Aeg tegutseda kliima, looduse ja inimeste heaks

Muutke keelt
Article Avaldatud 2020-02-11 Viimati muudetud 2020-04-15
3 min read
Image copyright: John Simitopoulos, My City/EEA
2019. aasta jääb ajalukku Euroopa kliima- ja keskkonnategevuse pöördepunktina. Miljonid inimesed Euroopas ja kogu maailmas on osalenud meeleavaldustel ja nõudnud poliitikakujundajailt tegutsemist. Tõenduspõhistes teaduslikes hinnangutes, näiteks Euroopa Keskkonnaameti (EEA) 2020. aasta keskkonnaseisundi aruandes (SOER 2020), rõhutatakse tulevikuprobleemide raskust ja kohese tegutsemise vajadust. Need üleskutsed on nüüd muutumas poliitikateks. Euroopa Komisjoni esitatud Euroopa roheline kokkulepe on paljutõotav algus algavale kriitilise tähtsusega aastakümnele.

„Paljud üle kogu Euroopa – alates õpilastest ja peredest kuni linnade ja piirkondadeni – juba liiguvad selles suunas. Euroopa roheline kokkulepe pakub praegu seniolematut võimalust – see sätestab ühise ja ühtse nägemuse kogu maailmajaole.“

Hans Bruyninckx, EEA tegevdirektor

Euroopa keskkonnaseisund: tulevikuprobleemid

Euroopa Keskkonnaamet koostab iga viie aasta tagant põhjaliku aruande Euroopa keskkonnaseisundi ja väljavaadete kohta. Hiljuti avaldatud kuuendas aruandes „Euroopa keskkond – seisund ja väljavaated 2020. aastal“ toetatakse üha valjemaid üleskutseid tegutseda julgelt, otsustavalt ja otsekohe. Aruandest selgub, et Euroopa õigusaktid ja poliitikaeesmärgid on osutunud mitmes valdkonnas edukaks. Õhusaasteainete ja kasvuhoonegaaside heitkogused on vähenenud ning kaitse all on rohkem Euroopa maismaa- ja merealasid. Euroopas võetakse ringlusse üha suurem osa olmejäätmetest. Kuigi need saavutused on toimunud kiiresti, ei piisa nendest tulevikuprobleemide lahendamiseks.

Euroopa keskkonnaseisundi 2020. aasta aruandes kinnitatakse, et meie tootmis- ja tarbimissüsteemid kasutavad loodusvarasid üha rohkem ja kiiremini, kui need looduses taastuvad. Peale selle satub kaupade ja teenuste tootmis- ja tarbimisviisi tõttu keskkonda saasteaineid, mis sageli segunevad ja kogunevad, kahjustades ökosüsteeme ja inimtervist. Koos kliimakriisi ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemise mõjuga näib meie tulevik üha tumedam. Paljudele kogukondadele ja rühmadele üle kogu Euroopa on mõju juba tunda. Põllumajandustootjad peavad arvestama ootamatute ilmastikutingimustega. Ikka veel puutuvad miljonid eurooplased kokku liiga saastunud õhuga või on nende elupiirkondades sagenenud üleujutused. Endiselt laienevad linnad põllumajandusmaale ja taristu arendamine killustab maastikku. Mõne sellise problemaatilise suundumuse pööramiseks peab Euroopa tegema koostööd teiste piirkondade ja ülemaailmsete partneritega.

