järgmine
eelmine
punktid

Kliimamuutuste poliitikad

Muutke keelt
Lehekülg Viimati muudetud 2020-11-23
This page was archived on 2016-12-13 with reason: Other (included in the main page)
Ülemaailmselt käsitleb kliimamuutuste ohtu Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsioon (UNFCCC). Konventsiooni Kyoto protokollis on määratud siduvad heitkoguste sihttasemed neile arenenud riikidele, kes on protokolli ratifitseerinud, nagu seda on teinud Euroopa Liidu liikmesriigid. See on alles esimene samm heitkoguste veelgi olulisema ülemaailmse vähendamise poole.

Väljakutse, mille kliimamuutus meile esitab, ja see, kuidas me sellega toime tuleme, määratleb meid, meie ajastu ja lõppkokkuvõttes meie globaalse pärandi, mille me tulevikule jätame.

ÜRO peasekretär Ban Ki-moon, 2007

Ülemaailmsed poliitikad

UNFCCC pika perspektiivi eesmärk on „stabiliseerida kasvuhoonegaaside sisaldus atmosfääris tasemel, mis ennetaks inimtegevusest tulenevaid ohtlikke kliimasüsteemi häireid . Kyoto protokoll on esimene samm selle eesmärgi poole. Selles on kehtestatud heitkoguste vähendamise sihtnormid paljude tööstusriikide, sealhulgas Euroopa Liidu enamiku liikmesriikide jaoks, ja piiratud heitkoguste suurenemist ülejäänud riikide jaoks:

  • Euroopa Liidu 15 vanemal liikmesriigil on ühiseks eesmärgiks vähendada aastate 2008–2012 jooksul heitkoguseid sedavõrd, et see oleks 8% madalam kui 1990. aastal (video). Euroopa Liidu sisese kokkuleppe alusel on mõnel liikmesriigil lubatud heitkoguseid suurendada, samas kui teised peavad neid vähendama.
  • Enamiku uute liikmesriikide sihttasemed on -6% kuni -8% nende võrdlusaasta (enamasti 1990) tasemest.

Ameerika Ühendriigid, kus kasvuhoonegaaside heitkogus on suur, ei ole Kyoto protokolli ratifitseerinud.

Riigid peavad neile seatud sihttasemed saavutama riigisiseste poliitikate ja meetmete abil. Heitkoguste vähendamise eesmärgid peavad nad osaliselt saavutama heitkoguste vähendamise projektidesse investeerimisega arengumaades (puhta arengu mehhanism, CDM) või arenenud maades (ühisrakendusega). Puhta arengu mehhanism peaks toetama ka jätkusuutlikku arengut näiteks taastuvenergia projektide rahastamise kaudu.

Valitsustevaheline kliimamuutuste rühm kutsub üles vähendama heitkoguseid kõikjal maailmas 21. sajandi keskpaigaks ligikaudu 50% võrra. See tähendab heitkoguste vähenemist arenguriikides 60–80% võrra. Suurte heitkogustega arenguriigid nagu Hiina, India ja Brasiilia peavad heitkoguste kasvu piirama.

Praegu peetakse UNFCCC-ga läbirääkimisi rahvusvahelise lepingu sõlmimiseks pärast aastat 2012. Eesmärgiks on jõuda kokkuleppele Kopenhaagenis 2009. aasta detsembris toimuval kliimakonverentsil.

Euroopa Liidu poliitikad

Paljud Euroopa riigid on vastu võtnud heidete vähendamise siseriiklikud programmid. Euroopa Liidu tasandil on vastu võetud mitmesugused poliitikad ja meetmed ka Euroopa kliimamuutuste programmi raames, näiteks järgmised:

  • taastuvenergia (tuul, päike, biomass) ning soojust ning elektrienergiat tootvate kombineeritud seadmete laialdasem kasutamine;
  • hoonete, tööstuse, kodumasinate energiatõhususe suurendamine;
  • uute sõiduautode süsinikdioksiidiheitme vähendamine;
  • tööstusheidete vähendamise meetmed;
  • prügilaheidete vähendamise meetmed.

 

Euroopa Liidu süsinikdioksiidi heitkogustega kauplemise süsteem (video) on Euroopa Liidu heidete kulutasuvaks vähendamiseks tehtavate jõupingutuste nurgakivi. 2007. aasta märtsis kiitsid Euroopa Liidu juhid heaks ambitsioonika kliimamuutuste ja energia kava vähendada aastaks 2020 kasvuhoonegaaside heiteid 20% võrra (võrreldes 1990. aasta tasemega) ja tagada Euroopa Liidu üldises primaarenergia kasutuses 20% ulatuses taastuvate energiaallikate kasutamine. Jaanuaris 2008 esitas Euroopa Komisjon uue energia- ja kliimapaketi heitkoguste vähendamise eesmärgi saavutamiseks (video). Eri sektorid, nagu põllumajandus, transport ja ehitus, ning kõik liikmesriigid peavad vastavalt oma finantssuutlikkusele kaasa aitama Euroopa eesmärkide saavutamisele. Suure energiatarbega sektorite korral, nagu terase- ja keemiatööstus, teeb komisjon ettepaneku tugevdada Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi, mis aitaks saavutada 20% eesmärki. Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks on vaja kasutada rohkem taastuvenergiat, mis tähendab Euroopa jaoks ka mitmekesistatud energiavarustust.

Uued poliitikavaldkonnad, mille jaoks töötatakse välja täiendavaid heitkoguste vähendamise meetmeid, on lennundus (video), CO2 ja autod  (video) ning süsinikdioksiidi sidumine ja ladustamine (video).

Mõni EEA liikmesriik on valmistanud ette riigisisesed kliimamuutustega kohanemise strateegiad või on alustanud nende ettevalmistamist. Euroopa Komisjoni 2007. aasta roheline raamat „Kliimamuutustega kohanemine Euroopas – võimalused Euroopa Liidu meetmete võtmiseks“ on sidusrühmadega konsulteerimise etapis.

Lisateave:

Permalinks

Geographic coverage

Tegevused dokumentidega