järgmine
eelmine
punktid

News

Viimase iga-aastase hinnangu kohaselt on Euroopa suplusvee kvaliteet endiselt kõrge

Muutke keelt
News Avaldatud 2020-06-08 Viimati muudetud 2020-06-11
4 min read
Photo: © Syracuse, Lidija Globevnik/TC VODE
Täna avaldati Euroopa suplusvee kvaliteedi hinnang, mille kohaselt on Euroopa suplusvee kvaliteet endiselt kõrge. Euroopa Liidu kõige kõrgemale ja rangemale kvaliteedihindele „väga hea“ vastas 2019. aastal kogu Euroopas seiratud ujumiskohtadest veidi alla 85%.

Oluline on suplusvett korrapäraselt seirata ja hinnata, sest nii saame tagada, et praegune väga kõrge kvaliteet kogu Euroopas säiliks ning saame vajaduse korral võtta tõhusaid meetmeid veereostuse vähendamiseks. Puhtam suplusvesi on vajalik mitte ainult meie endi tervisele ja heaolule, vaid ka keskkonna huvides.

Hans Bruyninckx, Euroopa Keskkonnaameti tegevdirektor

Euroopa Keskkonnaameti (EEA) ja Euroopa Komisjoni avaldatud tulemused annavad hea ülevaate sellest, kus võivad puhkajad parima veekvaliteediga supluskohti leida. Koroonaviiruse puhangu ja kogu Euroopas kehtestatud piiravate meetmete tõttu soovitatakse üldsusel küsida kohalikelt ja riiklikelt ametiasutustelt ning rannaalade käitajatelt ajakohastatud teavet supluskohtade ohutusmeetmete kohta. Komisjon esitas 13. mail suuniste ja soovituste paketi, et aidata liikmesriikidel järk-järgult kaotada reisipiirangud ja võimaldada turismiettevõtete taasavamist pärast kuudepikkust liikumispiirangut, järgides samas vajalikke tervishoiualaseid ettevaatusabinõusid. 

Keskkonna, ookeanide ja kalanduse volinik Virginijus Sinkevičius ütles sellega seoses järgmist: „ Puhtasse suplusvette suhtutakse tavaliselt, kui iseenesestmõistetavasse asja, kuid tegelikult on selle saavutamiseks Euroopas ühiselt pingutatud. See on paljude inimeste aastatepikkuse raske töö tulemus. Käesoleva aasta aruanne kinnitab veel kord, et Euroopa kodanikud võivad olla kindlad Euroopa veekogude suplusvee vastavuses kõrgetele kvaliteedistandarditele ning et selline olukord jätkuks, tuleb võtta kõik meetmed.“ 

Euroopa Keskkonnaameti tegevdirektor Hans Bruyninckx lisas: „ Oluline on suplusvett korrapäraselt seirata ja hinnata, sest nii saame tagada, et praegune väga kõrge kvaliteet kogu Euroopas säiliks ning saame vajaduse korral võtta tõhusaid meetmeid veereostuse vähendamiseks. Puhtam suplusvesi on vajalik mitte ainult meie endi tervisele ja heaolule, vaid ka keskkonna huvides.“ 

Peaaegu kõik eelmisel aastal Euroopas kontrollitud 22 295 supluskohta (millest 21 981 asusid ELi 28 liikmesriigis, sealhulgas Ühendkuningriigis) vastasid ülevaate kohaselt minimaalsetele kvaliteedinõuetele. Albaania ja Šveits seirasid samuti oma supluskohtade vee kvaliteeti ning ka nende andmed on lisatud hindamisse. 

Konkreetsete tulemuste kohaselt vähenes üksnes pisut selliste ELi supluskohtade osakaal, mis vastavad ELi suplusvee direktiivis sätestatud kõige kõrgemale kvaliteedihindele „väga hea“ ja kvaliteedi miinimumnõudele „piisav“. Kvaliteedihinde „väga hea“ saanud supluskohti oli kogu Euroopas 85%. Vähemalt „piisavale“ kvaliteeditasemele vastas 95%. Samuti leiti ülevaates, et rannikuäärsete ujumiskohtade kvaliteet on parem kui sisemaal asuvatel ujumiskohtadel. 

