Euroopa on maastike mosaiik, peegeldades evolutsiooni, mis maakasutus on minevikus läbi teinud. Muutused kujundavad meie maastikku ja keskkonda ka tänapäeval pidevalt ümber, jättes järele suure ja sageli pöördumatu maakasutuse jalajälje. Pinged tekivad peaaegu kõikjal, sest ühiskonna vajadused ressursside ja ruumi järele on vastuolus maa suutlikkusega neid vajadusi toetada ja rahuldada. Selline olukord toob kaasa maastike, ökosüsteemide ja keskkonna ülekoormamise ning halvendab nende seisundit üha rohkem. Seetõttu on vaja pikaajalist haldamiskava.

ELi poliitika

Maakasutuse planeerimine ja haldamine on maakasutuse paremaks ühitamiseks keskkonnakaitse vajadustega väga oluline. See ülesanne hõlmab mitmeid poliitikatasandeid ja eri valdkondi. Maakasutuse kahjulike keskkonnamõjude seire ja asjaomane teabevahetus koos oluliste ressursside tootmisega on kogu maailma poliitikakujundajate peamine prioriteet.

Maakasutuse planeerimis- ja haldamisotsused võetakse tavaliselt vastu kohalikul või piirkondlikul tasandil. Sellele vaatamata on Euroopa Komisjoni ülesanne tagada, et liikmesriigid arvestaksid oma maakasutuse arengukavade väljatöötamisel keskkonnakaitse vajadustega ning teostaksid terviklikku maa haldamist.

Euroopa riikide majandus sõltub looduslikest ressurssidest, sh toormest ja ruumist (maaressursist). Ressursitõhusa Euroopa tegevuskava käsitab maakasutust ja maaressursi haldamist esmatähtsa ülesandena, hoidmaks ära jätkusuutmatut ressursikasutust. Euroopa Liidu kliimamuutustega kohanemise meetmed on otseselt seotud praeguste ja tulevaste maakasutustavade ja nendest sõltuvate majandusvaldkondadega. Lisaks on maakasutus tähtis tegur, millega tuleb arvestada ka mitmes teises poliitikavaldkonnas, nagu territoriaalne sidusus, linnaplaneerimine, põllumajandus, transport ja looduskaitse.

EEA tegevus

EEA tegevus keskendub peamiselt Euroopa maastiku- ja ruumimuutuste hindamisele, kasutades maa ja ökosüsteemi arvestusmeetodeid ning geograafilise infosüsteemi (GIS) analüüse. EEA ülesanne on arendada ka maakasutuse keskkonnateabekeskust, mis täiendab Euroopa ühist keskkonnateabesüsteemi (SEIS).

EEA andmete põhiallikas on Corine maakatte programmi andmekogum, mis koostati aastatel 1990, 2000 ja 2006. See põhineb EEA liikmesriikide ning üleilmse keskkonna- ja turvaseire süsteemi (GMES) hästitoimival koostööl. Corine maakatte programmi andmekogumi täiendamiseks moodustatakse GMESi lisaandmekogumid, nagu näiteks valitud kõrge lahutusvõimega teematasandid ja linnaatlas.

EEA arendab koostöös Euroopa ruumiandmete teemakeskusega (ETC-SIA) üleeuroopalisi ruumianalüüsi võrdlussüsteeme: Euroopa valgalade ja jõgede võrgustiku süsteemi (ECRINS) ning maa ja ökosüsteemide arvestuse (LEAC) rakendusi, et täiendada temaatilisi analüüse (nt maastike killustumine) ja asjakohaseid näitajaid.

Tulevikuväljavaade

Mitmed keskkonnaalased ja piirkondlikud strateegiad, nagu näiteks ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia 2020 või ELi mullakaitse teemastrateegia lähtuvad usaldusväärsest maakasutuse teabest kui põhilisest võrdlustasandist. GMESi maa seireteenus on osa aastatel 2011–2013 läbiviidavast eeltegevusest, mis hõlmab mandri maakatte seire ajakohastamist ja täiustamist ning kohaliku maakatte protsesside üksikasjalikumat uurimist. Tulevikusuundumuste hindamiseks on välja töötatud Euroopa maakasutuse arengut käsitlev tulevikku suunatud keskkonnaanalüüs (PRELUDE): see on interaktiivne tööriist, mis esitab Euroopa maakasutuse viis erinevat stsenaariumi.