järgmine
eelmine
punktid

Muld

Muutke keelt
Lehekülg Viimati muudetud 2019-12-04
2 min read
Topics:
Mullal põhineb 90% kogu toidu-, sööda-, kiu- ja kütusetootmisest ning see on tooraine allikaks eri valdkondade tegevustele, alates aiandusest ja lõpetades ehitussektoriga. Muld on tähtis ka ökosüsteemi tervise seisukohast: see puhastab vett ja reguleerib vee kvaliteeti, on toitaineringluse mootor ning bioloogilist mitmekesisust toetav geenide ja liikide reservuaar. Muld on maakera CO2 siduja, selle tähtsus kliimamuutuste ja nende mõju võimalikus aeglustamises on suur. Konserveerides meie mineviku jälgi, on muld ka meie kultuuripärandi tähtis element.

Meie ühiskond esitab aga mullale järjepidevalt ja sageli vastukäivaid nõudmisi. Seega on surve all mulla suutlikkus pakkuda ökosüsteemi teenuseid – toidutootmise mõttes, bioloogilise mitmekesisuse varamuna ning gaaside, vee ja toitainete reguleerijana.  Mulla katmise, erosiooni, orgaanilise aine vähenemise ja saastumise täheldatud määrad vähendavad kõik mulla vastupanuvõimet või selle suutlikkust taluda muutusi.

Mulda võib pidada inimese eluea jooksul taastumatuks loodusvaraks. Ühiskonnana tuleb meil seda säästlikult majandada, et sellest kasu saada. Hoolimata hulgast tegevustest, mis lõppkokkuvõttes mullast sõltuvad, puuduvad ELis konkreetsed mulda käsitlevad õigusaktid. Erinevalt veest ja õhust on mullakaitsega seni tegeletud kaudselt või eri valdkondade poliitika raames, nagu põllumajandus ja metsandus, energia, vesi, kliimamuutused, looduskaitse, jäätmed ja kemikaalid. Ühtse mullapoliitika puudumine ELi tasandil kajastub ka mulda puudutavate ühtlustatud andmete nappuses.

Viimasel kümnel aastal on siiski tehtud edusamme asjaomase poliitika väljatöötamises ja andmetega seotud kooskõlastatud jõupingutustes. 2006. aasta Euroopa Komisjoni mullakaitse teemastrateegias rõhutatakse vajadust kaitsta mulla kui säästva arengu olulise elemendi toimimist. Ülemaailmsel tasandil käsitletakse mullatemaatikat ÜRO kõrbestumise tõkestamise konventsioonis pinnase degradeerumise laiema mõiste raames (seni on piirdutud ariidsete piirkondadega). Viimasel ajal on mulla funktsioonide säilitamist käsitletud pinnase degradatsioonineutraalsuse (land-degradation-neutrality) raames osana 2015. aasta ÜRO Peaassambleel kokku lepitud säästva arengu eesmärkidest. Säästva arengu eesmärgid hõlmavad ka mulla kvaliteedi, mullasaaste, kemikaalide käitlemise ja jäätmekäitluse eesmärke. Säästva arengu eesmärkide poole püüdlemine võib märkimisväärselt kaasa aidata mullakaitse meetmete rakendamisele Euroopas. Sellele vastavalt tehakse jõupingutusi mullateabe avaliku kasutamise ühtlustamiseks ja standardimiseks, nii ülemaailmsel kui ka Euroopa tasandil.

EEA koostab maakasutuse ja mullanäitajate teemaklastri (LSI varamu) raames näitajapõhiseid hinnanguid mitmesugustel maakasutuse ja mullaga seotud teemadel. LSI varamu hõlmab maa hõivamise, pinnase läbilaskmatuse, saastunud alade  korraldamise, mullaniiskuse, mullaerosiooni ja mulla orgaanilise süsiniku sisalduse näitajaid. Kavandatakse kasutusele võtta maastiku killustatuse ja maa taaskasutuse näitajad. Copernicuse maismaaseire teenused hõlbustavad mitme sellise näitaja korrapärast ajakohastamist. EEA avaldab ka ad-hoc hinnanguid konkreetsetel mullaga seotud teemadel, nagu mulla ressursitõhusus linnapiirkondades või mulla toitaine- ja metallikoormused keskkonnas.

EEA teeb olenevalt teemast koostööd kolleegidega Euroopa Komisjonist (eriti Teadusuuringute Ühiskeskuse ja keskkonna peadirektoraadiga), Eioneti esindajatega mulla ja maakasutuse ning ruumilise planeerimise riiklikest tugikeskustest või teiste Euroopa võrgustike ja ekspertidega. EEA ülemaailmsete partnerite hulka kuuluvad ÜRO kõrbestumise tõkestamise konventsiooni sekretariaat ning ülemaailmse mullaalase partnerluse, ülemaailmse mullanäitajate algatuse (toetab ÜRO Elukeskkonnaprogramm UN-Habitat) ja ÜRO Keskkonnaprogrammi osalised.

EEA tööd selles teemavaldkonnas on alates 1996. aastast toetanud asjaomased Euroopa teemakeskused; praegu toetab EEA mullaalast tegevust alates 2014. aastast tegutsev Euroopa linna-, maa- ja mullasüsteemide teemakeskus (ETC/ULS). 2007. aastal hakkas mullaandmetega tegelema Teadusuuringute Ühiskeskuse Euroopa mullaandmete keskus.

Permalinks

Geographic coverage

Topics

Topics:
Tegevused dokumentidega