järgmine
eelmine
punktid

News

Eelmisel aastal vähenesid kasvuhoonegaaside heitkogused ELis

Muutke keelt
News Avaldatud 2023-12-22 Viimati muudetud 2024-01-22
4 min read
Photo: © Nikolaus Spannbauer, Well with Nature /EEA
Euroopa Keskkonnaameti (EEA) täna avaldatud uue aruande „Trendid ja prognoosid“ hinnangute kohaselt vähenesid kasvuhoonegaaside heitkogused eelmisel aastal võrreldes 2021. aasta tasemega kogu Euroopa Liidus 2% võrra. Vaatamata saavutustele heitkoguste vähendamisel, taastuvenergias ja energiatõhususes hoiatatakse aruandes siiski, et ELi ambitsioonikate kliima- ja energiaeesmärkide saavutamiseks on vaja tegevust ruttu kiirendada.

Nüüd, kui on olemas suur osa paketti „Eesmärk 55“ kuuluvatest ELi kliima- ja energiaõigusaktidest, tegutsevad EL ja liikmesriigid selle nimel, et eesmärgid saavutada, selgub aruandest Trendid ja prognoosid Euroopas 2023, milles kirjeldatakse üksikasjalikult senist arengut.

Et kasvuhoonegaaside heitkogused pöördusid taas langustrendi pärast taastumist 2021. aasta Covid-19 pandeemiast, teatasid liikmesriigid ka suuremast ambitsioonikusest vähendada heitkoguseid 2030. aastaks ning tuhandetest riiklikest kliima- ja energiaeesmärkide saavutamise poliitikatest ja meetmetest. Kuigi aruandes tuuakse esile mõned julgustavad edenemise märgid, rõhutatakse selles ka, et pingutusi tuleb vähemalt kahekordistada, et saavutada selle aastakümne lõpuks seatud ambitsioonikad eesmärgid.

 

Kliima- ja energiaareng aastani 2030

EL on vähendanud kasvuhoonegaaside netoheidet (sh rahvusvahelise lennunduse heidet) 31% võrra võrreldes 1990. aasta tasemega, soodustades samal ajal majanduskasvu. Maagaasi hinnatõusu taustal vähenesid 2022 kasvuhoonegaaside heitkogused 2% tänu hoonete ja tööstussektorite heite olulisele vähenemisele, samas suurenesid energiavarustuse ja transpordi heitkogused.

EEA aruandes märgitakse, et 2030. aasta heitkoguste vähendamise eesmärgi saavutamiseks peab kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise tempo Euroopas rohkem kui kahekordistuma võrreldes 2005. aastast alates toimunud iga-aastase edenemisega. Eelkõige on vaja kiiremini vähendada maanteetranspordi, hoonete, põllumajanduse, jäätmete ja väiketööstuste heitkoguseid, mis kõik on hõlmatud jõupingutuste jagamise määrusega. Energiatarbimise vähendamist ja taastuvenergia kasvu tuleb veelgi kiirendada, et saavutada 2030. aasta eesmärgid, mis on sätestatud hiljutistes energiatõhususe ja taastuvenergia direktiivides.

Samal ajal märgitakse aruandes, et konkreetsetes valdkondades on tehtud märgatavaid edusamme. Kuigi tuule- ja päikeseenergia osakaal oli 2005. aasta elektrisektoris tagasihoidlik, ületas nende elektritoodangu hinnanguline osakaal 2022. aastal 20%. Hiljutine areng päikeseenergia kasutuselevõtul oli eriti märkimisväärne, sest see kasvas 2022. aastal 28%. Aruandes märgitakse ka soojuspumpade müügi märkimisväärset tõusu 2022. aastal ning suurenevat elektriautode osakaalu, mis moodustas eelmisel aastal 22% uute autode kogumüügist.

2023. aasta märtsis teatasid liikmesriigid üle 3000 poliitikast ja meetmest energia- ja kliimaeesmärkide saavutamiseks. Nad prognoosivad, et kogu Euroopas juba rakendatavad meetmed vähendaksid 2030. aastaks kasvuhoonegaaside kogu netoheidet (koos rahvusvahelise lennunduse heitega) 43% võrra, samas kui praegu kavandatavad lisameetmed suurendaksid vähendamist 48%-ni. Eelmisel aastal prognoosisid liikmesriigid vähenemist ainult 41%-ni, mis näitab, et möödunud aastal toimus Euroopas ühine ambitsioonide kasv. See tähendab siiski 7 protsendipunkti mahajäämust ELi 2030. aasta 55% kliimaeesmärgist.


Pärast 2030. aastat

EEA aruandes märgitakse, et pärast 2030. aastat suureneb poliitikate ja meetmete prognoositava mõju ja eesmärkide lõhe. Aruandes hoiatatakse, et võimalus õigete otsuste ja tehnoloogiate kasutuselevõtuks on ajaliselt piiratud, mistõttu on hädavajalik, et kliimaneutraalsust arvestataks poliitikas, mis on suunatud paljudele sektoritele. Eelkõige rõhutatakse aruandes tungivat vajadust 2050. aastani kiirendada pingutusi transpordis ja põllumajanduses, mis on seni heitkoguste vähendamisel jäänud maha teistest sektoritest, ning märgitakse väga olulist panust, mida annab CO2 eemaldamise suutlikkuse suurendamine maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektoris.

Liikmesriikide riiklike energia- ja kliimakavade ajakohastamine, mille projekte esitatakse alates 2023. aasta suvest,ning lõplikud ajakohastatud riiklikud energia- ja kliimakavad, mis peaksid valmima 30. juuniks 2024, annavad liikmesriikidele võimaluse kehtestada tugevamad poliitikad ja meetmed ning suurendada ambitsioonide taset. Aruandes märgitakse, et nende kavade ajakohastamine koos ELi tasandil vastu võetud meetmete kiire rakendamisega on eesmärkide saavutamise põhielemendid.


EEA toetus ELi kliimamääruse kohastele eduaruannetele

EEA avaldab samal ajal oma aruande „Riiklike kohanemismeetmete aruandluse seis 2023. aastal“, milles antakse ülevaade riiklike kohanemispoliitikate hetkeolukorrast. Mõlemad avaldatakse samal ajal ELi kliimamääruse edusammude hindamise raames, milles vaadeldakse pingutusi kliimamuutuste leevendamisel ning nendega kohanemisel ELi liikmesriikides.

 

 

Do you want to know more about the EU's progress towards its 2030 climate and energy goals?

Explore our Climate and Energy platform

© Image by Manh Ngoc Nguyen, Well with Nature /EEA

 

EEA's climate and energy package 

Updated climate and energy indicators: 

Datasets:

Permalinks

Geographic coverage

Temporal coverage