All official European Union website addresses are in the europa.eu domain.
See all EU institutions and bodiesTehke midagi meie planeedi heaks, trükkige käesolev leht välja ainult siis, kui väga vaja. Isegi väike heategu mängib suurt rolli kui seda teevad miljonid inimesed!
Sel aastal on EEA peamised töövaldkonnad olnud kliimamuutuste mõju ning see, kuidas meie ühiskond suudab tulla toime meie tervist ja heaolu ohustavate ohtude ja riskidega ning nendeks paremini valmistuda. Vestlesime kolme eksperdi, Ine Vandecasteele, Aleksandra Kazmierczaki ja Eline Vanuytrechtiga, kes on uurinud, kuidas saame parandada kohanemist ja suurendada linnade vastupanuvõimet, samuti tuvastada üleujutustest, põuast ja vee kvaliteedist tulenevaid uusi kliimaga seotud terviseriske.
Kodanikud kogu Euroopas valivad peagi uut Euroopa Parlamenti ja määravad ELi poliitika suuna järgmiseks viieks aastaks. Küsisime Euroopa Keskkonnaameti (EEA) tegevdirektorilt Leena Ylä-Mononenilt nende valimiste tähtsuse ning eelseisvate keskkonna- ja kliimaprobleemide kohta.
Keskkonnaseisundi halvenemine ja kliimamuutused mõjutavad meid kõiki – meie tervist, majandust ja ühiskonda. Üha suuremate probleemide ja mõjude lahendamiseks on Euroopa kehtestanud ambitsioonikad poliitikad ja eesmärgid. Toimunu kokkuvõte näitab, et ELi liikumiseks eesmärkide poole on vaja keskkonna- ja kliimapoliitikate täielikku rakendamist, vajaduse korral lisameetmeid ja lõimimist muude poliitikavaldkondadega. Piisav rahastamine on kiirema arengu jaoks otsustava tähtsusega.
Panused on suuremad kui kunagi varem. Meie planeet soojeneb ja liigid kaovad ähvardava kiirusega. Kaks ülemaailmset konverentsi on viimase kahe kuu jooksul toonud kogu maailma inimesed kokku ühise teema juurde – kliima ja bioloogiline mitmekesisus. Mõlemad on sama probleemi sümptomid: meie tootmine ja tarbimine ei ole kestlikud. Kuigi läbirääkimised on keerukad, on need konverentsid ülemaailmse teadlikkuse, konsensuse ja kiire tegutsemise jaoks üliolulised.
Kes on energiat tootvad tarbijad ja mis on nende roll taastuvenergia kasutamise edendamisel kogu Euroopas? Kohtusime EEA energia- ja keskkonnaeksperdi Javier Esparragoga, et rääkida sellest, kuidas saavad kodanikud, asutused ja ettevõtted aidata lahendada praegust energiakriisi, hakates tootvateks tarbijateks, kes toodavad ja tarbivad taastuvenergiat. EEA avaldas kuu alguses aruande, milles antakse ülevaade taastuvenergiat tootvate tarbijate rollist ning sellest parema ja odavama tehnoloogia tekke järel üha enam levivast tavast ja seda edendavast poliitikast.
2021. aastat iseloomustas COVID-19 ja kliimamuutuste mõju. Energiahindade tõusu ja tervishoiuprobleemide ajal nõuab Euroopa taastumine 2022. aastal raskeid otsuseid. Viivitused või tagasihoidlikkus toovad pikemas perspektiivis tõenäoliselt suuremaid sotsiaalseid ja majanduskulusid. Sotsiaalse ebavõrdsuse käsitlemine praeguses üleminekus kestlikkusele on meie kõigi parema tuleviku võti.
Lisaks usaldusväärse teabe pakkumisele keskkonna ja kliima kohta teeb Euroopa Keskkonnaamet (EEA) tööd ka selleks, et parandada organisatsioonina oma keskkonnategevuse tulemuslikkust. Tegime intervjuu Melanie Sporeriga, kes koordineerib EEAs seda tegevust, kasutades keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemi.
Euroopa riigid võtavad äärmuslikke meetmeid, et piirata Covid-19 mõju eurooplaste tervisele ja majandusele. Sellistel kriisidel on vahetu ja raske mõju kogu elanikkonnale ja majandusele. Kuna koroonaviiruse kriis võib mõjutada peamisi majandussektoreid, peaks see eeldatavasti vähendama ka majandustegevuse mõju keskkonnale ja kliimale. Samas ei ole suured ja äkilised vapustused, millega kaasnevad ühiskonnale väga suured kulud, kahtlemata viis, kuidas Euroopa Liit kavatseb muuta oma majandust ja saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsuse. Selle asemel kutsutakse Euroopa rohelises kokkuleppes ja kavandatavas Euroopa kliimaseaduses üles heitkoguseid järk-järgult ja pöördumatult vähendama, tagades õiglase ülemineku ja toetades mõjutatud osalisi.
Euroopa Komisjoni ametisseastuv president Ursula von der Leyen määras järgmiseks viieks aastaks kindlaks oma meeskonna poliitilised prioriteedid. Tema tegevuskavas on kesksel kohal Euroopa roheline kokkulepe, milles rõhutatakse sihiteadlikuma tegevuse vajadust seoses kliima ja bioloogilise mitmekesisuse kriisiga. Euroopa poliitika on pikka aega keskendunud keskkonnaolude halvenemise ja kliimamuutustega kaasnevate probleemide lahendamisele, seistes silmitsi nii edusammude kui ka ebaõnnestumistega. Kuna avalikkus nõuab tõhusamate meetmete võtmist, annab uus poliitikatsükkel koos uue Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendiga võimaluse edendada ja kiirendada Euroopas üleminekut keskkonnasäästlikule ja õiglasele poliitikale.
