järgmine
eelmine
punktid

News

Kokkupuude saastega põhjustab 10% kõigist Euroopa vähijuhtudest

Muutke keelt
News Avaldatud 2022-07-05 Viimati muudetud 2022-07-05
4 min read
Täna avaldatud Euroopa Keskkonnaameti (EEA) aruande kohaselt põhjustab kokkupuude õhusaaste, radooni, ultraviolettkiirguse, asbesti, teatavate kemikaalide ja muude saasteainetega, samuti passiivne suitsetamine üle 10% kõigist vähijuhtudest Euroopas. Õnneks on need riskid ennetatavad.

„Saaste vähendamine ELi nullsaaste tegevuskava ja kestlikkust toetava kemikaalistrateegia abil ning muude olemasolevate ELi poliitikameetmete jõuline rakendamine aitaks oluliselt vähendada vähki haigestumist ja suremust. See oleks tõhus investeering meie kodanike heaolusse.“

Hans Bruyninckx, EEA tegevdirektor

EEA veebiaruandest „Võitlus vähiga – Euroopa keskkonna roll“ selgub, et keskkonnas ja töökohtadel leiduvad saasteained ning teatud looduslikud riskid mõjutavad meie tervist väga tugevasti, põhjustades teatud juhtudel vähki. Vähk tekitab meie ühiskonnale suurt kahju, sest igal aastal lisandub Euroopa Liidus ligikaudu 3 miljonit uut patsienti ja esineb 1,3 miljonit surmajuhtu. Ka majanduslik kulu on tohutu: üksnes 2018. aastal ulatus see hinnanguliselt ligikaudu 178 miljardi euroni.

EEA uuringu kohaselt saab enamikku neist keskkonna ja tööga seotud vähiriskidest vähendada saaste ennetamise ning käitumise muutmisega. Nende riskidega kokkupuute vähendamine on (kulu)tõhus viis vähki haigestumise ja seonduvate surmajuhtude arvu vähendamiseks.

EEA uuris esmakordselt vähi ja keskkonna vahelisi seoseid, vaadates läbi uusimad teaduslikud tõendid õhusaaste, radooni, ultraviolettkiirguse, kemikaalide ja passiivse suitsetamise kohta. Aruande kohaselt põhjustavad keskkonna ja tööga seotud riskid ligikaudu 10% Euroopa vähijuhtudest.

ELi keskkonna, kalanduse ja ookeanide volinik Virginijus Sinkevičius märkis: „EEA aruandes rõhutatakse, et vähki haigestumisel on liiga sageli keskkonnaga seotud põhjus. Õnneks saame kohe tegutsedes vähendada saastet ja ennetada suremust. Euroopa rohelise kokkuleppe nullsaaste eesmärgi raames saame vähki kulutõhusalt ennetada, vähendades kokkupuudet kahjulike saasteainetega. Mis on keskkonnale parem, on parem ka meie jaoks.“

ELi tervishoiu ja toiduohutuse volinik Stella Kyriakides ütles: „Euroopas sureb igal aastal keskkonnaga seotud vähijuhtude tõttu hinnanguliselt üle veerand miljoni inimese. Ennetamine on alati parem kui ravi ja Euroopa vähktõvevastase võitluse kavas oleme võtnud kindla kohustuse vähendada vees, pinnases ja õhus esinevaid saasteaineid. Alles sel nädalal esitasime oma strateegia „Talust taldrikule“ raames pöördelise tähtsusega ettepaneku vähendada 2030. aastaks pestitsiidide kasutust 50% võrra. EEA järeldused näitavad väga selgelt, kuidas meie planeedi tervis ja kodanike tervis on tihedalt seotud. Peame tegema loodusega koostööd, mitte tegutsema selle vastu.“

EEA tegevdirektor Hans Bruyninckx märkis: „Näeme, kuidas keskkonna saastatus mõjutab Euroopa kodanike tervist ja elukvaliteeti, mistõttu on saaste vältimine meie heaolu jaoks nii oluline. Saaste vähendamine ELi nullsaaste tegevuskava ja kestlikkust toetava kemikaalistrateegia abil ning muude olemasolevate ELi poliitikameetmete jõuline rakendamine aitaks oluliselt vähendada vähki haigestumist ja suremust. See oleks tõhus investeering meie kodanike heaolusse.“

Keskkonnariskid

Õhusaaste (nii sise- kui ka välisõhus) on seotud ligikaudu 1%-ga kõigist Euroopa vähijuhtudest ja põhjustab ligikaudu 2% kõigist vähisurmadest. Kopsuvähi korral eraldivõetuna kasvab surmajuhtude arv 9%-ni. Hiljutistes uuringutes tuvastati seos peamise õhusaasteaine, tahkete osakestega toimuva pikaajalise kokkupuute ning täiskasvanute ja laste leukeemiajuhtude vahel.

