna avaldatud suplusvee kvaliteedi aruande andmetel ei ole suplusvees enamasti inimeste tervist ja keskkonda kahjustavaid saasteaineid. Euroopa Liidu eeskirjade kohastele kvaliteedi miinimumnõuetele vastab üle 96 % supluskohtadest.
Euroopa keskkonnaandmete maastik on viimase nelja aastakümne jooksul oluliselt muutunud. Keskkonna halvenemise komplekssest laadist tulenevalt on vaja süsteemsemaid analüüse ja asjakohasemaid andmeid. Viimastel aastatel on Euroopa Keskkonnaaamet teinud üha enam süsteemseid analüüse. Euroopa Keskkonnaamet jätkab uute kitsaskohtade tuvastamist ja aitab suurendada Euroopa keskkonnateabe kättesaadavust.
Euroopa Liidu jõupingutused kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks toimivad. Tegelikult täidab EL oma ühepoolse 20% vähendamise eesmärgi (võrreldes 1990. aastaga) oletatavasti enne kokkulepitud 2020. aasta tähtaega. Lisaks kavatseb EL vähendada 2030. aastaks liidusiseseid heitkoguseid vähemalt 40% ja kahandada 2050. aastaks oma majanduse CO2-heidet veelgi. Praegu moodustavad ELi heitkogused umbes 10% maailma kasvuhoonegaaside heitest.
Euroopa õhu kvaliteedi parandamine: Väljaandes Signaalid 2013 keskendutakse Euroopa õhule. Selles püütakse selgitada, milline on praegune Euroopa õhu kvaliteet ning kust on õhusaasteained pärit, kuidas need moodustuvad ning mil moel meie tervist ja keskkonda mõjutavad. Selles antakse ka ülevaade, kuidas kogume teadmisi õhu kohta ning kuidas rakendame õhusaastega võitlemiseks strateegiaid ja meetmeid.
