Vee- ja merekeskkond

Muutke keelt
Lehekülg Viimati muudetud 2017-10-16
5 min read
Kogu elu planeedil Maa – sealhulgas ökosüsteemid, ühiskond ja majandus – sõltub veest. Mere- ja magevee ökosüsteemidel on mitu elutähtsat funktsiooni:
  • vee filtreerimine ja säilitamine, ainete lahjendamine;
  • üleujutuste takistamine;
  • kohaliku ja ülemaailmse kliimatasakaalu säilitamine;
  • elurikkuse kaitsmine.

Mee- ja magevee ökosüsteemidel rajanevad mitmesugused kaubad ja teenused ning loodusvarad, kaubandus- ja transpordivahendid ning puhkevõimalused. Nende hüviste kaitsmiseks on vaja avarat ja hõlmavat käsitlust. Vee- ja merekeskkonna poliitikameetmed tuleb ühendada meetmetega, mis käsitlevad kliimamuutustega kohanemist ja elurikkust. Nendega tuleb lõimida ka poliitikameetmed, mis on seotud muude lähivaldkondadega, näiteks põllumajanduse, turismi, energia ja transpordiga.

Euroopa mageveevarud on üha suurema surve all ning sajandeid kestnud inimtegevus on oluliselt muutnud Euroopa rannikut ja merd. See on muutnud ranniku- ja mereökosüsteemide keskkonda, põhjustades veereostust ja eutrofeerumist (toitainetega rikastumist), elurikkuse vähenemist, maastiku vaesumist ja ranniku erosiooni.

Veekogude looduslikku voolurežiimi võivad muuta sellised survetegurid nagu maakasutus, veevõtmine ja kliimamuutused. Peale selle ületab mõnes piirkonnas veekasutus vee kättesaadavust, mistõttu tekib veepuudus. Mere- ja mageveevarude kasutamist ja haldamist tuleb täiustada, et veeökosüsteemide pakutavaid hüved oleksid olemas ka tulevikus.

Vee- ja merevarude kaitse – ja nende ökoloogilise kvaliteedi tagamine – on üks Euroopa Liidu keskkonnapoliitika aluseid. Kõigi veeökosüsteemide haldamise raamistiku moodustavad 2000. aasta veepoliitika raamdirektiiv ja 2008. aasta merestrateegia raamdirektiiv. Nendes seatakse eesmärk saavutada tervikliku ökosüsteemipõhise lähenemisviisi kaudu Euroopa mage- ja mereveevarude hea keskkonnaseisund.

Euroopa veekogud on praegu palju puhtamad kui 25 aastat tagasi, sest asulate reovee tõhusamaks puhastamiseks on investeeritud palju. Samas on veepoliitika raamdirektiivi 2015. aasta eesmärgi saavutanud ainult 53% Euroopa pinnaveekogusid. Ülejäänud pinnaveekogude ökoloogiline seisund on endiselt halb (Euroopa veemajanduse 2012. aasta aruanne).

Kuigi reovee puhastamine on oluliselt parem, ülepüük on vähenenud ja merekaitsealad laienenud, on problemaatiline ka see, kas saavutatakse merestrateegia raamdirektiivis sätestatud ranniku- ja merealade hea keskkonnaseisundi 2020. aasta eesmärgid.

 

Euroopa Liidu poliitika

Euroopa ühiste vee- ja merealade, -varade ja ökosüsteemide kaitsmiseks reostuse, liigse veevõtu ja struktuurimuutuste eest tuleb võtta Euroopa Liidu tasandil kooskõlastatud meetmeid.

Veepoliitika raamdirektiiviga loodi Euroopa Liidu veevarude kaitse ja majandamise raamistik. 2010. aastal võtsid liikmesriigid vastu 160 veemajanduskava aastateks 2009–2015, mille eesmärk on kaitsta ja parandada veekeskkonda. 2016. ja 2017. aastal valmis veemajanduskavade teine kogum, aastateks 2016–2021.

2012. aastal avaldas Euroopa Komisjon Euroopa veevarude kaitsmise kava (COM(2012) 673). Selles käsitletakse eelkõige poliitikameetmeid, mis parandavad veeõigusaktide kohaldamist praktikas, ja veepoliitika eesmärkide lõimimist muudesse poliitikavaldkondadesse. Kava tugineb veevarude tõhususe ja kestliku veemajandusega seotud veepoliitikale ning järgib sama ajakava kui Euroopa Liidu 2020. aasta strateegia kuni 2050. aastani.

Peale veepoliitika raamdirektiivi ja veevarude kaitsmise kava tagavad Euroopa veealade hea seisundi järgmised neli veevarude direktiivi:

Veepoliitika raamdirektiivi eesmärke toetab oluliselt ka üleujutuste direktiiv (2007/60/EÜ), mis toetab üleujutusriski maandamise kavade väljatöötamist.

Merestrateegia raamdirektiiv, mida toetavad veepoliitika raamdirektiiv, elupaikade direktiiv ja linnudirektiiv, on kogu ökosüsteemil põhinev ühtne raamistik, mille eesmärk on saavutada hea keskkonnaseisund paljude konkreetsete keskkonnaaspektide osas.

