järgmine
eelmine
punktid
Veekasutus põllumajanduses

Me vajame toitu ja toidu tootmiseks puhast magevett. Inimtegevus ja kliimamuutused on suurendanud mageveenõudlust ning paljud piirkonnad eelkõige lõunas otsivad mageveevarusid, et rahuldada oma veevajadusi. Kuidas jätkata toidu tootmist, ilma et looduses tekiks puhta vee puudust? Kindlasti oleks abi, kui põllumajanduses kasutataks vett tõhusamalt.

Lugege edasi

Toidujäätmed

Toidujäätmed

2012-06-15

Ligikaudu kolmandik kogu maailmas toodetud toidust raisatakse või jääb kasutamata. Kui üle miljardi inimese ei saa piisavalt süüa, tuleb muidugi küsida: mida saab teha? Toidujäätmed on aga midagi enamat kui kasutamata võimalus toita nälgijaid. Toidujäätmete tõttu raisatakse tohutult ka muid ressursse – maad, vett, energiat ja ka tööjõudu.

Lugege edasi

Jäätmed Gröönimaal

Igal pool, kus me elame – kas suurlinnas või väikeasulas, tekitame jäätmeid. Toidujäägid, elektroonikaromu, patareid, paber, plastpudelid, riided, vana mööbel – need kõik tuleb kõrvaldada. Osa neist võetakse korduskasutusse või ringlusse, ülejäänud põletatakse energia saamiseks või ladustatakse prügilasse. Universaalset jäätmete kõrvaldamise viisi ei ole olemas. Jäätmete kõrvaldamisel tuleb arvestada kohalike tingimustega, sest jäätmete teke on eelkõige kohalik probleem. Hõreda asustuse, pikkade vahemaade ja väheste maanteedega Gröönimaal on valitsuse suhtumine jäätmeprobleemi järgmine.

Lugege edasi

Mis on ärilisest seisukohast mõistlik?

Paljud ettevõtjad – väikeettevõtjatest rahvusvaheliste suurettevõteteni – püüavad leida viise, kuidas suurendada oma turuosa. Karmi ülemaailmse konkurentsi tingimustes tähendab säästvuse saavutamise püüdlus palju enamat kui ettevõtjale rohelisema maine loomist ja tootmiskulude vähendamist. See võib tekitada uusi ärivaldkondi.

Lugege edasi

Mida arvab Euroopa säästvusest?

Mitmesuguste õigusmeetmete kaudu püüavad Euroopa Liidu poliitikakujundajad muuta Euroopat ressursitõhusamaks. Ent kuidas suudab Euroopa saavutada majanduse ja looduse tasakaalu? Mida tähendab säästvus Rio+20 konverentsi kontekstis Euroopa Liidu ja arengumaailma jaoks? Allpool tutvustatakse üht vaatenurka.

Lugege edasi

Õiglase hinna kehtestamine

Elanikkonna vaesusest väljatoomiseks keskendub paljude arengumaade majandus loodusvarade kasutamisele, mis võib kahjustada ökosüsteeme, millest need riigid sõltuvad. Lühiajaliste lahendustega halvendatakse sageli elanikkonna pikaajalist heaolu. Kas valitsused saavad aidata kehtestada loodusvarade kasutamise eest õiglase hinna ja mõjutada majandusvalikuid? Uurime täpsemalt, mida tähendab Burkina Faso jaoks vee kasutamine puuvilla tootmisel.

Lugege edasi

Elu tarbimisühiskonnas

Aastakümned suhteliselt ühtlast majanduskasvu Euroopas on muutnud meie eluviisi. Toodame ja tarbime rohkem kaupu ja teenusi. Reisime rohkem ja elame kauem. Samas on muutunud suuremaks ja nähtavamaks ka meie majandustegevuse keskkonnamõju nii lähedal kui ka kaugel. Kui keskkonnaõigusakte rakendatakse järjekindlalt, saab nendega saavutada tulemusi. Ent kui vaadata viimase 20 aastaga toimunud muutusi, siis kas saab öelda, et anname endast parima?

Lugege edasi

Muudame majanduse roheliseks

Enamik inimesi mäletab 2011. aastat finantskriisi, Jaapani maavärina-, tsunamija tuumajaamakatastroofi, Euroopa riikide finantsraskuste ning Araabia kevade, liikumise Occupy Wall Street ja Hispaania Indignados-protestide aastana. Vaid vähestele meenub, et 2011. aastal avastati planeedil üle 18 000 uue liigi. Veelgi vähem on inimesi, kes suudavad nimetada mõne väljasurnuks kuulutatud liigi.

Lugege edasi

Maapõuest prügimäele ja veel kaugemale

Peaaegu kõik, mida tarbime ja toodame, mõjutab keskkonda. Tavalisi tarbekaupu ja -teenusi ostes jätame tihti nende keskkonnamõju arvestamata, sest müügihind ei kajasta peaaegu kunagi kaupade ja teenuste tegelikke kulusid. Õnneks on olemas palju võimalusi muuta tarbimine ja tootmine rohelisemaks.

Lugege edasi

Jätkusuutmatu tarbimine

Põhisõnum: üks peamisi põhjuseid, miks tarbimine mõjutab negatiivselt keskkonda ja põhjustab ressursside liigset kasutamist, seisneb selles, et kaupade ja teenuste hinnas ei kajastu täielikult keskkonnaseisundi halvenemise ning ressursside vähenemisega ühiskonnale tekkivad kulud. Paljud kaubad on odavad, kuigi nad kahjustavad keskkonda, ökosüsteeme ja inimeste tervist. (SOER 2010)

Lugege edasi

Loodusrikkuste jagamine

Aastal 2007 Euroopa Liidu 27 liikmesriigis kasutatud 8,2 miljardist tonnist toorainest moodustasid mineraalid 52%, fossiilkütused 23%, biomass 21% ja metallid 4%. (SOER 2010)

Lugege edasi

Elame omavahel seotud maailmas

„... 500 miljoni eurooplase elustiili ja ühendatud pürgimuste surve on lihtsalt liiga ränk. Rääkimata planeedi ülejäänud miljardite elanike õigustatud soovist seda elustiili jagada ... Me peame muutma Euroopa tarbijate käitumist. Muutma inimesi teadlikumaks ja mõjutama nende harjumusi.” Janez Potočnik, Euroopa Liidu keskkonnavolinik (märts 2010).

Lugege edasi

Keerukad probleemid omavahel seotud maailmas

EKA põhiaruande SOER 2010 tähtsaim järeldus näib enesestmõistetav: keskkonnaprobleemid on komplekssed ja neid ei saa lahendada teistest probleemidest eraldi.

Lugege edasi

Mitte minu tagaõuel — Rahvusvaheline jäätmevedu ja keskkond

Piirideta jäätmed: 35-aastane Zhang Guofu teenib Hiina maaprovintsi kohta äärmiselt suurt palka – 700 eurot kuus, sorteerides jäätmeid, mille hulka kuuluvad Briti supermartetiketi poekotid ja ingliskeelsed DVD-d. Tõsi on see, et Londonis prügikasti pandud jäätmed võivad vabalt sattuda 5 000 miili kaugusel Hiinas Zhu Jiangi jõe deltas asuvasse ümbertöötlustehasesse.

Lugege edasi

Permalinks

Tegevused dokumentidega