Euroopa keskkonnaseisund 2020. aastal: on vaja kiiret suunamuutust, et tegeleda kliimamuutustest tulenevate väljakutsetega, pöörata tagasi keskkonnaseisundi halvenemine ja tagada heaolu tulevikus

Muutke keelt
News Avaldatud 2019-12-04 Viimati muudetud 2019-12-10
6 min read
Euroopa ei saavuta oma 2030. aasta eesmärke, kui lähima 10 aasta jooksul ei astuta kiireid samme, et tegelda bioloogilise mitmekesisuse vähenemise alarmeeriva kiiruse, kliimamuutuste suureneva mõju ja loodusvarade ülekasutamise probleemidega. Euroopa Keskkonnaameti (EEA) täna avaldatud uusimas keskkonnaseisundi aruandes märgitakse, et Euroopa peab lahendama enneolematu ulatuse ja kiireloomulisusega keskkonnaprobleemid. Samas on aruande järgi siiski tänu üldsuse suuremale teadlikkusele vajadusest liikuda kestliku tuleviku suunas lootust tehnoloogilistele uuendustele, kasvavatele kogukonnaalgatustele ja hoogustunud ELi tegevusele, näiteks Euroopa roheline kokkulepe.

Euroopa keskkond on murdepunktis. Järgmisel kümnendil on vähe aega, et laiendada looduskaitsemeetmeid, vähendada kliimamuutuste mõju ja vähendada oluliselt loodusvarade tarbimist. 

sõnas EEA tegevdirektor Hans Bruyninckx

Kuigi Euroopa keskkonna- ja kliimapoliitika on aidanud viimastel aastakümnetel keskkonda paremaks muuta, ei ole Euroopa teinud piisavalt palju ja keskkonnaprognoosid järgmiseks kümnendiks on aruande „Euroopa keskkond 2020 – seisund ja väljavaated (SOER 2020)“ järgi ebasoodsad.

SOER 2020 on seni kõige põhjalikum Euroopas koostatud keskkonnamõju hinnang. See annab ilustamata hetkeülevaate, kuidas edeneb Euroopa 2020. ja 2030. aasta poliitikaeesmärkide saavutamine, samuti pikemaajalistest 2050. aasta eesmärkidest ning püüdlusest saavutada kestlik, vähese süsihappegaasiheitega tulevik. Aruandes märgitakse, et Euroopa on viimase kahe kümnendi jooksul juba oluliselt edenenud kliimamuutuste leevendamisel, vähendades kasvuhoonegaaside heidet. Edu märgid on ilmsed ka muudes valdkondades, näiteks õhu- ja veereostuse tõkestamine ning uute poliitikate kehtestamine, et vähendada plastjäätmeid ja toetada kliimamuutustega kohanemist, samuti ring- ja biomajandust. Lisaks on ELi kestliku rahastamise algatus esimene omataoline, mis arvestab finantssektori liikumapanevat rolli kestlikule tulevikule vajalikus üleminekus.

Tungiv üleskutse laiendada ja kiirendada muutusi

Kuigi need saavutused on olulised, ei saavuta Euroopa oma kestlikkuse visiooni „Hea elu maakera võimaluste piires“, jätkates majanduskasvu edendamist ning üritades hallata selle keskkonna- ja sotsiaalmõju. Aruandes kutsutakse Euroopa riike, juhte ja poliitikakujundajaid üles kasutama võimalust ja järgmisel kümnendil tegevust radikaalselt laiendama ja kiirendama, et Euroopa naaseks oma keskpika ja pikaajalise keskkonnapoliitika eesmärkide saavutamise teele ning väldiks pöördumatuid muutusi ja kahju.

Euroopa poliitikameetmete praegune valik tagab olulise aluse edaspidiseks arenguks, ent need ei ole piisavad. Euroopa peab täiustama oma tegevust, tegelema teatud probleemidega teisiti ning oma investeeringud uuesti läbi vaatama.

Euroopa eesmärkide saavutamiseks on vaja praeguste poliitikate paremat rakendamist ja tõhusamat koordineerimist. Samuti on vaja täiendavaid poliitikameetmeid, et saavutada põhimõttelisi muutusi meie nüüdisaegset elustiili toetavates tootmise ja tarbimise põhisüsteemides, näiteks toit, energia ja liikuvus, millel on oluline keskkonnamõju.

Aruandes rõhutatakse ka selle olulisust, kuidas valitsused saavad tagada kestlikkusele üleminekut, ja vajadust lahendada probleeme teisiti. Näiteks peaks Euroopa uuesti läbi mõtlema, kuidas kasutatakse olemasolevaid uuendusi ja tehnikat, kuidas saab tõhustada tootmisprotsesse, kuidas edendada kestlikkusega seotud teadus- ja arendustegevust ning kuidas motiveerida tarbimisharjumuste ja eluviisi muutmist.

