Võitlus reostuse ja kliimamuutuste vastu Euroopas parandab tervist ja heaolu, eriti kõige haavatavamate jaoks

Praegusel ajal, mil tähelepanu on pööratud COVID-19 pandeemia mõju leevendamisele, on Euroopa kodanike tervise ja heaolu parandamine olulisem kui kunagi varem. Pandeemia on karmilt esile toonud need keerulised seosed, mis valitsevad keskkonna, meie sotsiaalsüsteemide ja tervise vahel.

Vastavalt EEA raportile „Terve keskkond, terved elud: keskkonna mõju tervisele ja heaolule Euroopas“ on suur osa Euroopa haiguskoormusest endiselt seotud inimtekkelise keskkonnareostusega. Paljuski Maailma Terviseorganisatsiooni surma- ja haiguspõhjuste andmetel põhinev raport toob esile, kui olulisel määral sõltub meie tervis ja heaolu Euroopa keskkonna kvaliteedist. See näitab, kuidas sotsiaalne puudus, ebatervislik käitumine ja Euroopa muutuv demograafiline olukord mõjutavad keskkonnatervist ja kuidas haavatavamad rühmad saavad selle tõttu kõige rohkem kannatada.

„Keskkonna seisundi ja meie elanikkonna tervise vahel on selge seos. Igaüks peab mõistma, et oma planeedi eest hoolitsedes me ei päästa üksnes ökosüsteeme, vaid ka elusid, eriti neid kes on kõige haavatavamad. Euroopa Liit on kindlalt valinud selle lähenemisviisi ning uue bioloogilise mitmekesisuse strateegia, ringmajanduse tegevuskava ja muude tulevaste algatustega oleme teel sinnapoole, et ehitada vastupidavamat ja tervemat Euroopat nii Euroopa kodanikele kui ka teistele,“ ütles keskkonna, ookeanide ja kalanduse volinik Virginijus Sinkevičius.

„COVID-19 oli järjekordne häirekell, mis sundis meid teadvustama meie ökosüsteemide ja tervise omavahelist seost ning vajadust tõele näkku vaadata – see, kuidas me elame, tarbime ja toodame, kahjustab kliimat ja halvendab meie tervist. Meie säästva ja tervisliku toidu strateegiaga „Talust taldrikule“ ning Euroopa tulevase vähktõvevastase võitluse kavaga oleme võtnud tugeva kohustuse kaitsta meie kodanike ja meie planeedi tervist,“ ütles tervishoiu ja toiduohutuse volinik Stella Kyriakides.

„Kuigi näeme Euroopas keskkonna paranemist ja rohelise kokkuleppe selget suunitlust kestlikule tulevikule, ilmneb raportist, et meie ühiskonna kõige haavatavamate kaitseks on vaja tugevaid meetmeid, sest vaesus käib sageli käsikäes halbades keskkonnatingimustes elamise ja kehva tervisega. Nende seostega tegelemine peab olema osa terviklikust lähenemisviisist kaasavama ja kestlikuma Euroopa loomiseks,“ ütles EEA tegevdirektor Hans Bruyninckx.

Poliitikate parem lõimimine ning rohe- ja sinialade arvu suurendamine on lahenduse oluline osa

Raportis rõhutatakse, et keskkonnariskide vähendamiseks, kõige haavatavamate kaitsmiseks ning loodusest lähtuva tervist ja heaolu toetava mõju täielikuks rakendamiseks on vaja terviklikku lähenemisviisi keskkonna- ja tervisepoliitikatele.

Terve loodus on põhivahend, mis aitab tagada rahvatervist, vähendada haigusi ning soodustada korras tervist ja heaolu. Roheliste lahendustega kaasneb tervise, ühiskonna ja keskkonna jaoks kolmekordne võit. Linnaruumis asuvad kvaliteetsed rohe- ja sinialad toetavad tervist ja heaolu, kuna pakuvad võimalusi kehaliseks aktiivsuseks, lõõgastumiseks ja sotsiaalseks suhtluseks, ning see toob olulist kasu vaestele kogukondadele. Rohe- ja sinialad jahutavad linnu kuumalainete ajal, juhivad ära tulvavett, vähendavad mürareostust ning toetavad linnades elurikkust. COVID-19 pandeemia ajal on paljud kommentaatorid täheldanud, et inimesed on hakanud taas avastama rohe- ja sinialade kasulikku mõju vaimsele tervisele ja heaolule, eriti linnapiirkondades.

Euroopa roheline kokkulepe kujutab endast Euroopa Liidu poliitika otsustavat suunamuutust ning esitab kestliku ja kaasava strateegia inimeste tervise ja elukvaliteedi parandamiseks ning looduse eest hoolitsemiseks nii, et kedagi ei jäeta maha.