Puhtam õhk toetab tervist ja kliima püsimist

Muutke keelt
Article Avaldatud 2018-01-26 Viimati muudetud 2018-05-24
4 min read
Tänu õigusaktidele, tehnikale ja väga saastavatest fossiilkütustest loobumisele paljudes riikides on Euroopa õhukvaliteet viimastel aastakümnetel paranenud. Samas kahjustab õhusaaste ikka veel paljusid inimesi, eriti linnades. Õhusaaste probleem on keerukas ja selle lahendamine nõuab koordineeritud tegevust mitmel tasandil. Inimeste kaasamiseks tuleb pakkuda õigeaegset ja kergesti kättesaadavat teavet. Üks vahendeist on meie hiljutine õhukvaliteedi indeks. Õhukvaliteedi paranemine toetab peale tervise ka kliima püsimist.

 Image © Maria Cristina Campi, NATURE@work/EEA

Euroopa õhukvaliteet on oluliselt paranenud pärast seda, kui 1970. aastatel kehtestasid Euroopa Liit ja liikmesriigid õhukvaliteedi poliitikad ja meetmed. Praegu reguleeritakse õiguslikult paljude suurte heiteallikate, näiteks transpordi, tööstuse ja energeetika õhusaasteainete heitmeid ning üldiselt need ka vähenevad, kuigi mitte alati soovitud ulatuses. Suur õhusaaste kahjustab endiselt eurooplaste tervist, eelkõige tahked osakesed ja lämmastikdioksiid.

Euroopa Keskkonnaameti uusim õhukvaliteedi aastaaruanne märgib, et enamik Euroopa linnaelanikke puutub endiselt kokku sellise õhusaastetasemega, mida Maailma Terviseorganisatsioon peab ohtlikuks. Aruande järgi põhjustas tahkete peenosakeste kontsentratsioon 2014. aastal 41 Euroopa riigis hinnanguliselt 428 000 enneaegset surmajuhtumit, neist 399 000 EL 28 riikides.

Halb õhukvaliteet kahjustab oluliselt ka majandust, suurendades ravikulusid, vähendades töötajate tootlikkust ning kahjustades pinnast, saaki, metsi, järvi ja jõgesid. Kuigi sageli seostatakse õhusaastet selle lühiajaliste tippväärtuste ja üksikjuhtumitega, on pikaajaline kokkupuude saasteainete väikese kontsentratsiooniga inimtervisele ja loodusele veel ohtlikum. 

Õhusaaste vähendamine toetab kliima püsimist

Kuigi globaalset soojenemist ja kliimamuutust põhjustab peamiselt süsinikdioksiid, on ka muid tegureid. Paljud muud gaasilised ja tahked ühendid (kliimamõjuga saasteained) mõjutavad seda, kuidas püsib Päikeselt saadud energia (sh soojus) maakeral.

Üks neist on metaan, mis on väga tugeva kliimamõjuga õhusaasteaine. Metaani tekib näiteks põllumajanduses ning see on tihedalt seotud loomapidamise ja lihatarbimisega. Tahked osakesed on samuti saasteaine, mis süvendab kliimamuutust ja halvendab õhukvaliteeti. Olenevalt koostisest võib neil olla kohalikule ja globaalsele kliimale kas jahutav või soojendav mõju. Näiteks tekib kütuste mittetäielikul põlemisel tahm (tahked peenosakesed), mis neelab atmosfääris päikese- ja infrapunakiirgust, tekitades seega soojendava mõju.  

Meetmed, mis vähendavad lühiajalise kliimamõjuga saasteainete, näiteks tahma, metaani, osooni või osooni eellaste heitmeid, toetavad inimtervist ja kliimat. Kasvuhoonegaase ja õhusaasteaineid tekitavad samad heiteallikad. Seega on mõlemate heitmete piiramine kasulik, näiteks vähendades erinevaid kulusid.

Kahjuks edendati varem teatud meetmeid, mis pidid muu hulgas toetama kliima püsimist, kuid mis ootamatult kahjustasid õhukvaliteeti. Paljudes riikides soodustati näiteks diiselsõidukite kasutamist, mille kohta on selgunud, et nende õhusaasteainete heide on suur. Samuti on puidu kui taastuvkütuse edendamine mõnes Euroopa piirkonnas tekitanud olukorra, kus kohalikus õhus on tahkete osakeste kontsentratsioon väga suur. Sellistest näidetest tuleb õppida ning tagada, et rakendatavate meetmete tagajärgi mõistetaks põhjalikult ja arvestataks.

Kliimamuutusel ja õhukvaliteedil on ka muid seoseid kui samadest heiteallikatest atmosfääri paisatavad ühised saasteained. Kliimamuutus võib õhusaaste probleeme ka süvendada. Prognoositakse, et paljudes maailma piirkondades mõjutab kliimamuutus kohalikku ilma, sealhulgas kuumalainete ja sudu sagedust. Rohkem päikesevalgust ja kõrgem temperatuur võivad pikendada kõrge osoonitaseme püsimist ja suurendada osoonitaseme maksimumväärtusi veelgi. See on halb uudis Euroopa piirkondadele, kus sageli esineb liigset troposfääriosooni.