„Halva“ kvaliteedihinde saanud kohtade koguarv oli eelmisel aastal 1,3% kõigist Euroopas kontrollitud aladest. See näitaja ei ole alates 2013. aastast, mil see oli 2%, palju kõikunud ja kajastab Euroopa suplusvee kvaliteedi pikaajalist paranemist. 

Euroopa suplusvee kvaliteet on viimase 40 aasta jooksul, st ELi suplusvee direktiivi kehtima hakkamisest alates, märkimisväärselt paranenud. Tänu direktiiviga kehtestatud tõhusale seirele ja haldamisele ning koos ELi keskkonnaalaste õigusaktidega, nagu asulareovee puhastamise direktiiv (1991), on märgatavalt vähenenud puhastamata või osaliselt puhastatud asula- ja tööstusreovee sattumine suplusvette. Selle tulemusena vastab üha enam supluskohti kvaliteedi miinimumnõuetele ja nende kvaliteet on ka paranenud kõrgeimatele standarditele vastavaks. Koos selle aasta aruandega on Euroopa Keskkonnaamet avaldanud ka ajakohastatud interaktiivse kaardi,  millel on näha iga supluskoha seisukord. Samuti on kättesaadavad ajakohastatud riigipõhised aruanded ning täiendav teave direktiivide rakendamise kohta liikmesriikides. 

Komisjon kavatseb lähinädalatel algatada direktiivi hindamise, et analüüsida, mis on toiminud ja mis mitte. Selle põhjal otsustab komisjon, kas direktiivi toimimise parandamiseks tuleks teha täiendavaid algatusi. 

Proportion of bathing waters with excellent quality in European countries in 2019

figure 1

Source: WISE bathing water quality database (data from 2019 annual reports by EU Member States 1, Albania and Switzerland).

Note: The assessment covers 22 295 bathing waters in Europe that were reported to EEA for the 2019 season. In the EU Member States, there were in total 21 981 bathing waters (Austria: 261, Belgium: 115, Bulgaria: 95, Croatia: 988, Cyprus: 113, Czechia: 153, Denmark: 1 022, Estonia: 54, Finland: 301, France: 3 348, Germany: 2 291, Greece: 1 634, Hungary: 257, Ireland: 147, Italy: 5 535, Latvia: 57, Lithuania: 117, Luxembourg: 17, Malta: 87, The Netherlands: 724, Poland: 606, Portugal: 614, Romania: 50, Slovakia: 32, Slovenia: 47, Spain: 2 234, Sweden: 438, The United Kingdom: 644). Outside the EU, 314 bathing waters were reported (Albania: 119 and Switzerland: 195). In Poland, only 187 out of 606 bathing waters were quality assessed which explains the low proportion of excellent quality in this country. The majority of them were newly identified and did not have complete sets of samples yet.

Taust 

Kõik ELi liikmesriigid ning Albaania ja Šveits seiravad oma supluskohti vastavalt ELi suplusvee direktiivi sätetele. Suplusvee kvaliteeti hinnatakse suplusvee direktiivi alusel kahe mikrobioloogilise näitaja abil: soole enterokokid ja Escherichia coli.

Õigusaktis on sätestatud suplusvee kvaliteedi hinded „väga hea“, „hea“, „piisav“ ja „halb“ sõltuvalt kindlakstehtud väljaheitepisikute sisaldusest. Kui vesi on saanud kvaliteedihinde „ halb“, peaksid liikmesriigid võtma teatavaid meetmeid (näiteks keelama suplemise või teavitama üldsust, et suplemine ei ole soovitav) ning asjakohaseid parandusmeetmeid. 

Väljaheitepisikutega saastunud vesi on jätkuvalt ohtlik inimeste tervisele, eelkõige supluskohtades. Saastunud veekogudes ujumine võib põhjustada haigusi. Peamised saasteallikad on reovesi ning põllumajandusettevõtetest ja põllumaalt pärit heitvesi. Selline reostus suureneb tugevate vihmasadude ja üleujutuste ajal, kui äravoolutorustikust ja põllumaa kuivendussüsteemist pärinev saastunud vesi valgub veekogudesse. 

 

Permalinks

Geographic coverage

Temporal coverage