Radoon ja ultraviolettkiirgus suurendavad samuti märkimisväärselt vähikoormust Euroopas. Kokkupuudet radooniga siseruumides seostatakse kuni 2%-ga kõigist vähijuhtudest ja ühega 10st kopsuvähijuhust Euroopas. Looduslik ultraviolettkiirgus võib põhjustada kuni 4% kõigist Euroopa vähijuhtudest. Eelkõige on viimastel aastakümnetel Euroopas suurenenud raske nahavähivormi melanoomi esinemissagedus.

Passiivne suitsetamine võib suurendada kõigi vähivormide üldriski kuni 16% inimestel, kes ei ole ise kunagi suitsetanud. Ligikaudu 31% eurooplastest puutub teisese tubakasuitsuga kokku kodus, tööl, vabal ajal, haridusasutustes või avalikes kohtades.

Teatavad Euroopa töökohtadel kasutatavad ja keskkonda vabastatavad kemikaalid on kantserogeensed ja põhjustavad vähki. Lisaks põhjustavad mitmed neist kemikaalidest, sh plii, arseen, kroom, kaadmium, akrüülamiid, pestitsiidid, bisfenool A ning per- ja polüfluoritud alküülühendid (PFAS) teadaolevalt või arvatavasti vähki mitmes organsüsteemis.

Kõik asbesti vormid on tuntud kantserogeenid, mida seostatakse mesotelioomi ja kopsuvähiga, samuti kõri- ja munasarjavähiga. Kuigi ELis keelustati asbest 2005. aastal, leidub seda endiselt hoonetes ja taristutes, mille tulemuseks on renoveerimis- ja lammutustöid tegevate töötajate kokkupuude. Vähk võib avalduda aastaid pärast asbestiga kokkupuudet ja asbest põhjustab hinnanguliselt 55–88% tööga seotud kopsuvähijuhtudest.

ELi meetmed vähi ja saaste valdkonnas

Euroopa vähktõvevastase võitluse kavas rõhutatakse keskkonna- ja tööriskide rolli vähki haigestumisel ning võimalust päästa elusid tõhusate ennetusstrateegiate abil. Kooskõlas selle eesmärgiga püüab nullsaaste tegevuskava vähendada õhu- ja veesaastet, et vähendada inimeste kokkupuudet keskkonnasaastega ja tervisemõjusid, sh vähist tulenevat koormust keskkonnale ja töökohtadele.

EL on juba võtnud õhusaaste valdkonnas rangeid meetmeid õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamise direktiivi ja välisõhu kvaliteedi direktiivide alusel, millega kehtestatakse Euroopa õhukvaliteedi standardid. Euroopa Komisjon on algatanud välisõhu kvaliteedi direktiivide läbivaatamise, mille eesmärk on muu hulgas viia õhukvaliteedi standardid paremasse kooskõlla Maailma Terviseorganisatsiooni viimaste õhukvaliteedi suunistega.

Kestlikkust toetava kemikaalistrateegia eesmärk on keelustada toodetes sisalduvad kõige kahjulikumad, sh vähki põhjustavad kemikaalid ning soodustada ohutuks ja kestlikuks kavandatud kemikaalide kasutamist.

Radooniga seoses on põhiliste ohutusnormide direktiivis kehtestatud õiguslikult siduvad nõuded kaitseks looduslike kiirgusallikatega kokkupuute eest. Sellega antakse ELi liikmesriikidele volitused koostada riiklikud radooni tegevuskavad. Muud ELi meetmed hõlmavad liikmesriikide tegevuse koordineerimist, et võidelda passiivse suitsetamise vastu ja suurendada teadlikkust ultraviolettkiirguse ohtudest.

Permalinks

Geographic coverage

Temporal coverage