EEA 25. aastapäev: kogemuste põhjal kestlikkuse saavutamise poole Euroopas

Poliitika: üksikprobleemidest süsteemsete meetmeteni

Keskkonnateadlikkus ja selle mõju poliitikakujundamisele algas üksikprobleemide tuvastamisest, näiteks happevihm, veekogude keemiline saastumine või mesilaspopulatsioonide kiire vähenemine ning nende mõju inimtervisele ja majandusele. Alates 1970. aastatest, kui mõisteti üha enam, et piiriüleste keskkonnaprobleemide, näiteks õhu- ja veesaaste korral on vaja teha koostööd, hakkasid Euroopa Liidu liikmesriigid tegevust koordineerima, kooskõlastades üha enam oma poliitikasuundi.

Selle peaaegu 50 aasta jooksul laiendasid ELi riigid järk-järgult ühistegevuse ja eesmärkide ulatust. Mida paremini mõisteti keskkonnaprobleeme, seda enam sai selgeks, et keskkonnaküsimused tuleb kaasata üldistesse poliitikaraamistikesse nii Euroopas kui ka kogu maailmas. Kliima- ja energiapoliitika on Euroopa Liidus nüüd ühtsem ja liikuvuspoliitika on saanud osaks laiemast pikaajalisest nägemusest saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalne majandus.

Mis tahes poliitikaaruteludes sai üha selgemaks, et usaldusväärne keskkonnateave on tõhusa poliitika kujundamisel ja rakendamisel esmatähtis.

Teadmised: põhjalikum ja ulatuslikum mõistmine

Euroopa Keskkonnaamet asutati 1994. aastal[1], et pakkuda sõltumatut ja usaldusväärset teavet Euroopa keskkonna kohta, toetamaks Euroopa poliitika kujundamist. Otsus tehti, sest ühismeetmete jaoks on vaja probleemi ühist mõistmist. Põhjalike ja võrreldavate andmeteta on võimatu sõnastada ühist poliitikat ja jälgida arengut.

Paralleelselt arenevate poliitikavajadustega lisandus meie pädevusalasse aja jooksul uusi valdkondi. Kasvas ka meie teadmusbaasi ajaline ja ruumiline ulatus. EEA teadmised hõlmavad praegu üksikprobleemide temaatilist analüüsi õhukvaliteedist, suplusvee kvaliteedist, maakatte muutustest ja jäätmetekke vältimisest kasvuhoonegaasideni, uute autode ja kaubikute CO₂-heiteni ning valdkonnaülesemate ja süsteemsemate analüüsideni kliima ja energia, toidusüsteemi ja sotsiaalsete haavatavuste kohta, mis tulenevad ebaühtlasest kokkupuutest mitme keskkonnamõjuga. Iga viie aasta järel täiendame neid hinnanguid Euroopa keskkonna olukorra ja väljavaadete aruandega (SOER), mille 2020. aasta väljaanne avaldatakse selle aasta detsembris. Hindamis- ja teadmustegevuse areng jätkub koos praeguste ja uute poliitikavajadustega.

Andmed ja tehnoloogia: muutuste toetamine ja võimaluste uurimine

Varem hõlmas keskkonnaandmete esitamine trükiste saatmist ametile posti või hiljem faksiga. Tänapäeval saavad liikmesriigid esitada suuri andmekoguseid otse meie elektroonilise aruandlusplatvormi Reportneti kaudu. Pärast kvaliteedikontrolli tehakse need andmed kättesaadavaks kõikidele kasutajatele, nii inimestele kui ka masinatele.