Sellise muutuse saavutamiseks on vaja investeerida kestlikku tulevikku ja lõpetada riiklike vahendite kasutamine keskkonda kahjustavate tegevuste toetamiseks. Euroopale on selline investeerimisprioriteetide muutus tekkivate majanduslike ja sotsiaalsete võimaluste tõttu väga kasulik. Samal ajal on väga oluline arvestada ka üldsuse huve ja tagada sellise muutuse laialdane toetus – sotsiaalselt õiglane üleminek.

Keskkonnaseisundi aruanne on hästi ajastatud, et anda meile täiendav tõuge, mida vajame, kui alustame Euroopa Komisjonis uut viieaastast tsüklit ja valmistame ette Euroopa rohelise kokkuleppe esitamist. Järgmise viie aasta jooksul kehtestame tõelist muutust tagava tegevuskava, võttes kasutusele uusi keskkonnahoidlikke tehnoloogiaid, aidates kodanikel kohaneda uute töövõimalustega ja muutuvate tegevusvaldkondadega ning liikudes puhtamate ja tõhusamate liikuvussüsteemide ning kestlikuma toidu ja põllumajanduse poole. Kui toimime õigesti, on see Euroopale ja eurooplastele väga kasulik ning samuti võidavad sellest majandus ja meie planeet. See on kiireloomuline ülemaailmne väljakutse ja ainulaadne võimalus Euroopale

Euroopa Komisjoni asepresident Frans Timmermans

„Euroopa keskkond on murdepunktis. Järgmisel kümnendil on vähe aega, et laiendada looduskaitsemeetmeid, vähendada kliimamuutuste mõju ja vähendada oluliselt loodusvarade tarbimist. Meie hinnangul on järkjärgulised muutused mõnes valdkonnas olnud edukad, ent need ei ole kaugeltki piisavad meie pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks. Meil on juba olemas vajalikud teadmised, tehnika ja vahendid, et muuta kestlikuks tootmise ja tarbimise põhisüsteemid, näiteks toit, liikuvus ja energia. Meie tulevane heaolu ja jõukus sõltuvad sellest ning meie oskusest võtta kogu ühiskonda hõlmavaid meetmeid muutuste saavutamiseks ja parema tuleviku loomiseks,“ sõnas EEA tegevdirektor Hans Bruyninckx.

Keskkonnaseisund on halvenenud, tulevikuperspektiivid on vastuolulised

Üldised keskkonnasuundumused Euroopas ei ole pärast uusimat EEA keskkonnaseisundi 2015. aasta aruannet paranenud. Hinnangus märgitakse, et kuigi enamik 2020. aasta eesmärkidest, eelkõige bioloogilise mitmekesisuse valdkonnas, jäävad saavutamata, on siiski võimalus täita pikaajalised eesmärgid ning 2030. ja 2050. aasta eesmärgid.

Euroopa on oluliselt edenenud ressursitõhususe ja ringmajanduse valdkonnas. Samas osutavad hiljutised suundumused arengu aeglustumisele mitmes valdkonnas, sealhulgas näiteks kasvuhoonegaaside heite, tööstusheite, jäätmetekke vähendamine, energiatõhususe ja taastuvenergia osakaalu parandamine. Tulevikku vaadates ei piisa praegusest arengust 2030. ja 2050. aasta kliima- ja energiaeesmärkide saavutamiseks.

Euroopa bioloogilise mitmekesisuse ja looduse kaitsmine ning säilitamine on suurim valdkond, kus areng on pärsitud. Selles valdkonnas 2020. aastaks seatud 13 konkreetsest poliitikaeesmärgist saavutatakse tõenäoliselt ainult kaks: mere- ja maismaakaitsealade määramine. Kui praegused suundumused jätkuvad 2030. aastani, põhjustab see looduse seisundi edasist halvenemist ning õhu, vee ja pinnase jätkuvat reostust.

Endiselt on probleemiks kliimamuutuste ning õhu- ja mürareostuse mõju keskkonnale ja inimeste tervisele. Kokkupuude tahkete peenosakestega põhjustab Euroopas igal aastal ligikaudu 400 000 enneaegset surmajuhtumit, mõjutades ebaproportsionaalselt Kesk- ja Ida-Euroopa riike. Samuti tekitavad üha enam muret ohtlikud kemikaalid ja neist tulenevad riskid. Tulevikku vaadates paraneksid tervisele avalduvate keskkonnariskide vähendamise väljavaated, kui keskkonna- ja tervisepoliitikat paremini integreerida.

