Poliitikavahendid
- Bulgarian (bg)
- Czech (cs)
- Danish (da)
- German (de)
- Greek (el)
- English (en)
- Spanish (es)
- Estonian (et)
- Finnish (fi)
- French (fr)
- Croatian (hr)
- Hungarian (hu)
- Icelandic (is)
- Italian (it)
- Lithuanian (lt)
- Latvian (lv)
- Maltese (mt)
- Dutch (nl)
- Norwegian (no)
- Polish (pl)
- Portuguese (pt)
- Romanian (ro)
- Slovak (sk)
- Slovenian (sl)
- Swedish (sv)
- Turkish (tr)
Poliitika on keskkonnaseisundi kujundamisel ja parandamisel väga oluline. Euroopa keskkonnapoliitika on alates esimese keskkonnaalase tegevusprogrammi vastuvõtmisest 1973. aastal palju arenenud. Selle aja jooksul on vastu võetud mitusada keskkonnaalast õigusakti. Keskkonnapoliitika hindamine aitab selgitada, kuidas ja mis poliitikameetmed toimivad ning kuidas saab nende abil saavutada eesmärki „hea elu maakera võimaluste piires”. Veel
Sirvige kataloogi
Filtered by
Kestlikkuse saavutamine: uued Euroopa poliitikameetmed pakuvad ainulaadset võimalust
Article 2019-09-24Euroopa Komisjoni ametisseastuv president Ursula von der Leyen määras järgmiseks viieks aastaks kindlaks oma meeskonna poliitilised prioriteedid. Tema tegevuskavas on kesksel kohal Euroopa roheline kokkulepe, milles rõhutatakse sihiteadlikuma tegevuse vajadust seoses kliima ja bioloogilise mitmekesisuse kriisiga. Euroopa poliitika on pikka aega keskendunud keskkonnaolude halvenemise ja kliimamuutustega kaasnevate probleemide lahendamisele, seistes silmitsi nii edusammude kui ka ebaõnnestumistega. Kuna avalikkus nõuab tõhusamate meetmete võtmist, annab uus poliitikatsükkel koos uue Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendiga võimaluse edendada ja kiirendada Euroopas üleminekut keskkonnasäästlikule ja õiglasele poliitikale.
Eelmise suve kuumalained ja äärmuslikud ilmastikunähtused põhjustasid Euroopas uusi kliimarekordeid, rõhutades taas kliimamuutustega kohanemise tähtsust. Kohtusime Euroopa Keskkonnaameti (EEA) kliimamuutuste mõju ja kliimamuutustega kohanemise eksperdi Blaz Kurnikiga, et arutada kuu alguses avaldatud EEA uut aruannet kliimamuutuste mõju kohta Euroopa põllumajandusele.
Euroopa Liidu liikmesriigid peavad tegema rohkem taastuvenergia ühiseesmärgi täitmiseks
News 2019-03-08Taastuvenergiaallikate osakaal Euroopa Liidu energiatarbimisest on 2005. aastast kahekordistunud, kuid viimastel aastatel on see kasv aeglustunud, eelkõige suureneva energiatarbimise ja arengu puudumise tõttu transpordisektoris. Euroopa Keskkonnaameti (EEA) uuest aruandest ilmneb, et liikmesriigid peavad 2020. aasta taastuvenergiaeesmärgi täitmiseks tegema rohkem.
Kuigi õhukvaliteet on aeglaselt paranemas, ületab õhusaaste Euroopa Keskkonnaameti (EEA) avaldatud ajakohastatud andmete ja teabe kohaselt ikka veel Euroopa Liidu ja Maailma Terviseorganisatsiooni piir- ja suunisväärtusi. Õhusaaste ohustab endiselt inimtervist ja keskkonda.
Euroopa Liidu jõupingutused kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks toimivad. Tegelikult täidab EL oma ühepoolse 20% vähendamise eesmärgi (võrreldes 1990. aastaga) oletatavasti enne kokkulepitud 2020. aasta tähtaega. Lisaks kavatseb EL vähendada 2030. aastaks liidusiseseid heitkoguseid vähemalt 40% ja kahandada 2050. aastaks oma majanduse CO2-heidet veelgi. Praegu moodustavad ELi heitkogused umbes 10% maailma kasvuhoonegaaside heitest.
Euroopa õhu kvaliteedi parandamine: Väljaandes Signaalid 2013 keskendutakse Euroopa õhule. Selles püütakse selgitada, milline on praegune Euroopa õhu kvaliteet ning kust on õhusaasteained pärit, kuidas need moodustuvad ning mil moel meie tervist ja keskkonda mõjutavad. Selles antakse ka ülevaade, kuidas kogume teadmisi õhu kohta ning kuidas rakendame õhusaastega võitlemiseks strateegiaid ja meetmeid.