Kliimamuutustega kohanemine

Muutke keelt

See veebileht kuvatakse piiratud funktsionaalsusega kui javascript on välja lülitatud. Palun veenduge, et JavaScript on brauseris lubatud.

Lehekülg Viimati muudetud 2019-01-16

Kliimamuutused on juba käes ja arvatavasti ka jätkuvad: temperatuurid tõusevad, sademete režiim muutub, jää ja lumi sulavad ning merepind tõuseb. Paljudes piirkondades sagenevad ja intensiivistuvad äärmuslike ilmastiku- ja kliimaoludega seotud sündmused, mille tõttu tekivad sellised ohud nagu üleujutused ja põuad. Ökosüsteemidele, majandussektoritele ning inimeste tervisele ja heaolule avalduv mõju ja nende haavatavus erinevad Euroopa riigiti. Isegi kui heitkoguste vähendamise üleilmsed jõupingutused osutuvad tulemuslikuks, on mõningad kliimamuutused vältimatud ning nende mõjuga kohanemine eeldab lisameetmeid.

Kliimamuutuste rängimate mõjude vältimiseks leppisid ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni allkirjastanud riigid kokku ülemaailmse keskmise temperatuuri tõusu piiramises 2 °C-ni võrreldes tööstusrevolutsioonieelse tasemega. Selleks tuleb saavutada ülemaailmne kasvuhoonegaaside heite maksimumtase niipea kui võimalik ja hakata seda seejärel kiiresti vähendama. Üksikasjalikumalt on seda teemat käsitletud ülemaailmsete kliimamuutuste poliitikas.

EL ja teised EMP liikmesriigid võtavad praegu oma kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks mitmeid eri meetmeid. Neid jõupingutusi täiendab kohanemispoliitika.

Mõju ja haavatavus

Euroopas tõuseb temperatuur kõige rohkem suvel Lõuna-Euroopas ja talvel Arktikas; sademete hulk on vähenemas Lõuna-Euroopas ja suurenemas põhja pool. Kuumalainete ja üleujutuste prognoositud intensiivsuse ja sageduse suurenemine ning muutused mõningate nakkushaiguste ja õietolmu levikus võivad kahjustada inimeste tervist. Kliimamuutused, mille tõttu levivad paljud taime- ja loomaliigid põhja poole ja mägedes kõrgematele aladele, avaldavad lisasurvet ökosüsteemidele. Kliimamuutused mõjutavad selliseid sektoreid nagu põllumajandus, metsandus, energiatootmine, turism ja taristu üldiselt; enamik prognoositud mõjudest Euroopas on kahjulikud.

Kliimamuutuste suhtes kõige haavatavamad Euroopa piirkonnad, sealhulgas linnapiirkonnad on muu hulgas

Lõuna-Euroopa ja Vahemere piirkond,
mägipiirkonnad,
rannikualad, deltad ja lammid,
Euroopa Kaug-Põhja piirkonnad ja Arktika.

Kliimamuutustega tuleb kohaneda, ennetades kliimamuutuste mõju ja võttes sobivaid meetmeid mõju vältimiseks või vähendamiseks. Kohalikul, riigi, rahvusvahelisel ja ELi tasandil tuleb ellu viia strateegiaid ja meetmeid. Selle teema lõimimine teiste poliitikavaldkondadega on oluline ja seda tehakse üha rohkem, näiteks sellistes valdkondades, nagu ökosüsteemid ja veemajandus, katastroofiohu vähendamine, rannikualade majandamine, põllumajandus ja maaelu areng, tervishoiuteenused, linnaplaneerimine ja piirkondlik areng. Meetmed hõlmavad tehnoloogiameetmeid, ökosüsteemipõhiseid meetmeid ja käitumuslike muutustega tegelevaid meetmeid.

ELi poliitika

Euroopa Komisjon avaldas 2013. aasta aprillis ELi kliimamuutustega kohanemise strateegia. Strateegial on kolm põhieesmärki:

liikmesriikide meetmete toetamine: kõiki liikmesriike julgustatakse vastu võtma põhjalikke kohanemisstrateegiaid ja eraldatakse rahalisi vahendeid eesmärgiga aidata neil arendada oma kohanemissuutlikkust ja võtta meetmeid. Toetatakse kliimamuutustega kohanemist linnades, algatades „Linnapeade paktil” (alates 2015. aastast liidetud „Linnapeade paktiga kliima- ja energia kohta”) põhineva vabatahtliku tegevuse;
kliimamuutustele vastupidavuse tagavate meetmete võtmine ELi tasandil, toetades veelgi kohanemist peamistes mõjutatavates sektorites, nagu põllumajandus, kalandus ja ühtekuuluvuspoliitika, tagades Euroopa taristu suurema vastupidavuse, ning soosides kindlustuse võtmist loodus- ja inimtegevusest tingitud katastroofide vastu;
teadlikumate otsuste tegemine, täiendades kohanemisteadmisi ja arendades edasi kliimamuutustega kohanemist käsitlevat Euroopa veebisaiti Climate-ADAPT (European climate adaptation platform).

Üha suurem hulk EMP riike on vastu võtnud riikliku kohanemisstrateegia ning mitmed on töötanud välja ja rakendanud riiklikud kohanemise tegevuskavad. Strateegiaid ja meetmeid on rakendatud ka paljudes linnades ja rahvusvahelistes piirkondades kogu Euroopas, sealhulgas Läänemere, Karpaatide ja Alpide piirkonnas.

Euroopa Keskkonnaameti (EEA) tegevus

EEA toetab kliimamuutustega kohanemise meetmete väljatöötamist ja rakendamist Euroopas, kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiohu vähendamise eesmärgiga ELi poliitika kujundamist ja pikaajaliste strateegiate väljatöötamist, pakkudes asjakohast teavet. EEA teave (tähelepanekud, prognoosid, näitajad, hindamised) käsitleb eelkõige kliimamuutusi, mõju, haavatavust ja kohanemismeetmeid Euroopas.

EEA teeb tihedat koostööd Euroopa Komisjoniga (kliimameetmete peadirektoraat, Teadusuuringute Ühiskeskus, Eurostat), ekspertidega oma Euroopa teemakeskusest kliimamuutuste mõju, haavatavuse ja kohanemise alal (ETC/CCA) ning EMP riikide võrgustikuga (Eionet). EEA teeb koostööd teiste hulgas ka Copernicuse kliimamuutuste teenistusega, Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusega (ECDC), Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa bürooga, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooniga (OECD) ja valitsustevahelise kliimamuutuste rühmaga (IPCC).

EEA põhitegevus on Euroopas avalduva kliimamuutuste mõju ja sellega seotud haavatavuse hindamine ning riiklike, linna- ja sektoripõhiste kliimamuutusi käsitlevate strateegiate ja tegevuskavade analüüsimine. EEA peab ja haldab ka kliimamuutustega kohanemist käsitlevat Euroopa veebisaiti Climate-ADAPT.