Euroopa Liidu keskkonna- ja kliimaeesmärgid on maailma kõige ambitsioonikamate seas ning hõlmavad väga erinevaid poliitikaid alates õhukvaliteedi, jäätmete ja veekvaliteedi valdkonnast kuni energeetika ja transpordini. Euroopa Keskkonnaamet aitab liikmesriikide esitatud andmete põhjal jälgida arengut ja tuvastada valdkonnad, kus on vaja tegevust tõhustada. Euroopa Keskkonnaamet (EEA) asutati 25 aastat tagasi ja ta on pidevalt arendanud oma tegevust andmete ja teadmiste osas, et toetada Euroopa poliitikakujundamist.
Kas elektrisõidukid on meie kliimale ja õhukvaliteedile paremad kui bensiini- või diiselautod? Me kohtusime Andreas Unterstalleri, Euroopa Keskkonnaameti (EEA) transpordi ja keskkonna eksperdiga, et arutada uue EEA aruande teema – elektriautode – plusse ja miinuseid.
Kliimamuutus on kaasaja tähtsaimaid probleeme. Selle mõju on tunda kogu maailmas ning see mõjutab inimesi, loodust ning majandust. Kliimamuutuste leevendamiseks tuleb oluliselt vähendada kasvuhoonegaaside heidet maailmas. Et sellest üldeesmärgist saaks tuletada konkreetseid meetmeid, on vaja mõista kogu keerukat süsteemi ja seoseid eri allikatest pärit heitmete ning riiklike ja piirkondlike mõjude, globaalse juhtimise ja potentsiaalsete kaasnevate eeliste vahel. Euroopa Keskkonnaameti eesmärk on täiustada pidevalt teadmisi, mida on vaja tõhusate meetmete väljatöötamiseks kohapeal.
Euroopa Keskkonnaamet (EEA) avaldas hiljuti oma transpordi ja keskkonna aruandlusmehhanismi (TERM) aastaaruande, mis tänavu keskendub lennundusele ja laevandusele. Mõlemad sektorid kasvavad kiiresti, mis mõjutab ka keskkonda, eriti heidet. Palusime EEA õhusaasteeksperdil Anke Lükewillel selgitada tänavuse aruande põhipunkte.
Euroopa Liit on püstitanud mitu kliima- ja energiaeesmärki, et vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid, parandada energiatõhusust ja toetada taastuvate energiaallikate kasutamist. Kuidas jälgib EEA Euroopa Liidu liikmesriikide tegevust nende eesmärkide saavutamisel? Palusime EEA kliimamuutuse leevendamise ja energiaeksperdil Melanie Sporeril selgitada ameti rolli. Ühtlasi rääkis ta, kuidas kirjeldati viimases suundumuste ja prognooside aruandes aasta jooksul tehtut.
Tänu õigusaktidele, tehnikale ja väga saastavatest fossiilkütustest loobumisele paljudes riikides on Euroopa õhukvaliteet viimastel aastakümnetel paranenud. Samas kahjustab õhusaaste ikka veel paljusid inimesi, eriti linnades. Õhusaaste probleem on keerukas ja selle lahendamine nõuab koordineeritud tegevust mitmel tasandil. Inimeste kaasamiseks tuleb pakkuda õigeaegset ja kergesti kättesaadavat teavet. Üks vahendeist on meie hiljutine õhukvaliteedi indeks. Õhukvaliteedi paranemine toetab peale tervise ka kliima püsimist.
Meie kliima on muutuste keerises. Kliimamuutuste aeglustamiseks peame vähendama kasvuhoonegaaside heidet ja samal ajal võtma meetmeid, et tulla toime kliimamuutuste praeguse ja tulevase mõjuga. Mõlemad tegevussuunad nõuavad ennenägematut investeeringute ümbersuunamist. Sellele tõdemusele jõuti Pariisi ja ka hiljutisel Marrakechi kliimakonverentsil. Finantssektor saab olulisel määral toetada Euroopa üleminekut vähese CO2-heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimeliseks ühiskonnaks.
Eelmise aasta detsembris seadis maailm endale Pariisis julge eesmärgi: hoida ülemaailmse keskmise temperatuuri tõus tublisti alla 2 kraadi, eelistatavalt alla 1,5 kraadi üle tööstusrevolutsiooni eelse taseme. Käesoleva kuu alguses toimunud G20 tippkohtumisel teatasid Hiina ja Ameerika Ühendriigid, et võtavad ametliku kohustuse ühineda Pariisi kokkuleppega. See on rahvusvahelisel kasvuhoonegaaside heite vähendamisel ja ülemaailmse soojenemise piiramisel suur samm edasi. Samas ei ole kokkuleppe osalisriikide praegused vähendamiskohustused selle ambitsioonika eesmärgi saavutamiseks piisavad.
Nüüdisaegne ühiskond sõltub kaupade ja inimeste transpordist, kuid praegused transpordisüsteemid kahjustavad inimtervist ja keskkonda. Rääkisime peagi ilmuva elektrisõidukite aruande projektijuhi Magdalena Jóźwickaga, mis eelised ja probleemid on elektri kasutamisel tavapäraste sõidukikütuste alternatiivina.
For references, please go to https://www.eea.europa.eu/et/themes/climate/articles/articles_topic or scan the QR code.
PDF generated on 2024-11-06 12:56
Engineered by: EEA veebitöögrupp
Software updated on 26 September 2023 08:13 from version 23.8.18
Software version: EEA Plone KGS 23.9.14
Tegevused dokumentidega
Jagage teistega