Enamiku inimeste jaoks on ringmajandus jätkuvalt abstraktne, kui mitte võõraks jääv kontseptsioon. Kuigi keskkonnahoidlikkus on kõikjal maailmas üha suuremat populaarsust võitev teema, ei ole paljud inimesed veel teadlikud sellest, milliseid suuremaid muudatusi tuleb meil jätkusuutliku tuleviku ja pikaajalise heaolu tagamiseks oma eluviisis teha.

Lugege edasi

Eelmise aasta detsembris seadis maailm endale Pariisis julge eesmärgi: hoida ülemaailmse keskmise temperatuuri tõus tublisti alla 2 kraadi, eelistatavalt alla 1,5 kraadi üle tööstusrevolutsiooni eelse taseme. Käesoleva kuu alguses toimunud G20 tippkohtumisel teatasid Hiina ja Ameerika Ühendriigid, et võtavad ametliku kohustuse ühineda Pariisi kokkuleppega. See on rahvusvahelisel kasvuhoonegaaside heite vähendamisel ja ülemaailmse soojenemise piiramisel suur samm edasi. Samas ei ole kokkuleppe osalisriikide praegused vähendamiskohustused selle ambitsioonika eesmärgi saavutamiseks piisavad.

Lugege edasi

Taastuvenergia allikate tulevik tundub helge, sest neil on järjest suurem osa Euroopa fossiilkütustest sõltumise vähendamises. Rääkisime puhta energia võimalustest ja väljakutsetest Mihai Tomescuga, kes on Euroopa Keskkonnaaameti energia ekspert.

Lugege edasi

Praegune ressursikasutus ei ole jätkusuutlik ja avaldab meie planeedile liiga suurt survet. Me peame hõlbustama üleminekut keskkonnasäästlikule ringmajandusele, tehes enamat jäätmekäitluse reguleerimisest ja keskendudes ökodisainile, innovatsioonile ja investeeringutele. Teadusuuringud võivad edendada innovatsiooni mitte ainult tootmises, vaid ka ärimudelites ja rahastusmehhanismides.

Lugege edasi

Selle aasta augustis jõudsid rohkem kui 190 riiki üksmeelele ÜRO säästva arengu tegevuskava 2030 suhtes. Riigipead võtavad vastu tegevuskava ja selle säästva arengu eesmärgid veel käesoleval kuul New Yorgis. Erinevalt varasematest eesmärkidest on säästva arengu eesmärgid suunatud nii arengu- kui ka arenenud riikidele ning keskenduvad säästva arengu laiemale teemaderingile. Paljud 17 säästva arengu eesmärgist on seotud keskkonna, ressursikasutuse või kliimamuutustega.

Lugege edasi

Meie elukvaliteet, tervis ja töökohad sõltuvad keskkonnast. Loodusvarade kasutamise viis ja tempo ähvardavad ohtu seada meie heaolu, samuti looduse võime meid varustada. Peame põhjalikult muutma oma tootmis-, tarbimis- ja eluviisi. Peame muutma oma majanduse roheliseks ja tegelema sellega juba täna.

Lugege edasi

Jäätmed ei ole mitte üksnes keskkonnaprobleem, vaid ka majanduslik kahju. Eurooplased tekitavad aastas keskmiselt 481 kilogrammi olmejäätmeid. Üha suurem osa sellest võetakse ringlusse või kompostitakse ja üha vähem saadetakse prügilasse. Kuidas saame muuta oma tootmis- ja tarbimisviise, et tekitada üha vähem jäätmeid, kasutades kõiki jäätmeid ressursina?

Lugege edasi

Meie heaolu sõltub loodusvarade kasutamisest. Me kaevandame neid ning muudame need toiduks, hooneteks, mööbliks, elektroonikaseadmeteks, riieteks jms. Tempo, millega me varasid kasutame, ületab aga keskkonna võime loodusvarasid taastoota ja meid nendega varustada. Kuidas saame tagada ühiskonna pikaajalise heaolu? Rohelisem majandus võiks aidata.

Lugege edasi

Rahvastiku kasvu, elustiilimuutuste ja üha suurema isikliku tarbimise tõttu kasutame aina rohkem loodusvarasid. Et pidurdada oma jätkusuutmatut tarbimist, peame käsitlema kogu ressursside süsteemi, sealhulgas tootmismeetodeid, nõudlusmudeleid ja tarneahelaid. Siinkohal vaatleme lähemalt toitu.

Lugege edasi

Kõik eurooplased, olenemata vanusest, on tarbijad. See, mida me otsustame tarbida ja osta, on määrav otsuse puhul, mida toota. Ent kuidas me teeme valiku, mida osta? On see otsus ratsionaalne või impulsiivne? Uurisime Lucia Reischilt Kopenhaageni Ärikoolist tarbijakäitumise kohta Euroopas.

