All official European Union website addresses are in the europa.eu domain.
See all EU institutions and bodiesTehke midagi meie planeedi heaks, trükkige käesolev leht välja ainult siis, kui väga vaja. Isegi väike heategu mängib suurt rolli kui seda teevad miljonid inimesed!
Article
„Eile naasin retkelt Šveitsis asuvale Matterhorni mäele. Ma juhtisin seda retke. Läksime mööda Hörnli mäeharja – seda kuulsat matkarada kasutati esimest korda 1865. aastal. Käin seal igal suvel. Need paljutallatud rajad on nüüd muutumas ohtlikuks ja mitu neist on suletud. Sadu või tuhandeid aastaid kaljut koos hoidnud igikelts sulab. See sulab päeval ja külmub öösel, nii et kalju mureneb. Aasta-aastalt toimub see üha kõrgemal, liikudes mägedes ülespoole.”
Sebastian Montaz elab Prantsusmaal Chamonix’ regioonis asuvas Saint Gervais’ külas. Mägijuhi ja suusaõpetajana töötav Sebastian kasvas üles Prantsuse Alpides, kuid juhendab mägironijaid ja suusatajaid Alpides kõikjal.
„Tavaliselt muutuvad mäed aeglaselt. Samas siin Alpides näeme peaaegu igal aastaajal, et midagi on muutunud. Alates ajast, mil ma olin veel väike poiss, on mäed drastiliselt muutunud ja kes teab, millised on Alpid selleks ajaks, kui mu tütar saab täiskasvanuks.
Viimase viie aasta jooksul ei ole juunist juulini olnud võimalik teha segaronimist, kus ronitakse lumel ja jääl. Nüüd ei ole see enam ohutu juunist kuni septembri lõpuni. Eelmisel talvel oli meil viimase üheksa aasta suurim kogus lund, ent sellised talved on nüüd erandlikud,” räägib Sebastian.
Kliimamuutused mõjutavad Alpe alates kaljut koos hoidva igikeltsa koostisest kuni lume koguse ja kvaliteedini. Liustikud taanduvad ning jää- ja lumesillad kaovad. Tavapäraste matkaradade kadumine mõjutab mägijuhtide tööd. Mõnda liustikku näiteks ei ole enam võimalik ületada, mida sai teha veel viis aastat tagasi. Jää on kadunud ja allolev kalju paljastunud.
Alpid on Euroopa sümboliks juba ammu. Meie maailmajao ühe peamise turismisihtkohana pakub see mäestik palju enamat kui vaid puhkusevõimalusi. Sealt on pärit 40% Euroopa mageveest, mis varustab kümneid miljoneid tasandikel elavaid eurooplasi. Ei tasu imestada, et Alpe nimetatakse ka Euroopa veetorniks.
Peale kaheksa alpiriigi on see magevesi elutähtis ka suurele osale muust Mandri-Euroopast. EKA hiljutises aruandes „Piirkondlik kliimamuutus ja kohanemine – muutuvate veeressursside probleem Alpides” käsitletakse kliimamuutuste mõju mageveevarudele ja nõudlusele peamistes alpipiirkondades.
