Õhusaaste on Euroopas endiselt suur

Muutke keelt
News Avaldatud 2018-10-29 Viimati muudetud 2018-11-13
3 min read
Kuigi õhukvaliteet on aeglaselt paranemas, ületab õhusaaste Euroopa Keskkonnaameti (EEA) avaldatud ajakohastatud andmete ja teabe kohaselt ikka veel Euroopa Liidu ja Maailma Terviseorganisatsiooni piir- ja suunisväärtusi. Õhusaaste ohustab endiselt inimtervist ja keskkonda.

 Image © Ieva Bruneniece, My City /EEA

EEA aruande „Õhukvaliteet Euroopas – 2018. aasta aruanne“ järgi on Euroopas üks peamisi õhusaasteallikaid maanteetransport, eeskätt kahjulikud saasteained, nagu lämmastikdioksiid ja tahked osakesed.  Õhku saastab ka põllumajandusest, energiatootmisest, tööstusest ja kodumajapidamistest tekkiv heide. Aruandes esitatakse uusimad ametlikud õhukvaliteedi andmed, mille registreerisid 2016. aastal 2500 seirejaama kogu Euroopas.

Õhusaaste märkimisväärne tervisemõju

Inimeste tervist kahjustavad enim tahked osakesed, lämmastikdioksiid (NO2) ja troposfääriosoon (O3). Saasteainete suur sisaldus õhus avaldab endiselt kahjulikku mõju eurooplastele, eelkõige linnapiirkondade elanikele. Samuti on õhusaastel märkimisväärne majanduslik mõju, sest see põhjustab enneaegset surma, suurendab arstiabikulusid ning vähendab kogu majanduse tootlikkust, võttes arvesse terviseprobleemide tõttu kaotatud tööpäevi. Õhusaaste kahjustab ka ökosüsteeme, pinnast, metsi, järvi ja jõgesid, vähendades omakorda põllumajanduse saagikust.

Tänu varasematele ja praegustele poliitikameetmetele ning tehnoloogia arengule on selle kahjuliku mõju vähendamisel tehtud aeglasi, kuid järjekindlaid edusamme. Aruandes esitatud ajakohastatud hinnangute kohaselt põhjustas tahkete peenosakeste (PM2,5) kontsentratsioon 2015. aastal 41 Euroopa riigis ligikaudu 422 000 inimese enneaegse surma, 391 000 neist 28 ELi liikmesriigis. Käesoleva aasta aruandes esitatud laiema hinnangu järgi on tahketest peenosakestest põhjustatud enneaegsete surmade arv alates 1990. aastast vähenenud ligikaudu poole miljoni võrra aastas. Seda on võimaldanud Euroopa õhukvaliteedipoliitika ning riigi ja kohalikul tasandil võetud meetmed, mis on parandanud näiteks autode, tööstuse ja energiatootmise keskkonnasäästlikkust.

„Õhusaaste on nähtamatu tapja ning me peame võtma meetmeid, et tegeleda selle põhjustega. Maanteetranspordist tekkiv heide on õhusaaste seisukohalt sageli kahjulikum kui teistest allikatest pärinev heide, sest see on maapinnalähedane ja tekib eelkõige linnades, kus sellega puutub kokku palju inimesi. Seetõttu on väga oluline, et Euroopa kahekordistaks oma jõupingutusi transpordi-, energeetika- ja põllumajandussektoris tekkiva heite vähendamiseks ning investeeriks nende keskkonnasäästlikumaks muutmisse,“ tõdes EEA tegevdirektor Hans Bruyninckx. „Tegelemine nende sektoritega kui tervikuga annab meile selge kasu nii õhukvaliteedi kui ka kliima seisukohast ning parandab inimeste tervist ja heaolu.“

Muud peamised tähelepanekud

Tahked peenosakesed. Tahkete peenosakestega (PM2,5 ehk osakesed, mille läbimõõt on kuni 2,5 mikromeetrit) puutus EL 28 linnaelanikest 2016. aastal kokku 6%, kusjuures aasta varem oli see näitaja 7%. Ligikaudu 74% ELi linnaelanikest puutus aga kokku WHO rangemaid suunisväärtusi ületava saastetasemega. Kokkupuude tahkete peenosakestega põhjustas 2015. aastal 41 riigis hinnanguliselt 422 000 inimese enneaegse surma.

