Süsteemide üleminek jätkusuutlikkusele
- Bulgarian (bg)
- Czech (cs)
- Danish (da)
- German (de)
- Greek (el)
- English (en)
- Spanish (es)
- Estonian (et)
- Finnish (fi)
- French (fr)
- Irish Gaelic (ga)
- Croatian (hr)
- Hungarian (hu)
- Icelandic (is)
- Italian (it)
- Lithuanian (lt)
- Latvian (lv)
- Maltese (mt)
- Dutch (nl)
- Norwegian (no)
- Polish (pl)
- Portuguese (pt)
- Romanian (ro)
- Slovak (sk)
- Slovenian (sl)
- Swedish (sv)
- Turkish (tr)
Iga viie aasta tagant avaldatava juhtaruande 2015. aasta versioonis – SOER 2015 – jõudis Euroopa Keskkonnaamet (EEA) järeldusele, et vaatamata viimastel kümnenditel täheldatud paranemismärkidele on Euroopa keskkonna väljavaated endiselt murettekitavad. Kuna meie ees seisvad keskkonnaprobleemid on oma laadilt üleilmsed ja süsteemsed, tuleb ELi pikaajaliste jätkusuutlikkuse eesmärkide saavutamiseks teha põhjalikke muudatusi ühiskondlikes põhisüsteemides, eeskätt toidu-, energia-, liikuvus- ja taristusüsteemides. Veel
Sirvige kataloogi
Filtered by
Euroopa Komisjon kinnitas hiljuti paketi õigusaktide ettepanekuid, mille eesmärgiks on toetada jätkusuutlikku majandust Euroopa Liidus (EL). Komisjoni ettepanekute aluseks on jätkusuutliku rahanduse kõrgetasemelise eksperdirühma soovitused. See rühm koosneb kodanikuühiskonna, finantssektori, akadeemia, Euroopa ja rahvusvaheliste institutsioonide esindajatest. Vestlesime Andreas Barkmanniga, kes esindab eksperdirühmas Euroopa Keskkonnaametit (EEA) ja töötab kliimamuutuste ja energiaküsimuste strateegiliste nõuannete valdkonnas.
Mereelustik, maailma kliima ning meie majandus ja sotsiaalne heaolu sõltuvad elutervest merekeskkonnast. Hinnangud näitavad, et mõningast paranemisest hoolimata on Euroopa merede praegune kasutamine jätkuvalt mittesäästlik. Kliimamuutused ja konkurents loodusvarade pärast suurendavad veelgi merekeskkonnale avaldatavat survet. Euroopa poliitika ja meetmed võiksid olukorda rohkem parandada, kui neid rakendataks ökosüsteemipõhisele majandamisele tuginevat lähenemisviisi järgides ja kui neid toetaks ülemaailmne ookeanide haldamise raamistik.
Paljud eurooplased puutuvad kokku ohtlikul tasemel õhusaastega. Kuni 30% linnades elavatest eurooplastest hingavad õhku, milles on õhusaasteainete kontsentratsioon Euroopa Liidus lubatust suurem. Ligikaudu 98% Euroopa linnaelanikest hingavad õhku, milles on saasteaineid üle Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) rangemate piirnormide ja mis seega on tervisele kahjulik.
Praegu kasutame rohkem loodusvarasid, kui meie planeet suudab sama aja jooksul toota. Peame vähendama jäätmete hulka ja kasutatavate loodusvarade kogust.