Kooskõlas merestrateegia raamdirektiivis sätestatuga tehti selle rakendamisel 2012. aastal kolm olulist saavutust: 1) liikmesriigid esitasid oma merealade keskkonnaseisundi esialgse hindamise aruanded (merestrateegia raamdirektiivi artikkel 8); 2) liikmesriigid määratlesid merepiirkondades ja allpiirkondades olevate merealade hea keskkonnaseisundi tähenduse (artikkel 9) ja 3) liikmesriigid tuvastasid keskkonnaeesmärgid ja nende näitajad, millest juhinduda liikumisel hea keskkonnaseisundi saavutamise poole 2020. aastaks (artikkel 10).

Teised olulised Euroopa Liidu poliitikavaldkonnad, kus kohaldatakse ühtset lähenemisviisi merendusküsimustele ja kus kooskõlastatakse paremini eri poliitikavaldkondi, on integreeritud merenduspoliitika, rannikuala tervikmajandamine, mereruumi planeerimise direktiiv (2014/89/EL) ja ühine kalanduspoliitika.

Euroopa veevarud lähevad korda ka mujal kui ainult Euroopa Liidus. Aastakümneid on kestnud tõhus piirkondlik ja rahvusvaheline koostöö järgmiste organisatsioonide ja konventsioonide kaudu:

Ka Euroopa Keskkonnaameti (EEA) võrgustik Eionet tagab kindla aluse ühtlustatud poliitika- ja rakendamisraamistiku kehtestamiseks ELi-välistes EMP liikmesriikides ja naabrusriikides.

 

Euroopa Keskkonnaameti tegevus

EEA missioon on anda õigeaegset, sihipärast, asjakohast ja usaldusväärset teavet vee- ja merendusküsimuste kohta. Selle ülesande täitmist toetab Euroopa maismaa-, ranniku- ja merevee teemakeskus.

EEA toetab Euroopa Liidu praeguse ja tulevase vee- ja merenduspoliitika rakendamist ja hindamist. EEA aitab kaasa ulatuslikule teadmusbaasile seoses Euroopa vee- ja mereökosüsteemide säilitamise, püsivuse ja taastamisega. See annab kindla aluse poliitika kujundamiseks ning see väljendub aruannete, andmete, näitajate ja hinnangutena, mis kõik avaldatakse EEA veebilehel ja veebipõhistel teabeplatvormidel (WISE-Freshwater, WISE-Marine).

Euroopa veeteabesüsteem (WISE) on Euroopa Komisjoni (keskkonna peadirektoraat, Teadusuuringute Ühiskeskus ja Eurostat) ning EEA partnerlus. WISE on mageveeteadmuse tervikportaal. Portaali WISE oluline osa on veeandmete keskus, mis pakub sidusrühmadele Euroopa Liidu institutsioonide kogutud andmeid ja muud teavet. Portaali funktsioonid ja interaktiivsed kaardid annavad juurdepääsu laiaulatuslikule teabele, mis esitatakse geograafilises kontekstis.

WISE-Marine on veebipõhine portaal, mille kaudu jagatakse merekeskkonna teavet Euroopa Liidu tasandil. See keskendub merekeskkonna seisundile Euroopa tasandil ning seda täiendab sarnane piirkondliku ja riikliku tasandi teave, näiteks seoses piirkondlike merekonventsioonide ja liikmesriikide mereteabesüsteemidega. WISE-Marine pakub ühisstandardite kohaseid andmeid ja teavet ning toetab merekeskkonna kaitse ja säästva kasutamise otsuste tegemist.

Lisaks iga viie aasta tagant ilmuvatele EEA keskkonnaseisundi aruannetele avaldab EEA ka Euroopa vee- ja merekeskkonna seisundi aruandeid: Euroopa merede seisund (2015), Euroopa suplusvee kvaliteet (2016, 2017), mereannid Euroopas (2016), jõed ja järved Euroopa linnades (2016), Euroopa veepoliitika ja inimtervis (2016), arktiline keskkond (2017), samuti  vee hinnateavet (2017).

EEA aruannetes käsitletakse poliitika kujundamiseks olulisi veeküsimusi: näiteks ressursitõhusus ja ökonoomsus, ökoloogiline ja keemiline seisund, hüdromorfoloogia (veekogude füüsikalised omadused), haavatavus ja elurikkus.

Euroopa maismaa-, ranniku- ja merevee teemakeskus avaldab oma veebilehel ka tehnilisi aruandeid.

Väljavaated

EEA jätkab teabe andmist ja hindamist, pöörates suuremat tähelepanu ökosüsteemipõhisele lähenemisviisile, kestlikule veemajandusele ja Euroopa merede säästvale kasutamisele. WISE jätkab selle teadmusbaasi säilitamist, mida on vaja, et jälgida Euroopa liikumist mage- ja mereveevarude hea keskkonnaseisundi saavutamise poole.

Seonduvad lingid

 

Seotud sisu

Seotud andmed

Sarnased publikatsioonid

Vaata lisaks

Geographic coverage

Tellimused
Loo konto – aruannete (paberil ja/või elektrooniliste) ja kord kvartalis ilmuva e-uudiskirja tellimine.
Jälgige meid
 
 
 
 
 
Euroopa Keskkonnaagentuur (EEA)
Kongens Nytorv 6
1050 Copenhagen K
Taani
Telefon: +45 3336 7100