Lämmastikdioksiid. Kogu Euroopas ületab lämmastikdioksiidi (NO2) sisaldus õhus endiselt aastast piirväärtust. 2016. aastal elas 7% EL 28 linnaelanikest piirkondades, kus lämmastikdioksiidi sisaldus õhus ületas aastast ELi piirväärtust ja WHO suunisväärtusi. 2015. aastal oli see näitaja 9%. Kokkupuude lämmastikdioksiidiga põhjustas 2015. aastal 41 Euroopa riigis hinnanguliselt 79 000 inimese enneaegse surma.

Troposfääriosoon. Ligikaudu 12% EL 28 linnaelanikest puutus 2016. aastal kokku troposfääriosooni (O3) tasemega, mis ületas ELi sihtväärtust; võrreldes 2015. aasta tasemega (30%) on see näitaja märksa väiksem. See on aga ikka suurem 2014. aastal registreeritud tasemest (7%). Neist ligikaudu 98% puutus kokku WHO rangemaid suunisväärtusi ületava saastetasemega. Kokkupuude troposfääriosooniga põhjustas 2015. aastal 41 Euroopa riigis hinnanguliselt 17 700 inimese enneaegse surma.

Uus EEA teabeleht terviseriskide hinnangute kohta

EEA uues teabelehes „EEA hinnangud õhusaastest põhjustatud terviseriskide kohta“, mis samuti täna avaldati, esitatakse üksikasjalik ülevaade sellest, kuidas EEA arvutab oma iga-aastaseid õhukvaliteedi tervisehinnanguid, millega kvantifitseeritakse õhusaastest põhjustatud mõju rahvastiku tervisele.

Kokkupuude õhusaastega võib inimeste tervist kahjustada mitmel moel, alates kopsupõletikust ja lõpetades enneaegse surmaga. Terviseriskide hindamisel kasutab EEA kvantifitseeritava tervisenäitajana suremuskordajat, sest selle kohta on kättesaadavad kõige usaldusväärsemad tõendavad andmed. Õhusaastest põhjustatud suremust hinnatakse enneaegsete surmade ja kaotatud eluaastatena. EEA õhukvaliteediaruandes esitatud tervisemõju hinnangute aluseks on kokkupuude tahkete peenosakeste (PM2,5), lämmastikdioksiidi ja troposfääriosooniga Euroopas 2015. aastal. Hinnangud tuginevad õhusaaste teabele, demograafilistele andmetele ning saasteainetega kokkupuute ja täpsustatud tervisenäitajate seostele. Need hinnangud näitavad õhusaaste üldmõju teatud populatsioonis, kuid neid ei saa seostada konkreetses geograafilises asukohas elavate konkreetsete üksikisikutega.

 

Märkus enneaegsete surmade hinnangulise arvu kohta

Erinevate saasteainete hinnangulisi mõjusid ei saa kokkupuute üldise tervisemõju määramiseks lihtsalt kokku liita. Näiteks ei saa tahkete peenosakeste ja lämmastikdioksiidi mõjunäitajaid kokku liita, sest nende kontsentratsioonid on omavahel (mõnikord tugevas) korrelatsioonis, mistõttu see võiks põhjustada topeltarvestust.

Temporal coverage

Tegevused dokumentidega
Euroopa Keskkonnaagentuur (EEA)
Kongens Nytorv 6
1050 Copenhagen K
Taani
Telefon: +45 3336 7100