Tähelepanu keskmes: kliimamuutuste mõju Alpide ökosüsteemileKliimamuutuste mõju Alpide ökosüsteemi teenustele ei piirdu üksnes joogiveevarudega. Iga 1 °C temperatuuritõusu kohta kerkib lumepiir ligikaudu 150 meetrit. Selle tulemusel koguneb madalamale lund vähem. Ligi pooltel Šveitsi ning veelgi enamatel Saksamaa, Austria ja Püreneede suusakuurortidel on tulevikus tõenäoliselt probleeme turistide ja talispordisõprade ligimeelitamisega. Ka taimeliigid levivad põhja poole ja mägedes kõrgemale. Ülespoole liiguvad nn pioneerliigid. Külmaga kohanenud taimed surutakse nüüd nende looduslikust levialast välja. 21. sajandi lõpuks võivad Euroopa taimeliigid olla liikunud sadu kilomeetreid põhja poole ning 60% mägitaimeliikidest võib olla hävimisohus. Eelduste kohaselt suurendab ka igikeltsa juba täheldatud ja prognoositav vähenemine loodusohte ning kahjustab kõrgmäestike infrastruktuuri. Euroopa 2003. aasta kuumalaine ja põud näitasid kõrgema temperatuuri potentsiaalselt raskeid tagajärgi inimeste heaolule ning veest sõltuvatele majandusharudele (näiteks elektritootmisele). Ainuüksi sel aastal vähenes Alpide liustike mass sulamise tõttu kümnendiku võrra ning üle Euroopa suri kümneid tuhandeid inimesi. Alpid annavad aimu nii Euroopa kui ka terve maailma ökosüsteeme, elupaiku ja populatsioone ohustavatest probleemidest. Alljärgnevas Arktikat käsitlevas loos kuuleme Euroopa arktiliste piirkondade elanikelt, kuidas mõjutavad kliimamuutused nende elu juba praegu. |
Nagu Sebastian Montaz märkis, muutuvad mäed tavaliselt pikkamööda. Ent viimase saja aasta jooksul on Alpide kliima märgatavalt muutunud ja sealne temperatuur tõusnud 2 °C võrra ehk kaks korda rohkem kui maailma keskmine. Selle tulemusel sulavad Alpides liustikud. Alates 1850. aastast on kadunud pool liustike jäämassist ning alates 1980. aastate keskpaigast on liustike hävimise kiirus oluliselt kasvanud.
Ka lumepiir tõuseb ja sademete (vihm, lumi, rahe ja lörts) režiim muutub. Tõenäoliselt kaob sajandi esimesel poolel suur hulk keskmise suurusega ja väikeseid liustikke. Hinnangute kohaselt hakkab praegu talvise lumesajuga piirkondades sadama üha enam vihma, mille tagajärjel väheneb lumikattega päevade arv. See mõjutab viisi, kuidas vesi koguneb talvel mägedele ja soojematel suvekuudel sealt vabaneb. Seega on oodata mägedest tuleva veehulga suurenemist talvel ja vähenemist suvel.
Talviti koguneb vesi Alpides lume ja jääna liustikesse, järvedesse, põhjaveena ja pinnasesse. Kevadel ja suvel jää ja lume sulades vabaneb vesi aeglaselt, toites selliseid jõgesid nagu Doonau, Rein, Po ja Rhône, mis kõik algavad mägedest. See tagab vee kättesaadavuse siis, kui tasandikel veevarud vähenevad ja nõudlus on suurim.
Nüüd ohustavad kliimamuutused selle iidse kogunemise ja vabanemise aluseks olevaid hapraid seoseid. Kuidas mõjutavad kliimamuutused Alpide ökosüsteemi? Kuidas muutuvad ökosüsteemi teenused? Mida saame teha meie?
Alpid kui Euroopa veetorn on äärmiselt tundlikud ning vastuvõtlikud kliima- ja meteoroloogiaprotsesside, maastike muutumise ning inimeste veekasutuse suhtes. Muutused võivad mõjutada kümnete miljonite eurooplaste kasutatava vee kvaliteeti ja kogust.
Kliimamuutused ähvardavad Alpide veetsüklit oluliselt muuta. Prognooside järgi mõjutavad sademete, lumikatte ja liustikesse kogunenud veega seotud muutused ka vooluveekogude veerežiimi. See toob kaasa rohkem suviseid põudu ja talviseid üleujutusi ning maalihkeid, samuti veevarude suuremat muutlikkust aasta jooksul. Muutub ka vee kvaliteet.