Üha rohkem kogutud andmeid hõlmab georuumilist teavet, mis võimaldab meil vaadelda aja jooksul ja kogu maailmajaos toimunud muutusi. Nüüd saame kaarti suurendada, kuvada ELi Natura 2000 võrgustiku kaitsealad ja saada teavet seal elavate kaitstud liikide kohta. Osa andmetest esitatakse ja avaldatakse reaalajas. Kogu Euroopas on sama võrgustikuga ühendatud tuhanded seirejaamad, mis mõõdavad peamiste saasteainete kontsentratsioone õhus, ning kogu see teave on kättesaadav meie ja Euroopa Komisjoni ühisplatvormi Euroopa õhukvaliteedi indeksi kaudu.

Vahendid, mis on tänu digiteerimisele ja internetile tänapäeval tavapärased, olid 25 aastat tagasi kujuteldamatud. Keskkonnaandmete revolutsioon ei ole seejuures sugugi läbi. Euroopa Liidu Maa seire programm Copernicus pakub lugematuid võimalusi, et aidata meil jälgida Euroopa keskkonna muutusi sedavõrd täpselt ja üksikasjalikult, et see oleks 25 aastat tagasi olnud mõeldamatu. Metsatihedusest valglinnastumiseni täiendavad Copernicuse satelliitandmed maapealset seiret, et aidata meil täielikult mõista, mis toimub ja miks

Arvestades tehnoloogia ja andmete kogumise arvukaid muutusi viimase 25 aasta jooksul, võime olla kindlad, et tehnoloogia – kas tehisintellekti, kaugseire või üha suureneva andmetöötlusvõimsusena – kujundab ka edaspidi meie teadmisi ja neile juurdepääsu saamist.

Inimeste võrgustik: kogemused, oskusteave ja pühendumus

EEA ei ole üksnes teadust ja poliitikat ühendav teadmuskeskus. See on ka võrgustikuorganisatsioon, mis koondab sajad osalejad – keskkonnaametid ja ministeeriumid, avaliku halduse asutused ja teadusorganisatsioonid – Euroopa keskkonnateabe- ja -vaatlusvõrku (Eionet). 12 riigist ja kümnetest töötajatest koosneva võrgustikuna alustanud Eionetil on nüüd kogu Euroopas 33 liikmesriiki ja 6 koostööriiki ning sadu pühendunud töötajaid paljudelt pädevusaladelt. Eionet on aidanud suuresti kaasa regulaarsete andmevoogude loomisele ja tagamisele Euroopas. Lisaks andmetega seotud põhirollile tegutseb Eionet praegu ka teadmusvõrgustikuna, kogudes ja jagades liikmesorganisatsioonide kogemusi ja oskusteavet. EEA ja Eioneti kollektiivne oskusteave ja kogemus toetab ka ELi-väliseid partnereid ja projekte, sealhulgas Euroopa naabruses asuvaid riike ja Euroopa inimeste bioseire algatust (HBM4EU).

Viimase 25 aasta jooksul on keskkond, poliitika, teadmised, andmed, tehnoloogia ja EEA/Eionet muutunud ning muutuvad ka edaspidi. Pideva kasvu, innovatsiooni ja muutumise ajal on aga üks asi jäänud samaks: ameti töötajate ja võrgustike pühendumus parandada keskkonda ja selle kaudu Euroopa ja muu maailma elukvaliteeti.

Tähistades sel aastal EEA 25. aastapäeva, arutame just nende partneritega oma seniseid ja tulevasi saavutusi ning seda, kuidas saame ühiselt kõige paremini kohaneda muutustega ja aidata saavutada Euroopa pikaajaline kestlikkus.

Meie pärand ei pea tingimata olema keskkonnaseisundi halvenemine, mida meil ei õnnestunud takistada, vaid pöördepunkt, mil peatasime halvenemise otsustavaid meetmeid võttes. Ajal, mil tuhanded õpilased tulevad tänavatele ja nõuavad tegusid ning enamik eurooplasi on mures keskkonna ja kliimamuutuste pärast, tuleb tegutseda julgemalt.

Hans Bruyninckx

Euroopa Keskkonnaameti tegevdirektor

Juhtkiri avaldati EEA uudiskirjas 02/2019 juunis 2019.