Üle 85% Euroopa supluskohtade vesi on kvaliteedilt väga hea

Muutke keelt
News Avaldatud 2019-06-06 Viimati muudetud 2019-07-16
3 min read
Viimasest aruandest suplusvee kvaliteedi kohta Euroopas selgub, et mullu vastas 85% kogu Euroopas seiratud ujumiskohtadest Euroopa Liidu kõige kõrgematele ja rangematele kvaliteedinõuetele. Täna avaldatud tulemused annavad hea ülevaate sellest, kust leida eeloleval suvel parima veekvaliteediga supluskohad.

 Image © Peter Kristensen, EEA

Aruanne kinnitab, et liikmesriikide viimase 40 aasta jõupingutused, peamiselt reovee puhastamise valdkonnas, on kandnud vilja. Praegu on enamiku eurooplaste suplusvee kvaliteet väga hea. See on siiski vaid üks paljudest valdkondadest, mille kallal peame töötama, et meie mered, järved ja jõed oleksid puhtamad. Probleemid ulatuvad plastireostusest kuni mereelustiku kaitseni.

Euroopa Keskkonnaameti tegevdirektor Hans Bruyninckx

21 831 supluskohast, mida eelmisel aastal 28 ELi liikmesriigis seirati, vastas enamik (95,4%) ELi eeskirjade kohastele kvaliteedi miinimumnõuetele, selgus Euroopa Keskkonnaameti ja Euroopa Komisjoni tänavusest aruandest. Aruandesse oli lisatud ka 300 supluskohta Albaanias ja Šveitsis.

Kõige rangematele kvaliteedinõuetele vastavate supluskohtade arv tõusis veidi (85,0%-lt 2017. aastal 85,1%-le eelmisel aastal). Miinimumnõuetele vastavate supluskohtade osakaal langes ajavahemikus 2017–2018 96%-lt 95,4%-le. Väike langus tuleneb peamiselt uute supluskohtade avamisest, mille puhul ei ole veel kättesaadav direktiivis nõutav nelja suplushooaja andmekogum. 2018. aastal hinnati 301 (ehk 1,3%) ELi, Albaania ja Šveitsi supluskoha veekvaliteeti „halvaks“. See on veidi madalam näitaja kui 2017. aasta 1,4%.

Keskkonna, kalanduse ja merenduse volinik Karmenu Vella märkis: „Eile tähistatud ülemaailmne keskkonnapäev näitas, et probleeme on veel kuhjaga.Samas on rõõm tunnustada ka Euroopa Liidu rohelisi edulugusid. Euroopa supluskohtade vee kvaliteet on üks selline lugu, millega igaüks suhestub. Oleme kindlad, et suudame kvaliteetse proovivõtu, aruandluse, järelevalve ja eksperditeadmiste jagamise kaudu jätkuvalt parandada oma lemmikujumiskohtade kvaliteeti. Uus keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamine aitab liikmesriikidel üksteiselt õppida, kuidas kõige paremini saavutada minu ametiaja jooksul teostunud suurepärased standardid ja neid säilitada. Õnnitlesin Euroopa Keskkonnaametit, kes aitas standardeid parandada ja kes annab teavet korrapäraselt ja usaldusväärselt. See usaldusväärsus võimaldab teil teha õigeid valikuid, kui soovite tänavu suvel end vette kasta.”

Euroopa Keskkonnaameti tegevdirektor Hans Bruyninckx lisas:„ Aruanne kinnitab, et liikmesriikide viimase 40 aasta jõupingutused, peamiselt reovee puhastamise valdkonnas, on kandnud vilja. Praegu on enamiku eurooplaste suplusvee kvaliteet väga hea. See on siiski vaid üks paljudest valdkondadest, mille kallal peame töötama, et meie mered, järved ja jõed oleksid puhtamad. Probleemid ulatuvad plastireostusest kuni mereelustiku kaitseni.“

Suplusvee nõuded on sätestatud ELi suplusvee direktiivis. Selles sätestatud eeskirjade rakendamine on aidanud oluliselt parandada Euroopa suplusvee kvaliteeti viimase 40 aasta jooksul. Tänu direktiiviga kehtestatud tõhusale seirele ja haldamisele ning investeeringutele asulareovee puhastamisse on märgatavalt vähenenud puhastamata või osaliselt puhastatud asula- ja tööstusreovee sattumine veekogudesse. Eeskirjade kohaselt koguvad kohalikud omavalitsused ametlikes supluskohtades veeproove kogu ujumishooaja jooksul. Proove analüüsitakse kahte tüüpi bakterite suhtes, mis näitavad kanalisatsiooniveest või loomasõnnikust põhjustatud reostust.

 

Proportion of bathing water sites with excellent water quality in European countries

ES.1  Proportion of bathing water sites

Muud olulised tulemused

  • Vähemalt 95% suplusveekogude kvaliteeti hinnati väga heaks neljas riigis: Küprosel (99,1%), Maltal (98,9%), Austrias (97,3%) ja Kreekas (97% kõigist supluskohtadest).
  • 2018. aastal oli suplusvee kvaliteet vähemalt „piisav“ kõigis aruandes käsitletud Küprose, Kreeka, Läti, Luksemburgi, Malta, Rumeenia ja Sloveenia supluskohtades.
  • Kolm riiki, kus oli kõige rohkem halva veekvaliteediga supluskohti, olid Itaalia (89 supluskohta ehk 1,6%), Prantsusmaa (54 supluskohta ehk 1,6%) ja Hispaania (50 supluskohta ehk 2,2%). 2017. aastaga võrreldes on halva kvaliteediga supluskohtade arv Prantsusmaal vähenenud (80-lt 2017. aastal 54-le 2018. aastal), samal ajal on see aga suurenenud Itaalias (79-lt 89-le) ja Hispaanias (38-lt 50-le).

Taustteave

Väljaheitepisikutega saastunud vesi ohustab jätkuvalt inimeste tervist, eelkõige supluskohtades. Saastunud veekogudes ujumine võib põhjustada haigusi. Peamised saasteallikad on reovesi ning põllumajandusettevõtetest ja põllumaalt pärit heitvesi. Selline reostus suureneb tugevate vihmasadude ja üleujutuste ajal, kui äravoolutorustikust ja põllumaa kuivendussüsteemist pärinev saastunud vesi valgub veekogudesse.

Kõik ELi liikmesriigid ning Albaania ja Šveits seiravad oma supluskohti vastavalt ELi suplusvee direktiivi sätetele. Suplusvee kvaliteeti hinnatakse suplusvee direktiivi alusel kahe mikrobioloogilise näitaja abil: soole enterokokid jaEscherichia coli. Suplusvee kvaliteedi hinded on „väga hea“ , „hea“, „piisav“ ja „halb“ sõltuvalt kindlakstehtud väljaheitepisikute sisaldusest. Kui vesi on saanud kvaliteedihinde „ halb“, peaksid liikmesriigid keelama suplemise või teavitama üldsust, et suplemine ei ole soovitav, ning võtma asjakohaseid parandusmeetmeid.

Lisateave

Aruanded riikide kohta
Interaktiivne kaart, millelt on näha iga supluskoha seisukord
Suplusvee kvaliteet

Seotud sisu

Uudised ja artiklid

Seotud kaardid

Sarnased publikatsioonid

Vaata lisaks

Temporal coverage

Tegevused dokumentidega
Filed under: