järgmine
eelmine
punktid

News

Võitlus reostuse ja kliimamuutuste vastu Euroopas parandab tervist ja heaolu, eriti kõige haavatavamate jaoks

Muutke keelt
News Avaldatud 2020-09-08 Viimati muudetud 2020-09-09
5 min read
Photo: © Chanan Greenblatt on Unsplash
Õhusaaste ja mürareostus, kliimamuutuste mõju (nt kuumalained) ning kokkupuuted ohtlike kemikaalidega halvendavad Euroopas inimeste tervist. Täna Euroopa Keskkonnameti (EEA) poolt avaldatud suure tervise- ja keskkonnamõju hinnangu kohaselt on 13% surmajuhtumitest osaliselt tingitud keskkonna halvast kvaliteedist.

Kuigi näeme Euroopas keskkonna paranemist ja rohelise kokkuleppe selget suunitlust kestlikule tulevikule, ilmneb raportist, et meie ühiskonna kõige haavatavamate kaitseks on vaja tugevaid meetmeid, sest vaesus käib sageli käsikäes halbades keskkonnatingimustes elamise ja kehva tervisega. Nende seostega tegelemine peab olema osa terviklikust lähenemisviisist kaasavama ja kestlikuma Euroopa loomiseks

EEA tegevdirektor Hans Bruyninckx

Praegusel ajal, mil tähelepanu on pööratud COVID-19 pandeemia mõju leevendamisele, on Euroopa kodanike tervise ja heaolu parandamine olulisem kui kunagi varem. Pandeemia on karmilt esile toonud need keerulised seosed, mis valitsevad keskkonna, meie sotsiaalsüsteemide ja tervise vahel.

Vastavalt EEA raportile „Terve keskkond, terved elud: keskkonna mõju tervisele ja heaolule Euroopas“ on suur osa Euroopa haiguskoormusest endiselt seotud inimtekkelise keskkonnareostusega. Paljuski Maailma Terviseorganisatsiooni surma- ja haiguspõhjuste andmetel põhinev raport toob esile, kui olulisel määral sõltub meie tervis ja heaolu Euroopa keskkonna kvaliteedist. See näitab, kuidas sotsiaalne puudus, ebatervislik käitumine ja Euroopa muutuv demograafiline olukord mõjutavad keskkonnatervist ja kuidas haavatavamad rühmad saavad selle tõttu kõige rohkem kannatada.

„Keskkonna seisundi ja meie elanikkonna tervise vahel on selge seos. Igaüks peab mõistma, et oma planeedi eest hoolitsedes me ei päästa üksnes ökosüsteeme, vaid ka elusid, eriti neid kes on kõige haavatavamad. Euroopa Liit on kindlalt valinud selle lähenemisviisi ning uue bioloogilise mitmekesisuse strateegia, ringmajanduse tegevuskava ja muude tulevaste algatustega oleme teel sinnapoole, et ehitada vastupidavamat ja tervemat Euroopat nii Euroopa kodanikele kui ka teistele,“ ütles keskkonna, ookeanide ja kalanduse volinik Virginijus Sinkevičius.

„COVID-19 oli järjekordne häirekell, mis sundis meid teadvustama meie ökosüsteemide ja tervise omavahelist seost ning vajadust tõele näkku vaadata – see, kuidas me elame, tarbime ja toodame, kahjustab kliimat ja halvendab meie tervist. Meie säästva ja tervisliku toidu strateegiaga „Talust taldrikule“ ning Euroopa tulevase vähktõvevastase võitluse kavaga oleme võtnud tugeva kohustuse kaitsta meie kodanike ja meie planeedi tervist,“ ütles tervishoiu ja toiduohutuse volinik Stella Kyriakides.

„Kuigi näeme Euroopas keskkonna paranemist ja rohelise kokkuleppe selget suunitlust kestlikule tulevikule, ilmneb raportist, et meie ühiskonna kõige haavatavamate kaitseks on vaja tugevaid meetmeid, sest vaesus käib sageli käsikäes halbades keskkonnatingimustes elamise ja kehva tervisega. Nende seostega tegelemine peab olema osa terviklikust lähenemisviisist kaasavama ja kestlikuma Euroopa loomiseks,“ ütles EEA tegevdirektor Hans Bruyninckx.

