järgmine
eelmine
punktid

News

Uusima hinnangu kohaselt on Euroopa loodus tõsiselt ja jätkuvalt halvenemas

Muutke keelt
News Avaldatud 2020-10-19 Viimati muudetud 2020-11-23
4 min read
Photo: © Vladimir Tadic, REDISCOVER Nature /EEA
Kestmatu põllumajandus ja metsandus, valglinnastumine ja saaste on peamised tegurid, mille süül Euroopa bioloogiline mitmekesisus drastiliselt halveneb, ohustades tuhandete loomaliikide ja nende elupaikade säilimist. Lisaks rakendavad liikmesriigid siiani puudulikult Euroopa Liidu (EL) loodusdirektiive ja teisi keskkonna õigusakte. Euroopa Keskkonnaameti (EEA) täna avaldatud aruande „Looduse seisund ELis“ järgi on enamiku kaitstud elupaikade ja liikide kaitsestaatus halb ning olukorra tagasi pööramiseks tuleb teha palju rohkem.

Meie hinnang näitab, et Euroopa looduse tervise ja säilenõtkuse ning inimeste heaolu kaitsmine nõuab põhimõttelisi muudatusi selles, kuidas toodame ja tarbime toiduaineid, haldame ja kasutame metsa ning ehitame linnu. Selle tegevusega peab kaasnema kaitsepoliitikate parem rakendamine ja jõustamine, tuleb keskenduda looduse taastamisele ja üha ambitsioonikamatele kliimaeesmärkidele, eelkõige transpordi- ja energiasektoris.

Hans Bruyninckx, EEA tegevdirektor

EEA aruande “State of nature in the EU — Results from reporting under the nature directives 2013-2018 ” kohaselt on tulevik ebakindel enamikul kogu ELis kaitstud liikidel, näiteks stepipistrikul ja doonau taimenil, ning elupaikadel kogu Euroopas, alates niitudest kuni luideteni, kui me kiiresti ei tegutse. EEA aruanne avaldatakse samal ajal koos Euroopa Komisjoni loodusseisundi aruandega, mis annab ülevaate tegevusest looduskaitse õigusaktide eesmärkide poole liikumisel. 

EEA aruandest nähtuvad positiivsed arengud looduskaitses. Viimase 6 aasta jooksul on suurenenud Natura 2000 võrgustikuga hõlmatud alade arv ja pindala ning EL täitis üldeesmärgid, võttes maismaad kaitse alla ligikaudu 18% ja merealasid ligikaudu 10%.

See loodusseisundi hinnang on läbi aegade kõige põhjalikum ELi tehtud looduse tervisekontroll.

Virginijus Sinkevičius, keskkonna, kalanduse ja merenduse volinik


Asjade üldine kulg ei ole siiski piisav, et saavutada ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia 2020. aasta eesmärgid. EEA hinnangul on enamik kaitsealustest elupaikadest ja liikidest kas mitterahuldavas või halvas kaitsestaatuses ning paljude halvenemine jätkub. Kolmest peamisest uuritud rühmast on elupaikade ja lindude olukord kaugelt halvim, samas kui mitte linnuliikide rühm  peaaegu saavutab eesmärgi.

Keskkonna, kalanduse ja merenduse volinik Virginijus Sinkevičius ütles: „See loodusseisundi hinnang on läbi aegade kõige põhjalikum ELi tehtud looduse tervisekontroll. See näitab selgelt, et meie elutagamissüsteem on endiselt kadumas. ELi tasandil on 81% elupaikadest halvas seisundis, kõige suuremas hävimisohus on elupaigad turbaaladel, niitudel ja luidetel. Peame kiiresti täitma ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegiaga võetud kohustused, et peatada see halvenemine looduse, inimeste, kliima ja majanduse heaks.“
 „Meie hinnang näitab, et Euroopa looduse tervise ja säilenõtkuse ning inimeste heaolu kaitsmine nõuab põhimõttelisi muudatusi selles, kuidas toodame ja tarbime toiduaineid, haldame ja kasutame metsa ning ehitame linnu. Selle tegevusega peab kaasnema kaitsepoliitikate parem rakendamine ja jõustamine, tuleb keskenduda looduse taastamisele ja üha ambitsioonikamatele kliimaeesmärkidele, eelkõige transpordi- ja energiasektoris,“ ütles EEA tegevdirektor Hans Bruyninckx.