Ühtne tegutsemine kohalikust ülemaailmse tasandini

Õhusaaste ei ole igal pool ühesugune. Saasteained satuvad atmosfääri mitmesugustest allikatest. Suurimad õhusaasteainete tekitajad Euroopas on maanteetransport, põllumajandus, elektrijaamad, tööstus ja majapidamised. Atmosfääri sattunud saasteained võivad moodustada atmosfääris uusi saasteaineid ja levida. Selle keeruka probleemi lahendamise poliitikate väljatöötamine ja rakendamine on raske.

Saasteainete allikad on geograafilises ja majandusvaldkonna mõttes mitmekesised, mispärast tuleb tegutseda nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Rahvusvaheliste kokkulepete eesmärk võib olla vähendada atmosfääri sattuvate saasteainete kogust, kuid ilma kohaliku tasandi tegevuseta – teabekampaaniate, linnadest enim saastavate sõidukite kõrvaldamise või linnade detailplaneeringuta – ei saavutaks me täit tulemust. Mitmekesisus tähendab ka, et õhusaasteprobleemile ei ole universaalset lahendust. Kokkupuute ja sellest tuleneva kahju edasiseks vähendamiseks peavad ametiasutused kohandama meetmed kohalike teguritega, näiteks heitmeallikate, demograafia, transporditaristu ja kohaliku majandusega.

Kohaliku, riikliku, Euroopa ja ülemaailmse tegevuse ühtlustamiseks korraldas Euroopa Komisjon kogu Euroopa sidusrühmadele novembris puhta õhu foorumi. Foorum toimus Pariisis ning sellel keskenduti linnade paremale õhukvaliteedile ja põllumajanduse õhusaastele. Käsitleti ka uuenduslikkust ja ärivõimalusi puhta õhu tagamisel.

Kokkupuudet aitab minimeerida parem teave

Euroopa Keskkonnaamet (EEA) teeb liikmesriikidega koostööd, et koguda võrreldavaid õhukvaliteedi andmeid. Kogutud andmete põhjal mõõdame muutusi, analüüsime suundumusi ning otsime näiteks maanteetranspordi ja õhukvaliteedi tegelike mõõtetulemuste seoseid.

Vajaduse korral saab seirejaamade mõõtetulemusi täiendada satelliidivaatlustega. Maa seire programmi Copernicus raames saatis Euroopa Liit oktoobris kosmosesse uue satelliidi, mille ülesanne on jälgida õhusaastet ja mis juba saadab kujutisi. Saadud teavet jagatakse korrapäraselt avalikkuse ja poliitikakujundajatega.Tuleb märkida, et amet tegeleb üksnes välisõhu, aga mitte kodu või töökoha siseõhu kvaliteediga, millel on samuti vahetu tervisemõju. 

Osa meie tegevusest ajakohase teabe pakkumisel moodustab koos Euroopa Komisjoniga välja töötatud uus veebiteenus – Euroopa õhukvaliteedi indeks. Puhta õhu foorumil esitletud indeks pakub praeguse õhukvaliteedi teavet, mis on pärit üle 2000 õhukvaliteedi seire jaamast kogu Euroopas. Kodanikud saavad interaktiivse kaardiga kontrollida õhukvaliteeti jaama tasandil, inimtervist ja keskkonda kahjustava viie peamise saasteaine järgi: tahked osakesed (PM2,5 ja PM10), troposfääriosoon, lämmastikdioksiid ja vääveldioksiid. Saame selle vahendiga jagada teavet kõigi eurooplastega, kes huvituvad õhusaaste vähendamisest. Igaüks saab sellega kontrollida õhukvaliteeti oma asukohas ja vähendada kokkupuudet õhusaastega.

Teave on õhusaaste ja selle kahjuliku mõju vähendamisel äärmiselt oluline. Et parandada õhukvaliteeti ja täita Euroopa Liidu pikaajalised vähese CO2-heite eesmärgid, peame vähendama heidet kõigis majandussektorites ja -süsteemides, näiteks transpordis, energeetikas ja toiduainetööstuses, ning mõistma tootmis- ja tarbimismustreid, mis neid heitmeid tekitavad. See on ainus võimalus. EEA on valmis jagama teadmisi, et neid pikaajalisi eesmärke saavutada. 

 

Hans Bruyninckx

Euroopa Keskkonnameti tegevdirektor

EEA uudiskirjas 2017/4 (15. detsember 2017) avaldatud juhtkiri

 

 

Temporal coverage

Tegevused dokumentidega
Artiklid
Menu
Tellimused
Loo konto – aruannete (paberil ja/või elektrooniliste) ja kord kvartalis ilmuva e-uudiskirja tellimine.
Jälgige meid
 
 
 
 
 
Euroopa Keskkonnaagentuur (EEA)
Kongens Nytorv 6
1050 Copenhagen K
Taani
Telefon: +45 3336 7100