järgmine
eelmine
punktid

News

Suundumused ja prognoosid: ELi heitkoguste piiratud suurenemine keset pandeemiajärgset taastumist ja energiakriisi

Muutke keelt
News Avaldatud 2022-11-24 Viimati muudetud 2022-12-01
4 min read
Euroopa Keskkonnaameti (EEA) täna avaldatud suundumuste ja prognooside aruande kohaselt suurenesid 2021. aastal kasvuhoonegaaside heitkogused ja energiatarbimine peamiselt Euroopa pandeemiajärgse taastumise tõttu. Enamik ELi liikmesriike saavutasid edukalt ELi 2020. aasta kliima- ja energiaeesmärgid ning on pööranud nüüd tähelepanu kliimaneutraalsusele, käsitledes ka praegust energiavarustuse kriisi. Ambitsioonikamate 2030. aasta kliima- ja energiaeesmärkide saavutamiseks on vaja enam kui kahekordistada iga-aastaseid edusamme taastuvenergiaallikate kasutuselevõtul, energiatarbimise ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel.

Energia säästmine ja taastuvenergiaallikate tugevdamine on otsustava tähtsusega mitte üksnes toimetulekuks vahetu energiakriisiga, vaid ka kliimaneutraalsuse saavutamiseks,

Pärast pikka perioodi, mil kasvuhoonegaaside heide Euroopas vähenes, on majanduse taastumine COVID-19 liikumispiirangutest põhjustanud heitkoguste suurenemist, eelkõige transpordi-, tööstus- ja energiavarustussektoris, vastavalt EEA 2022. aasta aruande „Trends and Projections in Europe 2022“ jaoks esitatud andmetele. Ähvardava energiakriisi ja eelkõige kõrge gaasihinna tõttu läks energiavarustussektor osaliselt üle CO2-mahukama energia kütustele, samas kui viimastel aastatel täheldatud taastuvenergia jõuline kasv aeglustus 2021. aastal. Selle arengu vastustamiseks on oluline, et tänased energiataristu otsused võtaksid arvesse tuleviku kliimaneutraalsuse eesmärke, et vältida sõltuvust CO2-mahuka tootmise mõjust.

„Lähikuudel ja -aastatel on vaja võtta kriitilise tähtsusega meetmeid, tagamaks, et ELi liikmesriigid saaksid kehtestada ambitsioonikad heitkoguste vähendamise kavad, et täita ELi kliimaeesmärgid. Kuigi sel talvel on vaja lühiajalisi energiavarustuse suurendamise meetmeid, ei tohiks need investeeringud sundida Euroopat jääma sõltuma fossiilkütustest veel paljudeks aastateks. Energia säästmine ja taastuvenergiaallikate tugevdamine on otsustava tähtsusega mitte üksnes toimetulekuks vahetu energiakriisiga, vaid ka kliimaneutraalsuse saavutamiseks,“ ütles EEA tegevdirektor Hans Bruyninckx.

 

Heitkogused suurenevad jälle, energiatarbimine kasvab

ELi liikmesriikide teatatud esialgsete andmete kohaselt suurenesid kasvuhoonegaaside heitkogused 2021. aastal 5% võrra võrreldes 2020. aastaga (koos rahvusvahelise lennundusega). Heitkogused on siiski jäänud oluliselt väiksemaks kui COVIDi-eelne 2019. aasta tase.

Hinnangud viitavad, et 2020. aastaga võrreldes suurenes energiatarbimine 2021. aastal nii primaar- kui lõppenergia tarbimise osas (vastavalt 6% ja 5%). Primaarenergia tarbimine mõõdab energianõudlust ja lõppenergia tarbimine viitab sellele, mida lõppkasutajad tegelikult kasutavad. Seda energiakasutuse suurenemist saab suuresti seostada majanduse taastumisega. 2021. aastal ei olnud veel märgatav kasvavate energiahindade mõju aastatarbimise arvnäitajatele. Võib eeldada, et see on ilmsem 2022. aastal.

Esialgsed andmed näitavad, et taastuvenergiaallikate osakaal Euroopas oli 2021. aasta energiatarbimisest endiselt 22%, mis katkestas muidu suure viimaste aastate kasvu. Seda saab seletada tuuleenergia ja hüdroenergia väiksema panusega 2021. aastal ning energiatarbimise suurenemisega.

 

Eelolev aasta on kriitiline liikumisel 2030. aasta eesmärkide saavutamise poole

Lähiaastatel on vaja aastast aastasse säilitada oluline heitkoguste vähenemine, et saavutada kliimaneutraalsus pikas perspektiivis. Euroopa kliimamäärusega suurendati 2030. aasta eesmärki vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet 2030. aastaks vähemalt 55% võrreldes 1990. aasta heitkogustega. Praegu peavad Euroopa Parlament ja liikmesriigid läbirääkimisi tervikliku paketi „Eesmärk 55“ üle, võttes samas arvesse ka 2022. aasta kava „RePowerEU“.

Et saavutada 2030. aasta eesmärk 55% kasvuhoonegaaside netoheitest, peaks heide 2021. aasta hinnangulise tasemega võrreldes vähenema keskmiselt 134 miljoni tonni süsinikdioksiidi (CO2 ekvivalendi miljoni tonni) võrra aastas. See on üle kahe korra suurem kui aasta keskmine vähenemine, mis saavutati aastatel 1990–2020. Kõik sektorid peavad oluliselt tõhustama oma tegevust kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel. Lisaks tuleb suurendada CO2 eemaldamist maakasutuse, maakasutuse muutmise ja metsanduse kaudu, muutes vastupidiseks praeguse suundumuse, kui CO2 sidumine väheneb ELis.

Samal ajal peaks energiakasutus järgmistel aastatel oluliselt vähenema – kava „REPowerEU“ raames hiljuti esitatud 2030. aasta eesmärk nõuab iga-aastase energiasäästu enam kui kahekordistamist aastatel 2022–2030. Sama kehtib taastuvenergia kohta: alates 2005. aastast on taastuvenergia osakaal Euroopa summaarses energia lõpptarbimises kasvanud keskmiselt 0,8 protsendipunkti aastas. See arv peaks 2030. aastaks suurenema 2,5 protsendipunktini aastas, et saavutada kavas „REPowerEU“ esitatud suurem taastuvenergia eesmärk 45%.

Kuigi liikmesriikide tasandil on juba saavutatud olulist edu, ei ole praegused poliitikad ja meetmed piisavad uute ambitsioonikate kliima- ja energiaeesmärkide täitmiseks. Liikmesriigid esitavad 2023. aasta keskpaigaks riiklike energia- ja kliimakavade ajakohastatud versioonid. See annab neile võimaluse tõhustada oma meetmeid ja töötada välja kavad kuni 2030. aastani, mis kajastavad ELi uusi ambitsioone ja kliimaneutraalsuse eesmärki.

 

EEA’s climate and energy package:

Updated climate and energy indicators:

Permalinks

Geographic coverage

Temporal coverage