Rõõmusõnum puhkajaile: valdava osa Euroopa supluskohtade vee kvaliteet on väga hea

Muutke keelt
News Avaldatud 2018-05-29 Viimati muudetud 2018-05-30
3 min read
Täna avaldatud aruandest suplusvee kvaliteedi kohta Euroopas selgub, et hoolimata näitajate mõningasest halvenemisest vastas 2017. aastal kogu Euroopas seiratud ujumiskohtadest 85% Euroopa Liidu kõige kõrgematele ja rangematele kvaliteedinõuetele, st vesi oli enamasti saasteainevaba. Tulemused annavad hea ülevaate sellest, kus võivad puhkajad sel suvel leida parima veekvaliteediga supluskohad.

 Image © Peter Kristensen, EEA

Veereostuse vähendamine aitab suurendada Euroopa kodanike heaolu ning toob kasu ka loomadele ja taimedele, kuid me ei tohi loorberitele puhkama jääda. Meie suplusvee puhtana hoidmiseks on vaja poliitikakujundajate pidevat tähelepanu. Just seepärast on nii oluline supluskohti regulaarselt seirata ja hinnata.

Euroopa Keskkonnaameti tegevdirektor Hans Bruyninckx

 

Peaaegu kõik 21 801 supluskohta, mida eelmisel aastal kogu Euroopas seirati ja millest 21 509 (st 95,9%) asuvad ELi 28 liikmesriigis, vastasid ELi eeskirjade kohastele kvaliteedi miinimumnõuetele, nagu selgus Euroopa Keskkonnaameti (EEA) ja Euroopa Komisjoni aruandest. Ka Albaania ja Šveits seirasid oma 292 supluskoha kvaliteeti ja esitasid nende kohta aruande.

Konkreetsete seiretulemuste kohaselt vähenes pisut nende ELi supluskohtade osakaal, mis vastavad ELi suplusvee direktiivis sätestatud kõrgeimatele kvaliteedinõuetele ja kvaliteedi miinimumnõuetele. Kvaliteedistandardile „väga hea“ vastavuse näitaja langes veidi – 85,5%-lt 2016. aastal 85%-le eelmisel aastal. Samuti vähenes piisava kvaliteedi miinimumstandardile vastavate supluskohtade osakaal 96,3%-lt 96,0%-le. Väikse languse põhjuseks oli enamasti suviste sademete mõju analüüsitulemustele, samuti muudatused Rumeenia ja Rootsi analüüsimetoodikas.

Halvaks hinnatud supluskohtade üldarv jäi ELis, Albaanias ja Šveitsis 2016. aastaga võrreldes enamasti samaks, vähenedes 1,5%-lt 2016. aastal 1,4%-le 2017. aastal.

Keskkonna, kalanduse ja merenduse volinik Karmenu Vella märkis:  „Euroopa suplusvee kvaliteet annab eurooplastele põhjuse uhkust tunda. Kvaliteet on tagatud tänu heale koostööle ja pidevale jälgimisele. Selles on oma osa meil kõigil – tööstusel, kohalikel omavalitsustel ja teenistustel ning kodanikel. Mul on heameel teatada, et Euroopa koostöövaim suplusvee valdkonnas on tugev ja et meie kodanikud saavad sellest jätkuvalt kasu. Kui lisada siia ka hiljuti esitatud meetmed plasti merre sattumise vältimiseks, on viimane aasta olnud Euroopa merede, randade ja järvede jaoks hea aasta.“

Euroopa Keskkonnaameti tegevdirektor Hans Bruyninckx lisas: „Veereostuse vähendamine aitab suurendada Euroopa kodanike heaolu ning toob kasu ka loomadele ja taimedele, kuid me ei tohi loorberitele puhkama jääda. Meie suplusvee puhtana hoidmiseks on vaja poliitikakujundajate pidevat tähelepanu. Just seepärast on nii oluline supluskohti regulaarselt seirata ja hinnata.“