Eesmärgiks parem rakendamine ja põhisüsteemid

Euroopa riigid peavad täielikult rakendama juba kokku lepitud õigusakte, mis kindlasti parandab olukorda. Samas kinnitatakse Euroopa keskkonnaseisundi 2020. aasta aruandes, et järkjärgulisest tõhustamisest, näiteks tõhusamatest autodest või puhtamatest kütustest, ei piisa süsteemse muutuse saavutamiseks. Nende meetmetega jääb keskkonnapuhas liikuvussüsteem saavutamata. Olmejäätmete sortimine ei tekita ringmajandust. Tooted ja tootmisprotsessid tuleb kavandada nii, et loodusest võetud loodusvarad püsiksid majanduses. CO2-neutraalsuse, ringmajanduse, nullsaaste eesmärgi ja õiglase ühiskonna saavutamiseks peame läbi mõtlema, ümber kujundama ja uuesti üles ehitama meie majanduse ja igapäevaelu aluseks olevad põhisüsteemid, alates energeetika-, toiduaine- ja liikuvussüsteemist. Need muudatused ei saa teostuda ilma toetamata rühmi, keda need muudatused mõjutavad. Tervisliku ja õiglase toiduainesüsteemiga peab vähenema kemikaalide kasutamine põllumajanduses ja paranema maastikukorraldus, kuid ühtlasi peab see tagama põllumajandustootjate suure tootlikkuse ja paremad elutingimused.

Nende põhjalike muudatuste tegemiseks on vaja õigeid investeeringuid, et laiendada ja kiirendada kestlikke lahendusi, samal ajal järk-järgult kaotades või peatades mittekestlikud ja saastavad tavad. Õiged investeeringud – inimestesse, innovatsiooni ja keskkonnahoidlikesse valdkondadesse – aitavad luua paremaid võimalusi ja tagada parema elukvaliteedi kõigile.

CO2-neutraalsuse, ringmajanduse, nullsaaste eesmärgi ja õiglase ühiskonna saavutamiseks peame läbi mõtlema, ümber kujundama ja uuesti üles ehitama meie majanduse ja igapäevaelu aluseks olevad põhisüsteemid, alates energeetika-, toiduaine- ja liikuvussüsteemist.

Paljutõotav poliitikavastus: Euroopa roheline kokkulepe

Neid 2020. aasta keskkonnaseisundi aruande põhijäreldusi on põhjalikult kajastatud möödunud nädalal avaldatud Euroopa Komisjoni Euroopa rohelise kokkuleppe teatises. Teatises on ülevaade järgmise viie aasta tegevuskavast, mis sisaldab mitut Ursula von Der Leyeni juhitava komisjoni ettepanekut. Need on näiteks Euroopa oluliselt suuremad kliimaeesmärgid, bioloogilise mitmekesisuse strateegia, puhas liikuvus ja kestlik rahastamine, mida toetavad hästi kooskõlastatud ELi fondid, sealhulgas õiglase ülemineku mehhanism, mille eesmärk on toetada inimesi, keda üleminek mõjutab. See kokkulepe on ülioluline, et Euroopa saaks aidata kaasa maailmaeesmärkide, näiteks ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamisele.

Euroopa Komisjoni Euroopa roheline kokkulepe ning selle laialdane toetus Euroopa Parlamendis ja Euroopa Liidu Nõukogus on konkreetsed märgid Euroopa nägemusest ja kindlast tahtest asuda uuele teele kestliku ja õiglase ühiskonna suunas. Kokkulepe on Euroopa poliitikavastus üha suurema arvu eurooplaste üha sagedamatele üleskutsetele julgelt tegutseda. Paljud üle kogu Euroopa – alates õpilastest ja peredest kuni linnade ja piirkondadeni – tegelikult juba tegutsevad selle nimel. Euroopa roheline kokkulepe pakub praegu enneolematut võimalust – selles on sätestatud kogu maailmajao ühine ja ühtne nägemus.

Euroopa rohelises kokkuleppes üldjoontes kirjeldatud nägemust teostada ei ole lihtne. Möödunud nädalal avaldatud teatis on alles pika protsessi algus. Sel keerulisel, kuid põneval teekonnal on Euroopa Keskkonnaamet kohustunud pakkuma parimaid olemasolevaid teadmisi, et toetada keskkonna- ja kliimaarutelu Euroopas.

Hans Bruyninckx

EEA tegevdirektor

Juhtkiri avaldati detsembris 2019 EEA uudiskirjas 04/2019

Seotud sisu

Vaata lisaks

Temporal coverage

Tegevused dokumentidega
Artiklid
Menu
Tellimused
Loo konto – aruannete (paberil ja/või elektrooniliste) ja kord kvartalis ilmuva e-uudiskirja tellimine.
Jälgige meid