Tähelepanu keskmes on lennunduse ja laevanduse heide

Muutke keelt
Article Avaldatud 2018-04-12 Viimati muudetud 2018-05-24
Euroopa Keskkonnaamet (EEA) avaldas hiljuti oma transpordi ja keskkonna aruandlusmehhanismi (TERM) aastaaruande, mis tänavu keskendub lennundusele ja laevandusele. Mõlemad sektorid kasvavad kiiresti, mis mõjutab ka keskkonda, eriti heidet. Palusime EEA õhusaasteeksperdil Anke Lükewillel selgitada tänavuse aruande põhipunkte.

 Image © © Simon Hadleigh-Sparks, My City /EEA

Tänavune TERMi aruanne käsitleb lennunduse ja laevanduse mõju. Miks valiti just need sektorid?

Otsustasime anda oma TERMi aruandes ülevaate lennundusest ja laevandusest, et välja tuua mõlema sektori põhiprobleemid kasvuhoonegaaside heite ja õhusaaste valdkonnas. Lennundus koos lendude ja ka lennujaamadega avaldab mitmesugust kahjulikku keskkonnamõju, näiteks tekitades kasvuhoonegaase, õhusaasteaineid, mürareostust ja jäätmeid ning vajades vett. Lisaks on rahvusvahelise lennunduse põhjustatud kasvuhoonegaaside heide Euroopa Liidus alates 1990. aastast enam kui kahekordistunud.

Ka laevandus põhjustab kasvuhoonegaaside ja õhusaasteainete heidet ning müra- ja veereostust. Kui ei võeta tarvitusele täiendavaid meetmeid, võib maailma laevanduse CO2-heide olla 2050. aastaks kogu maailma CO2-heitest 17%. Maanteetranspordis on mõne muu saasteaine (mitte CO2) heide üldiselt vähenenud, kuid lennunduse ja laevanduse heitkogused suurenevad pidevalt. Kui ei võeta tarvitusele täiendavaid leevendamismeetmeid, tekitavad 2050. aastaks maailma lennundus ja laevandus eeldatavasti ligi 40% maailma CO2-heitest. Oleme hinnanud neid sektoreid TERMi näitajate abil korrapäraselt, kuid üksnes transpordi allsektoritena, samuti oleme käsitlenud lennundust Euroopa lennunduse 2016. aasta keskkonnaaruandes. Seega käsitleme neid TERMi aruandes praegu esimest korda eraldi.

Miks lennunduse ja laevanduse heide suureneb?

Viimastel aastakümnetel on kaubandus üleilmastunud ning lennunduses ja laevanduses on toimunud tohutu kasv. Koos sellega on suurenenud pidevalt ka heide. Näiteks on lennureisijate arv Euroopas ja kogu maailmas alates 1990. aastast kolmekordistunud. Teine näide on suurenenud kaubavahetus tärkava turumajandusega riikidega, mille tulemusel on sõidukaugus pikem. Ilmunud on odavlennud ja odavlennuettevõtjate turuosa suureneb. See areng on hiljuti suurendanud reisijatevedu ka Euroopas. Odavlennuettevõtjate lennukipark on tavaliselt uuem ja puhtam, kuid neid kasutatakse praegu kõigist lendudest kaks korda rohkem kui kümme aastat tagasi.

Kuidas saavad lennundus ja laevandus muutuda kestlikumaks?

Otsustav roll on riikidel, toetades investeerimist teadusuuringutesse, tootestandardeid ja uusi tehnikalahendusi. Euroopa heite vähendamise ja kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks ei piisa sellistest meetmetest nagu parem kütusesäästlikkus kergemaid materjale või muid tehnilisi lahendusi kasutades. Kaasa saab aidata ka üldsus. Juba toimub arutelu kestliku reisimise ja tarbijate käitumise teemal ning neid arutelusid tuleb hoogustada. See võib aidata muuta eluviise ja transpordiharjumusi.

Mida on lennundusel ja laevandusel õppida teistelt transpordisektoritelt?

Mõnel juhul on fossiilkütuste ja isegi sisepõlemismootorite kasutamisele olemas alternatiiv. Räägime näiteks laevandusest. Väikesed sadamalaevad on osa Kopenhaageni ühistranspordisüsteemist ja sõidavad biokütusel. Norras ja mujal riikides on juba parvlaevu, mis kasutavad akusid, et vähendada keskkonnajalajälge. Linnad saavad pakkuda sadamates laevadele akude laadimiskohti, kus laevad saavad laadida akusid vooluvõrgust ja mitte lastes mootorit töötada tühikäigul. See vähendab heidet ja parandab õhukvaliteeti. Samas on lennunduse kasvuhoonegaaside heite vähendamine üks transpordisektori keerukamaid probleeme. Õhusõidukid jäävad ka lähitulevikus sõltuma fossiilkütustest ja nõudlus lennutranspordi järele suureneb eeldatavasti veelgi.

Kuidas kasutab Euroopa Liit seda TERMi aruannet? Mida teeb Euroopa Liit, et vähendada valdkonnas heidet?

Aruandes olevat teavet saab kasutada lennunduse ja laevanduse heite poliitika aruteludes Euroopa, riikide ja kohalikul tasandil. Et lennunduse ja laevanduse heide on olemuselt ülemaailmne, reguleeritakse seda peamiselt rahvusvaheliste organisatsioonide, näiteks Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) ja Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) kaudu. Meetmeid võtab tarvitusele siiski ka Euroopa Liit. Alates 2012. aasta jaanuarist hõlmab lennunduse CO2-heidet Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteem. Samas jäetakse peatamissättega süsteemist praegu siiski välja lennud, mis suunduvad Euroopa Majanduspiirkonna välistesse riikidesse või saabuvad sealt, et jõuda lennunduse heite küsimuses ülemaailmsele kokkuleppele. Laevanduse õhusaasteainete heite vähendamiseks on Euroopa Liidu vetes kehtestatud kaks heite kontrolli piirkonda, kus piiratakse vääveloksiidi heidet. Üks neist on Läänemerel ja teine Põhjamerel koos La Manche’i väinaga. Piirnormide järgimiseks võib laeva käitaja näiteks kasutada vähese väävlisisaldusega kütust, paigaldada laevale filtrid või kasutada alternatiivset kütusetehnoloogiat.

Euroopa Keskkonnaamet jälgib ka edaspidi tähelepanelikult lennunduse ja laevanduse heidet, kasutades oma ajakohastatud näitajaid ning korrapäraseid aruandeid ja teabetunde.

 

Anke Lükewille

EEA õhusaasteekspert

EEA uudiskirjas 2018/1 (15. märts 2018) avaldatud intervjuu

Temporal coverage

Artiklid
Menu
Tellimused
Loo konto – aruannete (paberil ja/või elektrooniliste) ja kord kvartalis ilmuva e-uudiskirja tellimine.
Jälgige meid
 
 
 
 
 
Euroopa Keskkonnaagentuur (EEA)
Kongens Nytorv 6
1050 Copenhagen K
Taani
Telefon: +45 3336 7100