Tabel ES.1.   Varasemate suundumuste, väljavaadete ja poliitikaeesmärkide täitmise prognooside kokkuvõte

Märkus. Eesmärgi puhul märgitud aasta ei osuta eesmärgi täitmise konkreetsele aastale, vaid pigem eesmärgi laiemale ajakavale.

Kasvuhoonegaaside heite suundumused ja prognoosid ELi 28 liikmesriigis, 1990–2050

Kasvuhoonegaaside heite suundumused ja prognoosid ELi 28 liikmesriigis, 1990–2050

Allikas: SOER 2020 p.158

Kestlik tulevik on endiselt võimalik: milliseid meetmeid rakendada?

Euroopa väikse CO2-heite ja kestlikkuse visiooni saavutamine on endiselt võimalik. Aruandes rõhutatakse seitset põhivaldkonda, milles on vaja astuda julgeid samme, et saada Euroopa tagasi teele 2030. ja 2050. aasta eesmärkide ja püüdluste suunas.

  1. Realiseerida praeguse keskkonnapoliitika kasutamata potentsiaal. Praeguse poliitika täielik rakendamine aitaks oluliselt kaasa Euroopa keskkonnaeesmärkide täitmisele aastani 2030.
  2. Lisada kestlikkus poliitikakujundamise raamistikku. Siduvate eesmärkidega pikaajaliste poliitikaraamistike väljatöötamine – alustades toidusüsteemist, kemikaalidest ja maakasutusest – motiveerib ja suunab sidusate meetmete võtmist kõikides poliitikavaldkondades ja ühiskonnas.
  3. Suunata rahvusvahelisi meetmeid kestlikkuse poole. EL peaks kasutama oma diplomaatilist ja majanduslikku mõju, et edendada ambitsioonikate rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimist valdkondades nagu bioloogiline mitmekesisus ja ressursikasutus.
  4. Edendada innovatsiooni kogu ühiskonnas. Praeguse suuna muutmine sõltub tugevalt selliste erinevate innovatsioonivormide tekkest ja levikust, mis võivad kujundada uusi mõtte- ja eluviise.
  5. Suurendada investeeringuid ja suunata finantssektor ümber kestlike projektide ja ettevõtete toetamisele. See nõuab tulevikku investeerimist, kasutades täielikult ära riiklikke vahendeid innovatsiooni ja looduspõhiste lahenduste toetamiseks, kestlikuks hanketegevuseks ning mõjutatud sektorite ja piirkondade toetamiseks. See hõlmab ka ELi kestliku rahanduse tegevuskava rakendades ja sellele tuginedes finantssektori kaasamist kestlikesse investeeringutesse.
  6. Juhtida riske ja tagada sotsiaalselt õiglane üleminek. Edukaks üleminekuks kestlikkusele on ühiskonnal vaja teadvustada võimalikke riske, võimalusi ja kompromisse ning leida nendega toimetuleku viise. ELi ja liikmesriikide poliitikal on oluline roll nn õiglaste üleminekute saavutamisel, tagades, et kedagi ei jäeta kõrvale.
  7. Suurendada teadmisi ja oskusteavet. See eeldab täiendavat keskendumist keskkonnasurvet tekitavate süsteemide, kestlikkuse saavutamise viiside, paljutõotavate algatuste ja muutust takistavate tegurite mõistmisele. Kiiresti muutuvas maailmas navigeerimiseks on vaja suutlikkust veelgi suurendada, investeerides haridusse ja oskustesse.

Taustateave – märkus toimetajatele

Aruanne „Euroopa keskkond 2020 – seisund ja väljavaated“ (SOER 2020) on üks aruannetest, mille EEA avaldab iga viie aasta järel vastavalt oma määruses antud volitustele. SOER 2020 on kuues SOER, mille EEA on avaldanud alates 1995. aastast. Selles esitatakse kindel teaduspõhine teave, kuidas peame reageerima olemasolevatele suurtele ja keerukatele probleemidele, näiteks kliimamuutused, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ning õhu- ja veereostus. SOER 2020 on koostatud vahetus koostöös EEA Euroopa keskkonnateabe- ja -vaatlusvõrguga (EIONET). Aruandes tuginetakse EIONETi laialdastele eriteadmistele, mis on saadud keskkonnavaldkonna juhtivatelt ekspertidelt ja teadlastelt EEA 33 liikmesriigis ja kuues koostööd tegevas riigis.

Lisateave:

SOER 2020 täielik aruanne – terviklik hinnang

SOER 2020 kommenteeritud kokkuvõte (sh tõlked)

SOER 2020 veebikokkuvõte


Temporal coverage

Tegevused dokumentidega