järgmine
eelmine
punktid

News

Euroopa merede tulevik on ebaselge, kui ei võeta kiireloomulisi ja sidusaid meetmeid

Muutke keelt
News Avaldatud 2020-07-13 Viimati muudetud 2020-07-24
4 min read
Mereressursside liigkasutus, reostus ja kliimamuutustest tulenevad ohud suurenevad, mis nõuab kiireloomulisi meetmeid, et taastada Euroopa merede hea seisund. Vastavalt täna avaldatud Euroopa Keskkonnaameti aruandele Euroopa mereökosüsteemide kohta on meil aeg heastada aastakümnete pikkune hooletus ja väärkasutus.

on meil siiski võimalus taastada oma mereökosüsteemid, kui tegutseme otsustavalt ja sidusalt ning saavutame jätkusuutliku tasakaalu merede kasutamise ja merekeskkonna mõjutamise vahel 

Euroopa Keskkonnaameti tegevdirektor Hans Bruyninckx

Euroopa Keskkonnaameti aruande „Marine Messages II.“ (Meresõnumid II) kohaselt on Euroopa merede praegune seisukord üldiselt halb. See on inimestele halb uudis, sest mõjutab meie elukvaliteeti, elatusvahendeid ja majandust. Merede seisund määrab nende võime toota muu hulgas hapnikku, toitu, elamiskõlblikku kliimat ja teatud tooraineid ning võimaldab vaba aja veetmist, puhkust ja toetab tervist. 

 

Merede ajalooline ja praegune kasutamine Läänemerest Vahemereni põhjustab mereliikide ja -elupaikade koostise ning merede üldise füüsilise ja keemilise koostise muutusi. Nendele keerukatele probleemidele lisandub kliimamuutus, mis süvendab muude ohtude mõju. Euroopa Keskkonnaameti aruandes märgitakse, et nende muutuste koosmõju võib põhjustada pöördumatut kahju mereökosüsteemidele. Aruandes märgitakse, et mõnes piirkonnas on siiski märke mereökosüsteemide taastumisest tänu olulisele, sageli kümne aasta pikkusele tegevusele, et vähendada teatud mõjusid, näiteks saasteainete, eutrofeerumise ja ülepüügi põhjustatud mõjusid. 

 

„Mered ja mereökosüsteemid kannatavad aastatepikkuse suure ülekasutuse ja hooletussejätmise tõttu. See protsess võib peatselt osutuda pöördumatuks, kuid nagu meie aruanne kinnitab, on meil siiski võimalus taastada oma mereökosüsteemid, kui tegutseme otsustavalt ja sidusalt ning saavutame jätkusuutliku tasakaalu merede kasutamise ja merekeskkonna mõjutamise vahel. Sellega seoses annavad uus ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2030 ja Euroopa rohelise kokkuleppe muud elemendid taas lootust, et kaitse ja taastamise valdkonnas võetakse kiireloomulisi ja sidusaid meetmeid,“ ütles Euroopa Keskkonnaameti tegevdirektor Hans Bruyninckx. 

 

On vähetõenäoline, et ELi liikmesriigid saavutavad 2020. aastaks kõigis oma vetes hea keskkonnaseisundi eesmärgi, mis on sätestatud ELi merestrateegia raamdirektiivis, mis on peamine ELi merekeskkonna kaitset käsitlev õigusakt. Areng ja saavutused on pärast direktiivi jõustumist olnud siiski olulised. Neid järeldusi kajastab ka täna avaldatud Euroopa Komisjoni aruanne, milles antakse ülevaade selle direktiivi rakendamise praegusest seisust. EEA aruanne on komisjoni ülevaate alus ja selles pakutakse välja lahendusi, mis võivad aidata ELil saavutada õigusakti eesmärki puhaste, tervislike ja tootlike merede osas, peamiselt ökosüsteemipõhise majandamise kaudu. 

Kõik ELi liikmesriikide poolt komisjonile esitatud andmed, samuti andmetooted ja visualiseerimisvahendid, mis annavad ülevaate merekeskkonna seisundist ELis, avalikustatakse esmakordselt WISE-Marine veebisaidil. 

 

Muud peamised tähelepanekud

  • ELi meremajandus kasvab jätkuvalt ning eeldatavasti suureneb konkurents selliste mereressursside pärast nagu kala, fossiilkütused, mineraalid või taastuvenergia tootmine ja ruum. See avaldab lisasurvet juba niigi ülekasutatud mereökosüsteemidele. Selle vältimiseks tuleb eraldada sektori kasv ja mereökosüsteemide seisundi halvenemine ja ammendumine ning järgida säästva kasutamise piiranguid. 

  • Vaatamata ELi ja ülemaailmsetele kohustustele ei ole peatatud bioloogilise mitmekesisuse vähenemist Euroopa meredes. Mereliikide ja -elupaikade rohked hinnangud näitavad jätkuvalt ebasoodsat kaitsestaatust. Uuringud viitavad merelindude, mereimetajate (hülged ja vaalad) ning kalade (tursk) raskele olukorrale. 

  • Üksikutele mereliikidele ja -elupaikadele suunatud majandamismeetmed on parandanud nende seisundit mõnes ELi merepiirkonnas, kuid see kohatine edu ei tasakaalusta inimtegevusest tuleneva mitmekordse surve koosmõju kõigis Euroopa meredes. 

  • Kui piirkondlik koostöö on sisse seatud ja seda tehakse järjepidevalt, hakkavad teatud survetegurite negatiivsed suundumused pöörduma, näiteks toitainete ja saasteainete tasemed või võõrliikide sissetoomine. 

  • Maismaa ja mere vastastikune mõju ning rannikualade tähtsus on olulised mõõtmed, mida tuleb arvesse võtta, kui kavandatakse meetmeid merekeskkonnale avalduva surve vähendamiseks. 

  • Muutused ookeanide temperatuuris ja hapnikusisalduses ning ookeanide hapestumine näitavad, et ELi merepiirkondades toimuvad negatiivsed süsteemsed muutused, mis vähendavad veelgi mereökosüsteemide vastupanuvõimet, sealhulgas vastupanuvõimet kliimamuutustele. 

  • ELi ja regionaalpoliitika varasem rakendamine aitab tuvastada õppetunde mere ökosüsteemide taastamiseks, mida tuleks kasutada puhaste, tervislike ja tootlike merede saavutamiseks vajalike meetmete ja lahenduste väljatöötamisel. 

  • Poliitilise otsusekindluse, täiendavate vahendite ning sidusrühmade vahelise parema koordineerimise ja poliitika integreerimisega saab Euroopa 2030. aastaks läheneda oma merede hea seisundi eesmärgile ELi olemasolevas poliitikaraamistikus. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb vähendada survet mereökosüsteemidele. ELi uus bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2030, mille eesmärk on kaitsta 30% Euroopa meredest ja 10% Euroopa meredest range kaitse all, annab uue tõuke sellise surve vähendamiseks. 

  • Euroopa merede hea seisundi saavutamine on oluline säästva sinise majanduse ja mereala ruumilise planeerimise eesmärkide saavutamiseks, nagu viidatakse Euroopa rohelises kokkuleppes. 

Taustteave 

Euroopa Keskkonnaameti aruanne „Marine Messages II“ põhineb järgmistel temaatilistel hindamistel. 

Permalinks

Geographic coverage

Temporal coverage