Peamised järeldused

  • Õhusaaste on endiselt Euroopa peamine keskkonnaga seotud terviseoht, mis põhjustab ELis igal aastal enam kui 400 000 enneaegset surma. Teisel kohal on 12 000 enneaegset surma kaaspõhjustav mürareostus, millele järgnevad kliimamuutuste mõjud, eriti kuumalained.
  • Reostuse ja kliimamuutuste põhjustatud koormus on Euroopas erinev ning Ida- ja Lääne-Euroopa riikide vahel on selged erinevused. Keskkonnaga seotud surmade osakaal on kõige suurem Bosnia ja Hertsegoviinas (27%) ning kõige väiksem Islandil ja Norras (9%).
  • Sotsiaalset puudust kannatavatele kogukondadele langeb tavaliselt kolmekordne koormus: vaesus, halb keskkonnakvaliteet ja kehv tervis. Vaesemad kogukonnad elavad sageli suurema reostuse ja müra ning kõrgema õhutemperatuuri tingimustes, samal ajal kui kaasuvad terviseseisundid suurendavad omakorda nende tundlikkust keskkonnast lähtuvate terviseohtude suhtes. Euroopa kõige haavatavamate rühmade keskkonnatingimuste parandamiseks on vaja sihipäraseid meetmeid.
  • Inimesed puutuvad pidevalt kokku mitmete riskidega, sealhulgas õhu-, vee- ja mürareostus, mis liituvad üksteisega ning mõnel juhul hakkavad üheskoos tervist mõjutama. Selliste mitmikohtude suhtes on eriti tundlikud Euroopa linnad, kus on ühtlasi väiksem juurdepääs rohe- ja sinialadele.
  • Käimas olevates teadusuuringutes vaadeldakse praeguse COVID-19 pandeemia seoseid keskkonnamõõtmetega. Arvatakse, et COVID-19 haigust põhjustav viirus on levinud ühelt liigilt teisele, loomadelt inimestele, ning tegemist on ettenägematu tagajärjega, mille on põhjustanud kasvavast tarbimisest tingitud surve meie looduslikele süsteemidele. Esimesed andmed COVID-19 mõju kohta kogukondadele osutavad, et õhusaaste ja vaesus võivad olla seotud kõrgema suremusega. Raporti esialgse hinnangu kohaselt on nende vastasmõjude selgitamiseks vaja veel täiendavaid uuringuid. 

Poliitikate parem lõimimine ning rohe- ja sinialade arvu suurendamine on lahenduse oluline osa

Raportis rõhutatakse, et keskkonnariskide vähendamiseks, kõige haavatavamate kaitsmiseks ning loodusest lähtuva tervist ja heaolu toetava mõju täielikuks rakendamiseks on vaja terviklikku lähenemisviisi keskkonna- ja tervisepoliitikatele.

Terve loodus on põhivahend, mis aitab tagada rahvatervist, vähendada haigusi ning soodustada korras tervist ja heaolu. Roheliste lahendustega kaasneb tervise, ühiskonna ja keskkonna jaoks kolmekordne võit. Linnaruumis asuvad kvaliteetsed rohe- ja sinialad toetavad tervist ja heaolu, kuna pakuvad võimalusi kehaliseks aktiivsuseks, lõõgastumiseks ja sotsiaalseks suhtluseks, ning see toob olulist kasu vaestele kogukondadele. Rohe- ja sinialad jahutavad linnu kuumalainete ajal, juhivad ära tulvavett, vähendavad mürareostust ning toetavad linnades elurikkust. COVID-19 pandeemia ajal on paljud kommentaatorid täheldanud, et inimesed on hakanud taas avastama rohe- ja sinialade kasulikku mõju vaimsele tervisele ja heaolule, eriti linnapiirkondades.

Euroopa roheline kokkulepe kujutab endast Euroopa Liidu poliitika otsustavat suunamuutust ning esitab kestliku ja kaasava strateegia inimeste tervise ja elukvaliteedi parandamiseks ning looduse eest hoolitsemiseks nii, et kedagi ei jäeta maha.

Permalinks

Geographic coverage

Temporal coverage