Suurimad ohud loodusele

EEA aruandes märgitakse, et peamised elupaiku ja liike ohustavad tegurid on intensiivpõllumajandus, valglinnastumine ja kestmatu metsamajandus. Elupaiku kahjustavad ka õhu-, vee- ja pinnasesaaste ning jätkuv loomastiku liigkasutamine, mis tuleneb ebaseaduslikust isendite kogumisest ja ülemäärasest küttimisest ja kalapüügist.
Neid ohte täiendavad jõgede ja järvede ümberkujundamine, näiteks tammide ja veevõtu, invasiivsete võõrliikide ja kliimamuutuse tulemusel. Põllumajandusmaa kasutusest väljalangemine toetab poollooduslike elupaikade (nt niitude) ja nende liikide (nt liblikad ja põllulinnud) seisundi jätkuvat halvenemist.

Väljavaated

Aruandes viidatakse mõnele positiivsele arengule, enamasti riigi või piirkonna tasemel. Mitme liigi ja elupaiga seisund on paranenud, näiteks välekonn Rootsis, rannikulaguunid Prantsusmaal ja habekotkas ELi tasandil. Natura 2000 võrgustikul on positiivne mõju paljudele liikidele ja elupaikadele. Natura 2000 võrgustikuga hõlmatud ranniku- ja luiteelupaikade kaitsestaatus on näiteks parem kui vähem või vähe kaitstud elupaikadel.

Seoses poliitikatega annab lootust ka uus ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2030 ja strateegia „Talust taldrikule“, mis mõlemad on Euroopa rohelise kokkuleppe põhielemendid. Bioloogilise mitmekesisuse strateegia eesmärk on tugevdada ja laiendada kaitsealade võrgustikku, koostada taastamiskava, mis tagab ökosüsteemide tervise, säilenõtkuse kliimamuutuse suhtes ja bioloogilise mitmekesisuse, ning pakkuda kodanike jõukuse ja heaolu seisukohast määrava tähtsusega teenusi.

Lisaks uutele poliitikatele on vaja teha rohkem liikmesriikide seiresuutlikkuse suurendamisel, et toetada eesmärke. Praegu on endiselt palju andmelünki, eriti mereliikide ja -elupaikade osas. Samuti vajame rohkem andmeid Natura 2000 võrgustiku rolli täielikuks hindamiseks. Kokkuvõttes tuleb ELi õigusaktide rakendamist oluliselt täiustada.

Seis ja suundumused

  • Ligikaudu pool (47%) ELi 463 linnuliigist on heas seisundis, mida on 5% vähem kui eelmisel, aastate 2008–2012 aruandeperioodil. Viimase kuue aasta jooksul on mitterahuldavas või halvas seisundis linnuliikide osakaal tõusnud 7% võrra ja on nüüd kokku 39%.
  • Riigi tasemel on paranemas ligikaudu 50% märgalade ja nende merelinnuliikide seisund, kelle jaoks on loodud Natura 2000 alad, näiteks tulipart ja krüüsel. Paraneva populatsioonimuutuse teadetest enamik on seotud pesitsevate liikidega, näiteks sookure ja puna-harksabaga. See on tingitud elupaikade kaitse või taastamise rakendamisest, teadmiste arengust, paremast seirest ja teadlikkusest.
  • ELi tasandil on hinnatud elupaikadest ainult 15% heas kaitsestaatuses, mitterahuldavas või halvas kaitsestaatuses on 81%. Niitude, luidete ja raba ning soo elupaikade halvenemise suundumus on tugev, samas on enim paranevaid suundumusi metsades. Eelmise aruandeperioodiga võrreldes on halvas kaitsestaatuses elupaikade osakaal tõusnud 6% võrra.
  • Paljude hinnangute alusel on merepiirkonnad teadmata kaitsestaatuses, mis kajastab üldist vähest teavet liikide kohta.
    ELi tasandil on ligikaudu veerand liikidest heas kaitsestaatuses, mida on 4% rohkem kui eelmisel aruandeperioodil. Roomajad ja soontaimed (nt itaalia müürisisalik, hoburaud-vilbasnastik, karvane maarjalepp ja kollane emajuur) on suurima hea kaitsestaatuse osakaaluga (35%).

Taust

ELi loodusdirektiivid – elupaikade direktiiv ja linnudirektiiv – nõuavad üle 2000 liigi ja elupaiga kaitset kogu ELis. 

ELi liikmesriikide esitatud andmetel põhinev EEA hinnang on kõige suurema ja ulatuslikuma andmekogumiga aruanne, mida tehakse Euroopas loodusseisundi hindamiseks. Kogu ELis osales selles üle 220 000 inimese (60% neist on vabatahtlikud).

Andmeanalüüsi eesmärk on tuvastada looduskaitse saavutused ja puudused, peamised survestavad tegurid ja ohud ning praeguste kaitsemeetmete staatus.

Permalinks

Geographic coverage

Temporal coverage

Tegevused dokumentidega