Euroopa suplusvee kvaliteet on viimase 40 aasta jooksul, st ELi suplusvee direktiivi kehtima hakkamisest alates märkimisväärselt paranenud. Tänu direktiiviga kehtestatud tõhusale seirele ja juhtimisele on märgatavalt vähenenud puhastamata või osaliselt puhastatud asula- ja tööstusreovee sattumine veekogudesse.  Selle tulemusena vastab üha enam supluskohti kvaliteedi miinimumnõuetele ja nende kvaliteet on ka paranenud kõrgeimatele standarditele vastavaks. Koos selle aasta aruandega on Euroopa Keskkonnaamet avaldanud ka ajakohastatud interaktiivse kaardi, millelt on näha iga supluskoha seisukord. Samuti on kättesaadavad ajakohastatud riigipõhised aruanded ja lisateave direktiivi kohta.

Figure ES1: Proportion of bathing water sites with excellent water quality in European countries

Figure ES 1

Muud olulised tulemused

  • Vähemalt 95% suplusveekogude kvaliteeti hinnati väga heaks viies riigis: Luksemburgis (kõik 12 aruandes käsitletud supluskohta), Maltal (98,9% kõigist supluskohtadest), Küprosel (97,3% kõigist supluskohtadest), Kreekas (95,9% kõigist supluskohtadest) ja Austrias (95,1% kõigist supluskohtadest).
  • Austrias, Belgias, Horvaatias, Küprosel, Kreekas, Lätis, Luksemburgis, Maltal, Rumeenias, Sloveenias ja Šveitsis vastasid kõik aruandes esitatud suplusveekogud 2017. aastal vähemalt piisavale kvaliteeditasemele (vastavalt suplusvee direktiivis kehtestatud minimaalsetele kvaliteedinõuetele).
  • Kolm riiki, kus oli kõige rohkem halva veekvaliteediga supluskohti, olid Itaalia (79 supluskohta ehk 1,4%), Prantsusmaa (80 supluskohta ehk 2,4%) ja Hispaania (38 supluskohta ehk 1,7%). ELi liikmesriikides registreeriti kõige suurem selliste suplusveekogude osakaal, mille vee kvaliteet oli halb, Eestis (neli suplusveekogu ehk 7,4%), Iirimaal (seitse suplusveekogu ehk 4,9%) ja Ühendkuningriigis (21 suplusveekogu ehk 3,3%). 

 

Taustteave

Väljaheitepisikutega saastunud vesi on jätkuvalt ohtlik inimeste tervisele, eelkõige supluskohtades. Saastunud veekogudes ujumine võib põhjustada haigusi. Peamised saasteallikad on reovesi ning põllumajandusettevõtetest ja põllumaalt pärit heitvesi. Selline reostus suureneb tugevate vihmasadude ja üleujutuste ajal, kui äravoolutorustikust ja põllumaa kuivendussüsteemist pärinev saastunud vesi valgub veekogudesse. Kõik ELi liikmesriigid ning Albaania ja Šveits seiravad oma supluskohti vastavalt ELi suplusvee direktiivi sätetele. Suplusvee kvaliteeti hinnatakse suplusvee direktiivi alusel kahe mikrobioloogilise näitaja abil: soole enterokokid jaEscherichia coli. Õigusaktis on sätestatud suplusvee kvaliteedi hinded „väga hea“, „hea“, „piisav“ ja „halb“ sõltuvalt kindlakstehtud väljaheitepisikute sisaldusest. Kui vesi on saanud kvaliteedihinde „halb“, peaksid liikmesriigid võtma teatavaid meetmeid (näiteks keelama suplemise või teavitama üldsust, et suplemine ei ole soovitav) ning asjakohaseid parandusmeetmeid.

 

 

 

Temporal coverage

Euroopa Keskkonnaagentuur (EEA)
Kongens Nytorv 6
1050 Copenhagen K
Taani
Telefon: +45 3336 7100