Veepuudus ja äärmuslike sündmuste sagenemine koos üha suureneva veenõudlusega (näiteks põllumajanduses niisutamiseks või seoses turismiga) kahjustab tõenäoliselt nii ökosüsteemi teenuseid kui ka majandustegevust. Kannatavad majapidamised, põllumajandus, energeetika, metsandus, turism ja jõelaevandus. See võib süvendada juba olemasolevaid veevarustusprobleeme ja põhjustada konflikte Alpide piirkonnas ning mujal asuvate veetarbijate vahel. Tõenäoliselt sagenevad põuad eelkõige Lõuna-Euroopas.
Veel, mida me sageli käsitame enesestmõistetava loodusvarana, on muutuva kliima tingimustes tekkimas uus väärtus.
Kas teadsite? 5
|
Viini veevarustusameti allikakaitse üksuse juhi dr Gerhard Kuschnigi sõnul pärineb Viinis joogivesi vähemalt 100 kilomeetri kaugustest mägiallikatest. Dr Kuschnig elab mitmesaja kilomeetri kaugusel mägijuhi Sebastiani kodust Alpides, ent kliimamuutustele mõtleb ka tema.
„Praegu ei ole meil vee koguse ega kvaliteediga suuri probleeme, kuid tulevik on ebakindel. Toimetulek kliimamuutustega tähendab toimetulekut määramatusega. Peame veenduma, et esitame õigeid küsimusi,” märgib dr Kuschnig.
Kaks miljonit Viini ja Grazi linna ning nendega piirnevate alade elanikku saavad joogivee ühest Austria Alpide osast, mille tõttu on selle piirkonna joogiveeallikad seadusega kaitstud. Nende mägialade põhjaveekihid (vett läbilaskvad kivimikihid, mida mööda vesi liigub), on äärmiselt kaitsetud kalju geoloogilise koostise, kliima ja maakasutuse tõttu, mis üheskoos mõjutavad oluliselt kasutava vee kvaliteeti ja kogust.
Joogivee koguse ja kvaliteedi kaitsmine on selles piirkonnas kliimamuutustega kohanemisel üks põhimuresid. Ainus võimalus tagada kvaliteetse vee olemasolu pika aja jooksul on kaitsta maad, mille kaudu vesi liigub. Kõik maaga toimuvad muutused, sealhulgas näiteks uued põllumajandustavad ja ehitustegevus, mõjutavad vee kvaliteeti ja kogust. Viin on ümberkaudseid mägiallikaid kaitsnud üle 130 aasta, omandades järk-järgult suured maa-alad veekaitsepiirkondades. Veekaitseala hõlmab ligikaudu 970 km² suurust maa-ala Steiermarkis ja Alam-Austrias.
„Vesi imbub läbi pindmiste kivimikihtide, valgub läbi mäe ja voolab läbimatute kihtide peal allikateni, kus jõuab uuesti maapinnale,” selgitab dr Kuschnig.
„Pärast vihmasadu kulub vee maapinda imbumisest vabanemiseni ehk allika kaudu maapinnale jõudmiseni väga vähe aega. Sellised äärmuslikud sündmused nagu paduvihmad või lume kiire sulamine panevad liikvele suure koguse vee kvaliteeti halvendavaid setteid. Kui vees on palju setteosakesi, ei jõua need selle lühikese aja jooksul enne allikani jõudmist veest välja filtreeruda. Kliimamuutustega suureneb äärmuslike ilmastikunähtuste esinemise tõenäosus.”
Piirkonna muutuvad kliimatingimused, näiteks temperatuuritõus, mõjutavad suurema aurustumise ja muutunud sademehulgaga otseselt vee kättesaadavust ja kvaliteeti. Taimestiku teisenemise kaudu mõjutavad kliimamuutused veevarusid ka kaudselt.
