järgmine
eelmine
punktid

Poliitikakontekst

Muutke keelt
Lehekülg Viimati muudetud 2021-05-07
This page was archived on 2016-09-01 with reason: No more updates will be done
Lissaboni strateegia, Euroopa Liidu säästva arengu strateegia ja kuues keskkonnaalane tegevusprogramm tunnustavad täiel määral ökoinnovatsiooni tähtsust. 2004. aasta jaanuaris rakendamiseks vastu võetud keskkonnatehnoloogia tegevuskava täiendab Euroopa Komisjoni regulatiivset lähenemisviisi. ETAP sisaldab mitut ökoinnovatsiooni edendamise ja keskkonnatehnoloogiate kasutuselevõtu meedet. Prioriteetideks on soodustada teadus- ja arendustegevust, leida rahalisi vahendeid ning aidata edendada nõudlust ja parandada turutingimusi.

ETAP täiendab Euroopa Komisjoni regulatiivset lähenemisviisi ja käsitleb otseselt Lissaboni strateegia kolme mõõdet: majanduskasvu, töökohti ja keskkonda. Liikmesriigid on ETAP-i põhjal töötanud välja formaalsed riiklikud suunised, milles kirjeldatakse keskkonnatehnoloogiaid ja ökoinnovatsiooni käsitlevaid kavasid, meetmeid ja saavutusi.

Teadus- ja arendustegevus on Lissaboni strateegia oluline osa, mille eesmärk on „muuta Euroopa maailma kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmistepõhiseks majandusjõuks”. Eeldatavasti peaks Lissaboni eesmärkide saavutamises olema oluline roll ka Euroopa Liidu teadusuuringute seitsmendal raamprogrammil (2007–2013). Mitu Euroopa tehnoloogiaplatvormi juhivad seitsmendat raamprogrammi jätkuvalt tööstuse vajaduste täitmise suunas. Need käsitlevad selliseid tehnoloogiateemasid nagu tuuleenergia, vesinikkütuseelemendid, fotogalvaanika ja fossiilkütust kasutavate elektrijaamade nullemissioon. Nimetatud platvormid avaldavad suurt mõju Euroopa innovatiivsele suutlikkusele muuta teadmised ja innovatsioon majanduslikuks lisandväärtuseks ja keskkonnasäästlikkuseks.

Euroopa suundumise nullemissiooni poole käivitas mitu eesmärki: kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamine 20% võrra aastaks 2020 (võrreldes 1990. aasta tasemega), aastaks 2020 saada 20% energiast taastuvatest energiaallikatest ja et 10% autotranspordikütusest moodustaksid biokütused. Need eesmärgid on loonud märkimisväärse võimaluse uute energeetikatehnoloogiate arenguks ja kümnendivanuste energiarežiimide muutmiseks. 21. sajandil asendatakse elektrivõrgud uue, väikesemõõtmelise ja ulatuslikuma levikuga taastuvenergia tootmise tehnikaga, mis töötab lähemal kohalikule tasandile, isegi kuni üksikute leibkondadeni välja.

Üksnes tehnoloogiad Euroopa keskkonnaprobleeme ei lahenda. Selgete majandus- ja keskkonnaeeliste saavutamiseks on vaja korraga mitut lähenemisviisi, alates seadusandlikest meetmetest ja lõpetades vabatahtliku tegevusega. Õigusaktid, nagu saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli direktiiv, on keskkonnasäästliku tehnoloogia kasutuselevõttu soodustades oluliselt julgustanud Euroopa ettevõtteid ja tööstust vähendama jäätmeid ja minema üle taaskasutusele. Samamoodi on vabatahtlike lähenemisviiside, nagu keskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteemi (EMAS) tulemusena pidevalt paranenud tuhandete Euroopa käitiste ja asutuste keskkonnategevuse tulemuslikkus.

 

 

Permalinks

Tegevused dokumentidega