Euroopa keskkonnapoliitika väljatöötamise alguses keskendusid paljud poliitikavahendid konkreetsetele keskkonnaprobleemidele. Et sama poliitikavahend ei saa lahendada kõiki probleeme, on poliitikavahendeid pidevalt lisandunud. See võimaldab käsitleda üha keerukamaid keskkonna- ja terviseprobleeme. Praegu on paljudes keskkonnapoliitika meetmetes ühendatud mitu põhimõtet:

• tavapärane reguleerimine ehk n-ö käsu- ja kontrollimeetmed (nt heitenormid, konkreetsete toksiliste ainete keelustamine ja maakasutuse planeerimise vahendid);
• turupõhised vahendid (nt keskkonnamaksud ja kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemine);
• teadvustamine (sh energiamärgistus ja teabekampaaniad).

Uusim Euroopa Liidu keskkonnaalane tegevusprogramm – seitsmes keskkonnaprogramm – annab nende poliitikameetmete jaoks tervikraamistiku. Selles sätestatakse pikaajaline eesmärk „hea elu maakera võimaluste piires”.

Oleme jõudnud umbes poolele teele alates keskkonnapoliitika väljatöötamise algusest Euroopa tasandil 1970. aastate alguses kuni seitsmendas keskkonnaprogrammis seatud säästva arengu 2050. aasta eesmärgi saavutamiseni. Euroopa keskkonnapoliitikat peetakse üheks maailma tugevaimaks. Ilma selleta oleks meie keskkond üsna teistsugune, nagu selgub Euroopa Keskkonnaameti (EEA) viimasest hinnangust „Euroopa keskkond 2015 – seisund ja väljavaated”. Keskkonnapoliitika parandamise, rakendamise ja kujundamise nimel võib lisaks neile hinnangutele otsida vastuseid näiteks küsimustele, mis meetmed toimivad, kuidas, mis hinnaga ja mis eeltingimustel. Nendele küsimustele annab vastuse poliitika hindamine.

Hindamisel lähtutakse tavaliselt eri kriteeriumidest. Need keskenduvad sageli poliitika asjakohasusele, tõhususele ja mõjususele ning poliitikameetmete ühtsusele, samuti poliitika lisaväärtusele Euroopa, riigi või kohalikul tasandil. Nende kriteeriumide olulisust on hiljuti tunnustatud õigusliku reguleerimise parandamisele suunatud Euroopa Liidu meetmete ehk parema õigusloome algatuse raames. Keskkonnapoliitika hindamiseks nende kriteeriumide alusel on olemas mitmeid hindamisvahendeid ja -meetodeid, näiteks Euroopa Komisjoni käsiraamat „Evalsed sourcebook”.

EEA annab poliitikakujundajatele ja üldsusele keskkonnateavet ning toetab keskkonnapoliitika hindamist. Esialgu oli EEA tegevus suunatud poliitika tõhususele (nt keskkonnameetmete hindamise projekt), kuid nüüd hõlmab tegevus ka järgmisi teemasid:

• hindamismeetodid, mis selgitavad poliitika ja Euroopa keskkonnaseisundi muutumise seost;
• poliitika mõju konkreetsetele süsteemidele, näiteks liikuvusele, et paremini mõista ja hinnata, kuidas poliitika võib toetada üleminekut senisest säästvamale ühiskonnale Euroopas;
• keskkonnapoliitika lõimimine teiste poliitikavaldkondadega (nt ühise kalanduspoliitikaga).

EEA väljaanded keskkonnapoliitika hindamise teemal on avaldatud siin.

• Euroopa Komisjoni korraldatud või tellitud hinnangute andmebaas
• OECD Glossary of Key Terms in Evaluation and Results Based Management (OECD põhiterminite sõnastik: hindamine ja tulemuspõhine juhtimine)
• Climate-Eval – Ülemaailmse Keskkonnafondi kliimamuutuste ja arengu hindamise veebikooskond
• Keskkonnamõju hindajate Euroopa võrgustik
• Esimene keskkonnaalane tegevusprogramm
• Seitsmes keskkonnaalane tegevusprogramm „Hea elu maakera võimaluste piires”