järgmine
eelmine
punktid
Organisatsioonide keskkonnategevuse tulemuslikkuse parandamine

Lisaks usaldusväärse teabe pakkumisele keskkonna ja kliima kohta teeb Euroopa Keskkonnaamet (EEA) tööd ka selleks, et parandada organisatsioonina oma keskkonnategevuse tulemuslikkust. Tegime intervjuu Melanie Sporeriga, kes koordineerib EEAs seda tegevust, kasutades keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemi.

Lugege edasi

Elamine mitme kriisiga olukorras: tervise-, loodus-, kliima- ja majanduskriis või lihtsalt süsteemne kestlikkuse puudumine?

Kõikjal maailmas, alates poliitikakoridoridest kuni akadeemiliste platvormideni, räägitakse ülemaailmsetest kriisidest – tervisekriisist, majandus- ja finantskriisist ning looduskriisist. Lõppkokkuvõttes on need kõik sama probleemi sümptomid: meie tootmine ja tarbimine ei ole kestlikud. COVID-19 šoki tõttu ilmnes lihtsalt meie maailmamajanduse ja ühiskonna – koos kogu nende ebavõrdsusega – süsteemne haprus.

Lugege edasi

Kui keskkonnasõbralikud on praegu turule tulevad uued biolagunevad, kompostitavad ja bioressursipõhised plasttooted?

Plastireostus ja plastijäätmed on teadaolevalt suur keskkonnaprobleem. Viimastel aastatel on turule jõudnud uued plasttooted, mis on väidetavalt keskkonnasõbralikumad. Hiljuti avaldatud Euroopa Keskkonnaameti (EEA) ülevaates hinnatakse nende toodete keskkonnasõbralikkust. Lisateabe saamiseks vestlesime Almut Reicheliga, ressursside säästva kasutamise ja jäätmete eksperdiga EEAs.

Lugege edasi

Jäätmetekke vältimine on plastijäätmete kriisi lahendamisel keskse tähtsusega

Plastijäätmed on jätkuvalt väga suur ja üha kasvav probleem. Mida teeb Euroopa Liit selle probleemi lahendamiseks? Euroopa Keskkonnaameti (EEA) jäätmetekke vältimise ekspert Ioannis Bakas annab lühiülevaate varem sel kuul avaldatud EEA aruandest plastijäätmete tekke vältimise kohta Euroopas.

Lugege edasi

Ringmajandus Euroopas: meil kõigil on selles oma roll

Enamiku inimeste jaoks on ringmajandus jätkuvalt abstraktne, kui mitte võõraks jääv kontseptsioon. Kuigi keskkonnahoidlikkus on kõikjal maailmas üha suuremat populaarsust võitev teema, ei ole paljud inimesed veel teadlikud sellest, milliseid suuremaid muudatusi tuleb meil jätkusuutliku tuleviku ja pikaajalise heaolu tagamiseks oma eluviisis teha.

Lugege edasi

Pärast Pariisi: muuta vähese CO2-heitega majandus tegelikkuseks

Eelmise aasta detsembris seadis maailm endale Pariisis julge eesmärgi: hoida ülemaailmse keskmise temperatuuri tõus tublisti alla 2 kraadi, eelistatavalt alla 1,5 kraadi üle tööstusrevolutsiooni eelse taseme. Käesoleva kuu alguses toimunud G20 tippkohtumisel teatasid Hiina ja Ameerika Ühendriigid, et võtavad ametliku kohustuse ühineda Pariisi kokkuleppega. See on rahvusvahelisel kasvuhoonegaaside heite vähendamisel ja ülemaailmse soojenemise piiramisel suur samm edasi. Samas ei ole kokkuleppe osalisriikide praegused vähendamiskohustused selle ambitsioonika eesmärgi saavutamiseks piisavad.

Lugege edasi

Taastuvenergia: võti Euroopa vähese CO2-heitega tulevikku

Taastuvenergia allikate tulevik tundub helge, sest neil on järjest suurem osa Euroopa fossiilkütustest sõltumise vähendamises. Rääkisime puhta energia võimalustest ja väljakutsetest Mihai Tomescuga, kes on Euroopa Keskkonnaaameti energia ekspert.

Lugege edasi

Jäätmekäitlusest edasi keskkonnasäästliku majanduse suunas

Praegune ressursikasutus ei ole jätkusuutlik ja avaldab meie planeedile liiga suurt survet. Me peame hõlbustama üleminekut keskkonnasäästlikule ringmajandusele, tehes enamat jäätmekäitluse reguleerimisest ja keskendudes ökodisainile, innovatsioonile ja investeeringutele. Teadusuuringud võivad edendada innovatsiooni mitte ainult tootmises, vaid ka ärimudelites ja rahastusmehhanismides.

Lugege edasi

Liikumine ülemaailmse säästva arengu suunas

Selle aasta augustis jõudsid rohkem kui 190 riiki üksmeelele ÜRO säästva arengu tegevuskava 2030 suhtes. Riigipead võtavad vastu tegevuskava ja selle säästva arengu eesmärgid veel käesoleval kuul New Yorgis. Erinevalt varasematest eesmärkidest on säästva arengu eesmärgid suunatud nii arengu- kui ka arenenud riikidele ning keskenduvad säästva arengu laiemale teemaderingile. Paljud 17 säästva arengu eesmärgist on seotud keskkonna, ressursikasutuse või kliimamuutustega.

Lugege edasi

Üleminek rohemajandusele

Meie elukvaliteet, tervis ja töökohad sõltuvad keskkonnast. Loodusvarade kasutamise viis ja tempo ähvardavad ohtu seada meie heaolu, samuti looduse võime meid varustada. Peame põhjalikult muutma oma tootmis-, tarbimis- ja eluviisi. Peame muutma oma majanduse roheliseks ja tegelema sellega juba täna.

