järgmine
eelmine
punktid

Article

Säästev majandamine on Euroopa metsade tervise võti

Muutke keelt
Article Avaldatud 2016-04-04 Viimati muudetud 2021-05-11
Photo: © Juan Carlos Farias Pardo, Environment & Me /EEA
Euroopa metsad osutavad meile olulisi teenuseid: puhas õhk, puhas vesi, looduslik süsinikdioksiidi hoidla, puit, toit ja muud saadused. Metsad on elupaigad paljudele liikidele. Rääkisime Euroopa metsade probleemidest Euroopa Keskkonnaameti metsa- ja keskkonnaeksperdi Annemarie Bastrup-Birkiga.

Miks on metsad meie keskkonna tervise jaoks nii olulised?

Metsad osutavad keskkonnale ja kliimale palju elutähtsaid ökosüsteemiteenuseid. Nii näiteks aitavad nad reguleerida meie kliimat ja säästavad valgalasid, andes meile puhast vett. Nad aitavad puhastada õhku, mida me hingame. Kasvav mets aitab sageli kinni püüda suuri süsinikdioksiidi koguseid atmosfäärist. Lisaks aitavad metsad hoida ja kaitsta elurikkust, kuna paljud liigid elavad metsades ja sõltuvad neist. Peale selle on metsad oluline majanduslik ressurss ja seda mitte ainult puidu, vaid ka muude ressursside pärast, mida kasutatakse ravimite ja muude toodete valmistamiseks. Metsadel on tähtsaid rolle ka seoses inimeste heaoluga ja vabaaja kasutusega.

Euroopas on metsaga kaetud üldpindala tänu metsastamispoliitikale ja mahajäetud põllumajandusmaade ümberkujundamisele tegelikult kasvamas. Metsad katavad Euroopa Keskkonnaameti 33 liikmesriigi ja 6 koostööd tegeva riigi kogupindalast enam kui 40%.

Sellegipoolest on metsade tervis ülemaailmne probleem ja kogu metsaala maailmas on vähenemas. Eurooplastel on metsade üleilmsele hävitamisele oma mõju. Me impordime põllumajandus- ja puidutooteid, mis on ülemaailmse raadamise peapõhjus, mille tõttu hävitatakse eelkõige troopilisi metsi ja taigat.

Kuid metsade kogupindala ei ole ainus näitaja, mida peaks silmas pidama.

Millised on Euroopa metsade suurimad probleemid?

Euroopa metsadel on palju probleeme, nende hulgas elupaikade kadumine ja suuremad riskid seoses invasiivsete võõrliikide, saaste ja kliimamuutustega. Lisaks avaldavad metsadele survet nende kasutamine mitmesugustes inimtegevustes, transpordivõrkude ehitamine ja valglinnastumine. Metsi ja neist sõltuvaid liike mõjutab selgelt ka killustumine, kui suured metsad jagatakse väiksemateks, põllumaade ja linnade vahele jäävateks metsatukkadeks.

Neid küsimusi analüüsitakse meie Euroopa metsade ökosüsteemide olukorra ja arengu aruandes, mis avaldatakse kuu lõpus. See aruanne kinnitab, et peame oma metsi kaitsma ja nende ökosüsteeme säästvalt majandama, ja seda mitte ainult seoses puidutootmisega, vaid ka metsade kasutamisega muude, meie heaoluks tähtsate ökosüsteemiteenuste saamiseks.

Miks on metsade säästmine ja kaitsmine nii oluline?

Ajalooliselt on metsad suure osa Euroopa loomulik elupaik ja nad on osutanud meie keskkonnale ja heaolule olulisi teenuseid. Nad on bioloogilise mitmekesisuse poolest väga rikkad ja olulisel kohal meie püüetes säästa Euroopa looduslikke elupaiku.

Viimastel aastatel on teadlikkus nende tähtsusest mitmesugustes poliitilistes debattides suurenenud. Metsad kuulusid lahutamatu osana Pariisi kliimakõneluste teemaderingi. CO2 sidumise ja kliimamuutuste mõju vähendamise puhul on metsad võib-olla ainus looduslik vahend, mida me saame hallata. Me saame neid kasvatada ja langetada. Sellist kontrolli ei ole meil näiteks ookeanide üle.

Kuidas mõjutab kliimamuutus meie metsi?

Me teame, et kliimamuutus mõjutab metsi, kuid ei ole selge, kuidas täpselt ja mil määral. Kliimamuutused võivad olla nii positiivsed kui ka negatiivsed. Soojemas kliimas kasvavad puud arvatavasti paremini, mis on kasulik puidutootmise seisukohalt. Tänu sellele võib ka metsapiir liikuda kõrgemale ja rohkem põhja poole. Samas võivad metsi soojemas kliimas ohustada suurem hulk patogeene, haigusi, kahjureid ja invasiivseid võõrliike.

Näiteks soojema ja kuivema kevad- ja suveperioodiga on kuuse-kooreüraski (Ips typographus) arenguaeg lühem, mis annab talle võimaluse selle aja jooksul mitu korda paljuneda.

Kliimamuutustest tulenevad äärmuslikum ilm võib samuti metsi ohustada. Sademe jaotuse (märjem või kuivem ilm) muutudes võivad olemasolevad puuliigid asenduda teistega, mis suudavad uutes kliimaoludes paremini toime tulla ja kasvada.

Kuigi enamikku metsatulekahjusid on Euroopas põhjustanud inimesed, võib nende oht äärmusliku põua ja kuiva ilma tõttu eriti Lõuna-Euroopas suureneda. Metsatulekahjudel võivad metsade ökosüsteemide jaoks olla laastavad tagajärjed.

Mida teevad EL ja EEA nende probleemide lahendamiseks?

Metsade majandamine jääb riikide pädevusse. Kuid Euroopas on käivitunud protsess, mille eesmärk on sätestada kriteeriumid ja juhised, kuidas Euroopa metsade eest kõige paremini hoolitseda. Kuigi Euroopa Liidul ei ole oma metsapoliitikat, tahab ta toetada ja rakendada Euroopa metsade säästvat majandamist ning kaitsta ja hoida metsade paljusid funktsioone. Selleks võttis EL 2013. aasta septembris vastu uue metsastrateegia. Selle eesmärk on tõhustada koordineerimist asjaomaste sidusrühmade vahel.

EEA koostab hinnanguid, et suurendada Euroopa metsade teadmusbaasi ja teadlikkust metsade probleemidest ning samal ajal kindlaks määrata tulevikuväljavaateid. Selleks teeme tihedat koostööd Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse ja Eurostatiga. Koostöö on olemas ka Euroopa Maa seire programmiga „Copernicus“, mis kaardistab oma seiretegevuse raames ka metsi ja metsatüüpe. Peale selle koordineerime oma tegevust andmete vahetamiseks ÜRO agentuuridega ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega. Tänu oma ulatuslikele keskkonnateadmistele ja partneritele saame metsi seostada keskkonnateemadega, nagu näiteks kliima, põllumajandus, transport ja bioloogiline mitmekesisus, ning seepärast mõista paremini ja mitmekülgsemalt metsaökosüsteemidele avalduvat survet.

Annemarie Bastrup-Birk

Intervjuu EEA uudiskirjas nr 1/2016, märts 2016

Permalinks

Geographic coverage

Temporal coverage

Tags

Filed under:
Filed under: forests
Tegevused dokumentidega