Lugege edasi

Enam kui kolmveerand eurooplastest elab linnades. Kõik see, mida linnaelanikud toodavad, ostavad, söövad ja ära viskavad, ning samuti see, kuidas nad ringi liiguvad ja kus nad elavad, mõjutab keskkonda. Samal ajal mõjutab see, kuidas linn on ehitatud, ka seda, kuidas selle elanikud elavad. Uurisime Malmöst pärit Roland Zinkernagelilt, millised olid need konkreetsed sammud, mis nad astusid selleks, et muuta oma linn säästvaks.

Lugege edasi

Ligi 70% meie planeedist on kaetud ookeanidega ja prahti võib leida merest peaaegu kõikjal. Merepraht, peamiselt plast, ohustab mitte üksnes meie merede ja rannikute seisundit, vaid ka meie majandust ja kogukondi. Lõviosa mereprahist tekitatakse maismaall. Seega saame ka selle merre jõudmise takistamisega alustada selle tekkekohas ehk maismaal.

Lugege edasi

2014. aasta märtsis mattus Pariis tahkete osakeste pilve. Sõiduautode kasutamist piirati rangelt mitmeks päevaks. Planeedi teisel küljel käivitas üks Hiina ettevõte uut projekti: sudukindlustus riigi piires reisijatele, kelle külastuse ähvardas ära rikkuda vilets õhukvaliteet. Kui palju on siis puhas õhk väärt? Kas majandusteadus saab aidata meil saastet vähendada? Vaadelgem lähemalt majanduse põhimõisteid.

Lugege edasi

Et toota piisavalt toitu, tugineb Euroopa intensiivsele põllumajandusele, mis mõjutab keskkonda ja meie tervist. Kas Euroopa saaks toota toitu keskkonnasõbralikumal viisil? Esitasime selle küsimuse Ybele Hoogeveenile, kes juhib Euroopa Keskkonnaameti (EEA) töörühma, mille ülesanne on uurida ressursikasutuse mõju keskkonnale ja inimeste heaolule.

Lugege edasi

Euroopa majanduses on veel praegugi tuntav 2008. aastal alanud majanduskriis. Töötus ja palgakärped on avaldanud mõju miljonitele inimestele. Kas ajal, mil maailma ühe rikkaima piirkonna koolilõpetajad ei leia tööd, on keskkonnast rääkimine üldse kohane? Euroopa Liidu uus keskkonnaalane tegevusprogramm aga räägib siiski, ent mitte ainult keskkonnast endast. Programm käsitab keskkonda ka tervise ja majanduse loomuliku ja lahutamatu osana.

Lugege edasi

Me elame pidevalt muutuvas maailmas. Kuidas saaksime suunata neid lakkamatuid muutusi, et tagada 2050. aastaks ülemaailmne säästev areng? Kuidas hoida tasakaalu majanduse ja keskkonna vahel nii lühi- kui ka pikaajalises perspektiivis? Vastus peitub viisis, kuidas me juhime üleminekuprotsessi, jäämata ise lõksu mittesäästlikesse süsteemidesse.

Lugege edasi

Me vajame toitu ja toidu tootmiseks puhast magevett. Inimtegevus ja kliimamuutused on suurendanud mageveenõudlust ning paljud piirkonnad eelkõige lõunas otsivad mageveevarusid, et rahuldada oma veevajadusi. Kuidas jätkata toidu tootmist, ilma et looduses tekiks puhta vee puudust? Kindlasti oleks abi, kui põllumajanduses kasutataks vett tõhusamalt.

Lugege edasi

Ligikaudu kolmandik kogu maailmas toodetud toidust raisatakse või jääb kasutamata. Kui üle miljardi inimese ei saa piisavalt süüa, tuleb muidugi küsida: mida saab teha? Toidujäätmed on aga midagi enamat kui kasutamata võimalus toita nälgijaid. Toidujäätmete tõttu raisatakse tohutult ka muid ressursse – maad, vett, energiat ja ka tööjõudu.

Lugege edasi

Igal pool, kus me elame – kas suurlinnas või väikeasulas, tekitame jäätmeid. Toidujäägid, elektroonikaromu, patareid, paber, plastpudelid, riided, vana mööbel – need kõik tuleb kõrvaldada. Osa neist võetakse korduskasutusse või ringlusse, ülejäänud põletatakse energia saamiseks või ladustatakse prügilasse. Universaalset jäätmete kõrvaldamise viisi ei ole olemas. Jäätmete kõrvaldamisel tuleb arvestada kohalike tingimustega, sest jäätmete teke on eelkõige kohalik probleem. Hõreda asustuse, pikkade vahemaade ja väheste maanteedega Gröönimaal on valitsuse suhtumine jäätmeprobleemi järgmine.

Lugege edasi

Paljud ettevõtjad – väikeettevõtjatest rahvusvaheliste suurettevõteteni – püüavad leida viise, kuidas suurendada oma turuosa. Karmi ülemaailmse konkurentsi tingimustes tähendab säästvuse saavutamise püüdlus palju enamat kui ettevõtjale rohelisema maine loomist ja tootmiskulude vähendamist. See võib tekitada uusi ärivaldkondi.

Lugege edasi