Lugege edasi

Jäätmed – probleem või ressurss?

Jäätmed ei ole mitte üksnes keskkonnaprobleem, vaid ka majanduslik kahju. Eurooplased tekitavad aastas keskmiselt 481 kilogrammi olmejäätmeid. Üha suurem osa sellest võetakse ringlusse või kompostitakse ja üha vähem saadetakse prügilasse. Kuidas saame muuta oma tootmis- ja tarbimisviise, et tekitada üha vähem jäätmeid, kasutades kõiki jäätmeid ressursina?

Lugege edasi

Majandus: ressursitõhusus, rohemajandus ja ringmajandus

Meie heaolu sõltub loodusvarade kasutamisest. Me kaevandame neid ning muudame need toiduks, hooneteks, mööbliks, elektroonikaseadmeteks, riieteks jms. Tempo, millega me varasid kasutame, ületab aga keskkonna võime loodusvarasid taastoota ja meid nendega varustada. Kuidas saame tagada ühiskonna pikaajalise heaolu? Rohelisem majandus võiks aidata.

Lugege edasi

Tootmisest jäätmeteni: toidusüsteem

Rahvastiku kasvu, elustiilimuutuste ja üha suurema isikliku tarbimise tõttu kasutame aina rohkem loodusvarasid. Et pidurdada oma jätkusuutmatut tarbimist, peame käsitlema kogu ressursside süsteemi, sealhulgas tootmismeetodeid, nõudlusmudeleid ja tarneahelaid. Siinkohal vaatleme lähemalt toitu.

Lugege edasi

Mis paneb meid ostma seda, mida me ostame?

Kõik eurooplased, olenemata vanusest, on tarbijad. See, mida me otsustame tarbida ja osta, on määrav otsuse puhul, mida toota. Ent kuidas me teeme valiku, mida osta? On see otsus ratsionaalne või impulsiivne? Uurisime Lucia Reischilt Kopenhaageni Ärikoolist tarbijakäitumise kohta Euroopas.

Lugege edasi

Kuidas muuta linnad roheliseks?

Enam kui kolmveerand eurooplastest elab linnades. Kõik see, mida linnaelanikud toodavad, ostavad, söövad ja ära viskavad, ning samuti see, kuidas nad ringi liiguvad ja kus nad elavad, mõjutab keskkonda. Samal ajal mõjutab see, kuidas linn on ehitatud, ka seda, kuidas selle elanikud elavad. Uurisime Malmöst pärit Roland Zinkernagelilt, millised olid need konkreetsed sammud, mis nad astusid selleks, et muuta oma linn säästvaks.

Lugege edasi

Mereprügi

Mereprügi

2014-09-11

Ligi 70% meie planeedist on kaetud ookeanidega ja prahti võib leida merest peaaegu kõikjal. Merepraht, peamiselt plast, ohustab mitte üksnes meie merede ja rannikute seisundit, vaid ka meie majandust ja kogukondi. Lõviosa mereprahist tekitatakse maismaall. Seega saame ka selle merre jõudmise takistamisega alustada selle tekkekohas ehk maismaal.

Lugege edasi

Majandus ja keskkond

2014. aasta märtsis mattus Pariis tahkete osakeste pilve. Sõiduautode kasutamist piirati rangelt mitmeks päevaks. Planeedi teisel küljel käivitas üks Hiina ettevõte uut projekti: sudukindlustus riigi piires reisijatele, kelle külastuse ähvardas ära rikkuda vilets õhukvaliteet. Kui palju on siis puhas õhk väärt? Kas majandusteadus saab aidata meil saastet vähendada? Vaadelgem lähemalt majanduse põhimõisteid.

Lugege edasi

Euroopa põllumajandus: kuidas muuta toit taskukohaseks, tervislikuks ja „roheliseks”

Et toota piisavalt toitu, tugineb Euroopa intensiivsele põllumajandusele, mis mõjutab keskkonda ja meie tervist. Kas Euroopa saaks toota toitu keskkonnasõbralikumal viisil? Esitasime selle küsimuse Ybele Hoogeveenile, kes juhib Euroopa Keskkonnaameti (EEA) töörühma, mille ülesanne on uurida ressursikasutuse mõju keskkonnale ja inimeste heaolule.

Lugege edasi

Keskkond, tervis ja majandus kui ühtne tervik

Euroopa majanduses on veel praegugi tuntav 2008. aastal alanud majanduskriis. Töötus ja palgakärped on avaldanud mõju miljonitele inimestele. Kas ajal, mil maailma ühe rikkaima piirkonna koolilõpetajad ei leia tööd, on keskkonnast rääkimine üldse kohane? Euroopa Liidu uus keskkonnaalane tegevusprogramm aga räägib siiski, ent mitte ainult keskkonnast endast. Programm käsitab keskkonda ka tervise ja majanduse loomuliku ja lahutamatu osana.

Lugege edasi

Muutustest saab üleminek

Me elame pidevalt muutuvas maailmas. Kuidas saaksime suunata neid lakkamatuid muutusi, et tagada 2050. aastaks ülemaailmne säästev areng? Kuidas hoida tasakaalu majanduse ja keskkonna vahel nii lühi- kui ka pikaajalises perspektiivis? Vastus peitub viisis, kuidas me juhime üleminekuprotsessi, jäämata ise lõksu mittesäästlikesse süsteemidesse.

Lugege edasi

Permalinks

Tegevused dokumentidega