Kaks kolmandikku kaitsealast on kaetud metsaga. Nagu põllumajanduseski, peetakse ka piirkonna metsamajanduses silmas joogivee kaitset. „Praegu on suurim oht kliimamuutustest tingitud erosiooni suurenemine, sest see ohustab metsi. Ilma puude ja korraliku lehestikuta uhutakse pinnas minema, kuid just pinnas puhastab vett. Temperatuuritõus toob kaasa uued puuliigid. Kliimamuutus tähendab määramatust, uusi tegureid, ning sellega kaasnevad alati riskid,” räägib dr Kuschnig.
Muutuste ajal on veevarustusameti jaoks oluline küsimus haridus. Viimase 13 aasta jooksul on kohalikele lastele vee ja selle olemasolu tagava maastiku tähtsust õpetatud nn veekoolis. Korrapäraselt tehakse väljasõite mägiallikate juurde, et õpilased paremini mõistaks, kust vesi täpselt tuleb. Tähtis on ka teabe andmine kõrgel mägedes asuvaid alpikarjamaid kasutavatele talunikele. Nemadki on kohustatud allikaid ümbritsevat maad kaitsma, eelkõige loomade tekitatud reovee eest.
Juba praegu osaleb Viini veevarustusamet ka teisi veega seotud isikuid koondavates projektides, et arutada kliimamuutuste mõjusid ja nendega kohanemist. Näiteks projektis CC-WaterS osaleb kaheksa riigi 18 organisatsiooni, et vahetada kogemusi ning arutada ühiseid kohanemisvõimalusi.
„Kliimamuutustega seotud poliitika meetmed töötatakse sageli välja vastusena äärmuslikele ilmastikunähtustele, mis vahetult panevad tegutsema,” ütleb Stéphane Isoard EKA haavatavuse ja kohanemisega tegelevast töörühmast.
„Ilmekas näide on 2003. aasta kuumalaine. Praegu tuleb läbi kaaluda ja peagi rakendada haavatavamate piirkondade, majandussektorite ja inimeste süsteemsemal analüüsil põhinevad kohanemisstrateegiad, mis aitaks meil edaspidi kliimamuutuste vältimatute mõjudega jõulisel ja tõhusal viisil toime tulla. Kliimamuutuste ja veevarude probleemidega kohanemine nõuab kohapealset juhtimist laiemal piirkondlikul, riikide ja Euroopa Liidu tasandil,” räägib ta.
Üks võtmeelement on vesikondade riikidevaheline majandamine. Näiteks pole riigid seni teinud kuigi palju koostööd Alpide piirkonnast lähtuvate või sealt vett saavate vesikondadega seotud veepuuduse lahendamisel. Euroopa Liidul on hea võimalus seda protsessi toetada, parandades koostöötingimusi.
Kliimamuutuste leevendamine tähendab kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist, st kliimamuutuste mittejuhitavatemõjude vältimist. Ent isegi kui heited kohe praegu lakkaksid, muutub kliima veel pikka aega, sest kasvuhoonegaasid on atmosfääri kogunenud pika aja vältel. Seepärast tuleb meil hakata kohanema. Kliimamuutustega kohanemine tähendab looduslike ja inimtegevusega seotud süsteemide tundlikkuse hindamist selliste mõjude suhtes nagu üleujutused, põuad, meretaseme tõus, haigused ja kuumalained, ning sellise tundlikkusega toimetulekut. Kokkuvõttes tähendab kohanemine kaalumist, kus ja kuidas me elame nii praegu kui ka tulevikus. Kust me saame vee? Kuidas me kaitseme end äärmuslike loodusnähtuste eest? Üksikasjalik teave Signaalides käsitletud teemade kohta on EKA veebilehel www.eea.europa.eu. |
5. Vee raamdirektiiv: http://ec.europa.eu/environment/water/water-framework/index_en.html.
For references, please go to https://www.eea.europa.eu/et/articles/alpid or scan the QR code.
PDF generated on 2024-12-03 10:17
Engineered by: EEA veebitöögrupp
Software updated on 26 September 2023 08:13 from version 23.8.18
Software version: EEA Plone KGS 23.9.14
Tegevused dokumentidega
Jagage teistega