Süsteemide üleminek jätkusuutlikkusele

Muutke keelt
Lehekülg Viimati muudetud 2017-03-10
Iga viie aasta tagant avaldatava juhtaruande 2015. aasta versioonis – SOER 2015 – jõudis Euroopa Keskkonnaamet (EEA) järeldusele, et vaatamata viimastel kümnenditel täheldatud paranemismärkidele on Euroopa keskkonna väljavaated endiselt murettekitavad. Kuna meie ees seisvad keskkonnaprobleemid on oma laadilt üleilmsed ja süsteemsed, tuleb ELi pikaajaliste jätkusuutlikkuse eesmärkide saavutamiseks teha põhjalikke muudatusi ühiskondlikes põhisüsteemides, eeskätt toidu-, energia-, liikuvus- ja taristusüsteemides.

Sellisteks üleminekuteks ei piisa ainuüksi järkjärgulisest tõhususe parandamisest. Selle asemel on vaja pikaajalise mõjuga põhjalikku muutust kindlakskujunenud tavades, poliitikas ja mõtteviisides, mis omakorda nõuab uusi teadmisi. Poliitilisel ja majanduslikul tasandil peaks senise lühikeses perspektiivis planeerimise asemel valitsema pikaajalises, terviklikus ja üleilmses perspektiivis mõtlemine.

Sissejuhatus

Üleskutsetes kujundada põhjalikult ümber Euroopa ühiskondlikke süsteeme tunnistatakse seejuures nii pikaajalise jätkusuutlikkuse saavutamiseks vajalike muudatuste ulatuslikkust kui ka probleemi süsteemset laadi. Üleilmsed megatrendid, nagu läänelike tarbimismustrite levik ja sellest tulenevad ressursivajadused, koormavad üha enam meie ökosüsteeme. Maailmamajanduse prognoositava kasvu ühitamine kindlate keskkonnaalaste piiridega on võimalik üksnes olulisi tootmis- ja tarbimissüsteeme põhjalikult muutes. Sellegipoolest on nende muudatusteni jõudmisel olulisi takistusi, kuna süsteemid, mis keskkonnale olulist survet avaldavad, on samal ajal keerukal moel seotud mitmesuguste hüvede ja huvidega, näiteks töökohad, investeeringud, elustiilid ja väärtused. Seetõttu kaasnevad sekkumismeetmetega tõenäoliselt keerukad ja ebakindlad kompromisslahendused, tekitades vastuseisu nendelt, kes selliste lahenduste tõttu kaotavad.

Selle valdkonna teadustegevus laieneb jõudsalt – uuritakse nii üleminekuid ajendavaid üleilmseid jõude, põhisüsteemide omadusi ja toimimist kui ka protsesse ja juhtimismeetmeid, mis võiksid süsteemseid muudatusi käivitada ja suunata. Teemakohases kirjanduses rõhutatakse, et oluline ei ole ainuüksi innovatiivne tehnoloogia, vaid ka uued tegutsemis- ja käitumistavad, mida toetavad nihked arvamustes ja väärtustes. Süsteemsete muudatuste keerukus ja ebakindlus tähendab ühtlasi seda, et vaja on põhjalikult kavandatud poliitikameetmete kombinatsiooni ning ka avatud ja paindlikku juhtimistava. Tunnistades, et suur osa 21. sajandi keerukate probleemidega tegelemiseks vajalikest teadmistest on ühiskonnas hajutatud, peavad valitsused sageli kaasama partneritena ettevõtjaid ja kodanikuühiskonda.

Euroopa Liidu valdkonnapoliitika

ELi seitsmendas keskkonnaalases tegevusprogrammis on ette nähtud visioon, et

„2050. aastal elame hästi, maakera ökoloogiliste võimaluste piires“.

Nagu on selles tegevusprogrammis ja muudes ELi poliitikavaldkondades rõhutatud, nõuab selle visiooni saavutamine põhjalikke muudatusi tootmis- ja tarbimissüsteemides. Näiteks on vähese CO2-heitega majanduse tegevuskavaga ette nähtud eesmärk vähendada ELis kasvuhoonegaaside heidet 2050. aastaks 80% võrra ning ringmajanduse strateegiaga püütakse 2030. aastaks vähendada jäätmekogust ja parandada jäätmekäitlust. Üleilmsel tasandil hõlmavad ÜRO säästva arengu eesmärgid mitmesuguseid eesmärke, mis on seotud nii jätkusuutlikkuse sotsiaal-majandusliku kui ka keskkonnaalase mõõtmega.

Euroopa Keskkonnaameti tegevus

EEA tegeleb jätkusuutlikkusele ülemineku küsimusega eri tasanditest ning analüütilistest lähenemisviisidest lähtudes. Kõnealune töö hõlmab järgmist:

  • üleilmsete megatrendide ja Maa taluvuspiiride analüüsimine, sh nende mõju Euroopa, piirkondlikul ja riigi tasandil;
  • Euroopa sotsiaal-tehniliste ja sotsiaal-ökoloogiliste põhisüsteemide analüüsimine, nt toidu-, energia-, liikuvus- ja linnasüsteemid ning nende mõju keskkonnale ja loodusvaradele;
  • üleminekute mõju hindamine teoreetilisest ja praktilisest vaatenurgast, võttes arvesse teadusuuringuid ja juhtumiuuringutest saadud tõendusmaterjali kogu Euroopast;
  • teadmiste arendamine tulevikku suunatud ja jätkusuutlikkust käsitlevast hindamisest, sh keskkonna ja jätkusuutlikkuse seisukohalt oluliste suundumuste, muutuste ajendite, süsteemsete riskide ja kujunemisjärgus probleemide analüüsimine;
  • suutlikkuse arendamine ja tulevikku suunatud teabe jagamine Euroopa keskkonnateabe- ja -vaatlusvõrgus (Eionet) ning võrgustiku töö Euroopa ja rahvusvahelise tasandi sidusrühmadega ja teadusvõrgustikega.

Seonduvad lingid

Planeedi ressursiuuringute võrgustik

Jätkusuutlikkusele ülemineku uuringute võrgustik

Tulevane Maa

Euroopa strateegia ja poliitilise analüüsi süsteem

Temporal coverage

Tegevused dokumentidega
Tellimused
Loo konto – aruannete (paberil ja/või elektrooniliste) ja kord kvartalis ilmuva e-uudiskirja tellimine.
Jälgige meid
 
 
 
 
 
Euroopa Keskkonnaagentuur (EEA)
Kongens Nytorv 6
1050 Copenhagen K
Taani
Telefon: +45 3336 7100