järgmine
eelmine
punktid

News

Kahjuliku mürasaastega kokkupuutuvate eurooplaste arv eeldatavasti suureneb

Muutke keelt
News Avaldatud 2020-03-05 Viimati muudetud 2020-06-24
3 min read
Photo: © EEA/Gaia Russo
Euroopa Keskkonnaameti (EEA) täna avaldatud keskkonna mürasaaste aruande kohaselt puutub praegu vähemalt viiendik eurooplasi kokku tervisele kahjulikuks peetava müratasemega. Prognoositakse, et see arv lähiaastatel suureneb.

Euroopas on peamine mürasaaste allikas teeliiklus, märgitakse EEA uues aruandes „Müra Euroopas – 2020“, kus prognoositakse, et järgmise kümnendi jooksul suureneb müratase linna- ja maapiirkondades linnade kasvu ja suurenenud liikuvusvajaduse tõttu. Teised peamised keskkonna mürasaaste allikad on raudtee, õhusõidukid ja tööstus.

Aruandes esitatakse ajakohased andmed mürasaaste suundumuste kohta aastatel 2012–2017. Ka antakse ülevaade tulevastest müraprognoosidest ja müra tervisemõjust Euroopas, tuginedes Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) uutele suunistele müraga kokkupuutest tuleneva tervisemõju kohta. Lähtudes EEA alates 2014. aastast koostatud varasematest hinnangutest müra kohta Euroopas, vaadeldakse aruandes ka müraga kokkupuute haldamise ja vähendamise meetmeid ning antakse ülevaade, kuidas on lähenetud ELi õigusaktides (sh keskkonnamüra direktiivis ja ELi 7. keskkonnaalases tegevusprogrammis) seatud ELi mürasaaste-eesmärkide täitmisele.

Hinnanguliselt 113 miljonit inimest peab taluma pikaajalist päevast-õhtust-öist liiklusmüra tugevusega vähemalt 55 detsibelli (dB(A)). Enamikes Euroopa riikides puutub üle 50% linnapiirkondade elanikest päevasel-õhtusel-öisel ajal kokku liiklusmüraga, mille tugevus on vähemalt 55 dB. Maailma Terviseorganisatsiooni arvamusel võib sellise tugevusega müra kahjustada tervist. ELis käsitatakse pikaajalist kokkupuudet üle 55 dB müraga suurena.

Oluline tervisemõju

Pikaajaline kokkupuude müraga mõjutab tervist oluliselt. WHO uue teabe põhjal hindab EEA, et selline kokkupuude põhjustab Euroopas aastas 12 000 enneaegset surmajuhtumit ja 48 000 uut südame isheemiatõve juhtumit (tekib südamearterite ahenemisest). Samuti on müra tõttu hinnanguliselt 22 miljonit inimest pidevalt häiritud ja 6,5 miljonil inimesel on kroonilised rasked unehäired. Maailma Terviseorganisatsiooni tõendite kohaselt hakkavad sellised tervisemõjud ilmnema ELi müradirektiivis kehtestatud teatamiskünnistest väiksematel väärtustel ja seepärast neid tõenäoliselt alahinnatakse. Peale selle ei hõlma ELi direktiivi kohaselt edastatud riikide teave kõiki linnapiirkondi, teid, raudteid ja lennujaamu.

Lisaks sellele puutuvad 22 miljonit inimest kokku tugeva raudteemüra, 4 miljonit tugeva õhusõidukimüra ja alla 1 miljoni tugeva tööstusmüraga.

Lisaks inimeste kahjustamisele on mürasaaste kasvav oht ka maismaa- ja veekogude elusloodusele. Müra võib pärssida paljunemist ja suurendada suremust ning loomade põgenemist vaiksematesse piirkondadesse.

ELi 2020. aasta müraeesmärki ei saavutata

Kuigi ELi liikmesriigid on osaliselt kaardistanud ja teatanud Euroopa mürarohkeid piirkondi, ei ole üldisi keskkonnamüra poliitikaeesmärke veel saavutatud. Eelkõige ei saavutata 7. keskkonnaalases tegevusprogrammi 2020. aasta eesmärki vähendada mürasaastet ja liikuda WHO soovitatava müraga kokkupuute tasemete poole. Prognooside kohaselt tulevikus mürasaaste suureneb linnade kasvu ja suurenema liikuvusvajaduse tõttu.

Kuigi ELi direktiiviga kehtestatud 2017. aasta aruandlustähtpäev on möödunud, puudub üle 30% selles nõutud andmetest. Olulised viivitused osutavad, et riigid ei pruugi olla võtnud vajalikke meetmeid mürasaaste vähendamiseks. Aruandes lisatakse, et vaja on ka paremat rakendamist — see tugevdab Euroopa Komisjoni hiljutises eraldi hinnangus tehtud järeldusi direktiivi rakendamise kohta.

Müravähendusmeetmed

EEA aruandes märgitakse, et riigid võtavad juba praegu mitmesuguseid müra vähendamise ja ohjamise meetmeid, kuid nende eeliseid on positiivsete tervisenäitajate seisukohast endiselt keerukas hinnata. Linnamüra vähendamise kõige populaarsemad meetmed on näiteks vana teekatte asendamine siledama asfaldiga, liiklusvoogude parem juhtimine ja piirkiiruse vähendamine 30 km/h-ni. Ka on olemas meetmed, mille eesmärk on teadlikkuse suurendamine ja inimeste käitumise muutmine, et nad kasutaksid vaiksemaid transpordiliike, näiteks jalgrattad, jala käimine või elektrisõidukid.

Oluline arv riike, linnu ja piirkondi on kehtestanud ka n-ö vaikseid alasid, enamasti pargid ja muud haljasalad, kus on linnamürast vaikus. Aruandes märgitakse, et väljaspool linna asuvate vaiksete alade loomiseks ja kaitsmiseks ning nende piirkondade juurdepääsetavuse parandamiseks linnades tuleb teha rohkem.

ELi keskkonnamüra direktiivi taust

Inimeste kokkupuudet müraga jälgitakse keskkonnamüra direktiivi kohaselt kahe aruandluskünnise alusel – päevase-õhtuse-öise müra indikaator (Lden), mis mõõdab kokkupuudet häiriva müratasemega, ning öise müra indikaator (Lnight), millega hinnatakse une häirimist. Need teatamiskünnised on WHO soovitatutest kõrgemad ja praegu puudub mehhanism, millega jälgida WHO soovitatutega seoses toimuvat.

 

Keskkonnamüra direktiivi lisateave: https://ec.europa.eu/environment/archives/noise/directive.htm

Juurdepääs andmetele Euroopa müraseire- ja -teabeteenistuse kaudu: http://noise.eea.europa.eu/

Riikide teabelehed müra kohta:

https://www.eea.europa.eu/themes/human/noise/noise-fact-sheets

 

Permalinks

Geographic coverage

Temporal coverage