All official European Union website addresses are in the europa.eu domain.
See all EU institutions and bodiesTehke midagi meie planeedi heaks, trükkige käesolev leht välja ainult siis, kui väga vaja. Isegi väike heategu mängib suurt rolli kui seda teevad miljonid inimesed!
Põllumajandusmaal on oluline roll kogu Euroopa Liidu maakasutuses. Rohumaa ja põllumaa pindala kokku on 39% Euroopa maakattest (EEA, 2017a). Põllumajandus on üks suurimaid loodusvarade kasutajaid ja põllumajanduse suhe keskkonnaga on keerukas (OECD, 2017). Järgmised andmed kajastavad põllumajanduse tegevust ja mõju Euroopa Liidus.
Euroopa põllumajandusele on kaheks suureks probleemiks kliimamuutused (EEA, 2017c) ja maa hõivamine, st maa katmine näiteks asulate ja taristu paigutamiseks (EEA, 2017a). Kliimamuutus nõuab põllumajanduskultuuride kohandamist ja põhjustab äärmuslikke ilmastikunähtusi (kliimamuutustega kohanemise lisateave: vt EEA aruanne ja platvorm Climate-ADAPT) ning selleks on vaja põhjalikku riskijuhtimist. Maa hõivamise tõttu väheneb põllumajandusmaa pindala paljudes piirkondades.
Põllumajandussektori areng sõltub paljudest teguritest ja piirkondlikest eripäradest, kuid Euroopa tasandil võib siiski märgata teatud olulisi suundumusi. Põllumajandusmaana arvestatava maa protsent kogu maa pindalast väheneb ja sektorit mõjutab maa hõivamine, st maastiku muutmine tehislikuks. Sellest sõltumata väheneb põllumajandusettevõtete arv ja suureneb nende keskmine suurus.
Kõik kolm tegurit – maa hõivamine, põllumajanduse intensiivistumine ja ekstensiivistumine – vähendavad suure loodusväärtusega põllumajandusmaa pindala ja põllumajandusmaal elavate lindude asurkondi.
Viimastel aastatel on põllumajandusele üha raskemini mõjunud äärmuslikud ilmastikunähtused. Kliimamuutustega kaasnevad rahe, tugevad sajud, üleujutused ja põuad on vähendanud saaki (EEA, 2017c).
Põllumajandussektori arengut mõjutab tugevalt Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika (vt Köster, 2010). ELi põllumajanduspoliitikal on juba alates selle loomisest 20. sajandi keskel olnud tugev majandusmõõde. Viimase 50 aasta jooksul on siiski muutunud antavate toetuste liik ja poliitika raskuskese on nihkunud põllumajanduselt maaelu terviklikuma arengu poole koos struktuuri- ja põllumajanduse keskkonnameetmetega. Praegu on ühisel põllumajanduspoliitikal kaks põhisammast: I sammas, mis hõlmab põllumajandustootjate otsetoetusi ja turusekkumist, ja II sammas, millega toetatakse maaelu arengu programme.
Aastatel 2010–2014 moodustasid Eurooopa Liidu toetused põllumajanduslikust faktortulust[1] keskmiselt üle 35% ja otsemaksed põllumajandustootjatele 28%. Liikmesriigiti ulatusid need protsendid enam kui 90% (kõik toetused kokku) ja ligikaudu 45% (otsemaksed) Slovakkias kuni vastavalt 15% ja 12% Madalmaades (EPRS, 2017). 2018. aasta juunis avaldati Euroopa Komisjoni õigusakti ettepanek ühise põllumajanduspoliitika kohta pärast 2020. aastat. Selle eesmärk on suurem tulemustele orienteeritus ja see püüab kaasa aidata keskkonna- ja kliimaeesmärkidele ja -püüetele.
Põllumajandustootmine toimub ka muude Euroopa Liidu ja rahvusvaheliste poliitikate raames. Mõni neist – näiteks nitraadidirektiiv ja veepoliitika raamdirektiiv – on ühise põllumajanduspoliitika struktuuris juba kajastatud. Lisaks sellele on viimase kümnendi jooksul näiteks ka energia- ja kliimapoliitika mõjutanud energiakultuuride tootmise kasvu OECD/FAO, 2017).
Põllumajandussektoril on ka oluline roll Euroopa Liidu bioloogilise mitmekesisuse strateegia eesmärkide ja ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamisel.
EEA teeb koostööd ELi muude organisatsioonidega näiteks põllumajanduse keskkonnanäitajate ühise kogumi koostamisel. EEA andmeid kasutatakse ühise põllumajanduspoliitika seires ja hindamisel, näiteks sisendina kontekstinäitajate koostamisel. EEA-l on osa Copernicuse maismaaseire teenustes, kus ta uurib võimalusi, kuidas üha rohkem kasutada Copernicuse andmeid põllumajanduskeskkonna hindamisel. Samuti püüab EEA täita põllumajandussektori vajadusi Maa seireandmete ja ‑toodete osas, näiteks seoses täppispõllumajanduse tehnoloogiate rakendamisega.
Peale tiheda koostöö Euroopa Liidu muude organisatsioonidega teeb EEA koostööd ka keskkonna ja põllumajanduse riiklike teemakeskustega. Need keskused moodustavad lahutamatu osa EEA Euroopa keskkonnateabe- ja ‑vaatlusvõrgustikust (Eionet), milles on esindatud EEA 39 riiki. Toimub sünergia muude rahvusvaheliste organisatsioonide tegevusega nagu Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) ja ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO). Samuti teeb EEA koostööd teadusringkondadega ja eksperdirühmadega, näiteks projektirühmadega, mida toetatakse programmi „Horisont 2020“ raames.
Uues EEA aruandes „Food in a green light“ käsitletakse toidu tootmist ja tarbimist toidusüsteemi perspektiivist.
[1] Põllumajanduslik faktortulu mõõdab kõigi tootmisfaktorite (maa, kapital, tööjõud) tasustamist, sõltumata sellest, kas need kuuluvad põllumajandusettevõttele või mitte. See näitab tootmisega tegeleva põllumajandusettevõtte loodud koguväärtust ja määratletakse tootmise väärtusena ilma muutuvkulude, amortisatsiooni ja tootmismaksudeta ning koos tootmistoetustega. (Alus: põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat, 2017)
For references, please go to https://www.eea.europa.eu/et/themes/agriculture/intro or scan the QR code.
PDF generated on 2024-10-09 20:30
Engineered by: EEA veebitöögrupp
Software updated on 26 September 2023 08:13 from version 23.8.18
Software version: EEA Plone KGS 23.9.14
Tegevused dokumentidega
Jagage teistega