Agentuuri sellealast tööd juhib EEA kliimamuutuste ja energeetika töörühm. Rühm teeb tihedat koostööd Euroopa õhu ja kliimamuutuste teemakeskusega (ETC/ACC) ning EEA riikide võrgustikuga (Eionet).

Kasvuhoonegaaside seire, arvestus ja aruandlus

EEA kasvuhoonegaaside heitkoguseid puudutava tegevuse eesmärk on toetada Kyoto protokolli rakendamist Euroopa Liidus. Võtmetegevused ja -tooted on järgmised:

• iga-aastane Euroopa Ühenduse kasvuhoonegaaside seire, mille andmed ja aruanded on olemas EEA kasvuhoonegaaside andmevaaturis; korduvad küsimused ja 2008. aasta aruanne, kust saab lisateavet;
• toetada valitsustevahelist kliimamuutuste rühma ja UNFCCCd kasvuhoonegaaside seirega seotud metodoloogilistes küsimustes ja ülevaadetes;
• iga-aastane näitajate aruanne kasvuhoonegaaside heidete suundumuste ja prognooside kohta, Euroopa Ühenduse, selle liikmesriikide ja muude EEA liikmesriikide poolt Kyoto eesmärkide saavutamise suunas tehtavate edusammude jälgimine. Sellega hinnatakse ka riiklike ja Euroopa Liidu poliitikate tõhusust nende eesmärkide saavutamise, eelkõige energeetika ja transpordi osas;
• liikmesriikide poolt saastekvootidega kauplemise direktiivi rakendamise korrapärane hindamine;
• kasvuhoonegaaside heitkoguste suundumuste ja prognooside kui ühtede EEA põhinäitajate korrapärane ajakohastamine.

Mõjud ja kohanemine

EEA tegevus kliimamuutuste mõjude ja nendega kohanemise alal hõlmab järgmist:

• Euroopa muutuva kliima mõju hindamine: 2004. aastal avaldatud aruanne, mida täiendatakse 2008. aastal;
• kliimamuutuste seisundi ja mõju näitajad (temperatuur kõikjal maailmas ja Euroopas ning kasvuhoonegaasi kontsentratsioon atmosfääris) kui üks EEA põhinäitajaid;
• teatavate piirkondade kliimamuutustele vastuvõtlikkuse analüüs, vt EEA 2005. aasta aruanne „Tundlikkus kliimamuutuste suhtes ja nendega kohanemine Euroopas“;
• kliimamuutuste ja veeküsimustega kohanemise probleemide analüüs, sealhulgas ülevaade riikide poolt kohanemiseks võetavatest meetmetest;
• meetodid kliimamuutuste mõju ja kliimamuutustega kohanemise kulude arvutamiseks.

Väljavaated ja tulevikustsenaariumid

EEA toetab tegevusega ka pikaajaliste kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise strateegiate väljatöötamist ajavahemikku 2020–2050 käsitlevate tuleviku-uuringute, näiteks järgmiste abil:

• kasvuhoonegaaside heidete ja kliimamuutuste pikaajalise mõju analüüs;
• kasvuhoonegaaside heidete võimaliku vähenemise hindamine, mida võimaldavad ülemaailmsed meetmed ja üleminek vähese süsinikdioksiidiheitega energiasüsteemide kasutamisele Euroopas aastaks 2030;
• prognoositud muutuste analüüs, mis käsitleb Euroopa õhu kvaliteeti kuni aastani 2030, ning õhukvaliteeti käsitleva kliimapoliitika võimalik kasulikkus.

Kliimamuutused on ka üks prioriteetsetest valdkondadest, mida käsitletakse EEA integreeritud hindamistes:

• Euroopa keskkonna seisundi ja väljavaadete aruanded (vt SOER 2005);
• üleeuroopalise keskkonna hindamine; vt peamised sõnumid kliimamuutuste kohta dokumendis Euroopa keskkonna neljas hindamisaruanne, välja antud aasal 2007 (vt aruande esitlus videona).