All official European Union website addresses are in the europa.eu domain.
See all EU institutions and bodiesTehke midagi meie planeedi heaks, trükkige käesolev leht välja ainult siis, kui väga vaja. Isegi väike heategu mängib suurt rolli kui seda teevad miljonid inimesed!
Article
Vanas korteris pole oma veemahutit, nii et Tekinid on ühendatud otse linna veesüsteemiga. Viimase kahe aasta põud Lääne-Türgis tähendab, et linn keerab vee regulaarselt kuni 36 tunniks kinni.
Veepuudus ei ole uus nähtus — Barış mäletab seda lapsepõlvest. Kuigi parem infrastruktuur tähendab, et vett läheb vähem raisku, on praegune põud eriti tõsine ja suvine „veesäästurežiim” on linna 12 miljoni elaniku jaoks reaalsus.
Äärmuslikud kuumalained ja põud, vihm ja üleujutused mõjutavad paljusid Euroopa paiku.
Eelmisel suvel, kui Hispaania päevaleht El Pais avaldas fotosid kuivadest jõesängidest, paistsid Briti ajalehes the Guardian silma murettekitavad pealkirjad üleujutuste kohta. Samal ajal kui kohalik omavalitsus kavatses Barcelonasse laevadega vett importida, hindas Briti valitsus oma tulvatõkkeid.
Ülalkirjeldatud olukordadel on palju põhjuseid, aga kliimamuutused suurendavad eeldatavasti nii selliste sündmuste sagedust kui ka tõsidust. Isegi kui meil õnnestub heitkoguseid vähendada, põhjustab kasvuhoonegaaside pikaajaline akumuleerumine siiski kliimamuutusi. Seega peame me kohanema, hindama haavatavust ja vähendama tegevusriske. Käesolev kliimamuutustega kohanemise analüüs keskendub veeküsimustele, peamiselt põuale.
Temperatuuri tõustes vähenevad Lõuna-Euroopa veevarud. Samas on põllumajanduse ja turismi jaoks vaja rohkem vett, eriti kuumemates ja kuivemates piirkondades.
Veetemperatuuri tõus ja jõgede veetaseme langemine lõunas mõjutab ka vee kvaliteeti. Erakordselt tugevate vihmasadude ja äkktulvade sagenemine suurendab reoveepuhastite ületäitumisest ja vee erakorralistest heidetest tulenevat reostusohtu.
2008. aasta kevadel oli Barcelonat varustavate veehoidlate veetase nii madal, et kavandati vee sissevedu. Kavatseti tellida kuus laevatäit vett hinnangulise maksumusega 22 miljonit eurot, kusjuures igaühest oleks piisanud kümne olümpiabasseini täitmiseks värske veega. Magevesi pidi tulema Tarragonast Lõuna-Kataloonias, Marseille’st ja Almeriast, mis on Lõuna-Hispaania kuivemaid alasid. Õnneks oli maikuu sademeterohke, veehoidlad täitusid piisavalt ja plaan jäeti ellu viimata. Samas kaalutakse jätkuvalt vee kõrvalejuhtimist jõgedest nagu Ebro ja isegi Rhône (1) Prantsusmaal.
Küprosel on katastroofiline põud. Veenõudlus on viimase 17 aasta jooksul kasvanud enam kui 100 miljoni magevee kuupmeetrini (m3) aastas. Viimase kolme aasta jooksul on kasutada olnud vastavalt 24, 39 ja 19 miljonit kuupmeetrit vett.
Veekriisi leevendamiseks toodi eelmisel suvel vett Kreekast. 2008. aasta septembriks oli Kreekast saabunud 29 laeva. Kreeka veepuudus aga aeglustas saadetisi. Küprose valitsus on pidanud võtma erakorralisi meetmeid, mille hulka kuulub veevarustuse vähendamine 30% võrra.
Türgi riikliku veevärgiameti andmetel langes riigis veetase eelmisel suvel pidevalt. Istanbuli joogiveega varustavates veehoidlates oli, võrreldes nende mahutavusega, 28% vett. Neljale miljonile inimesele koduks oleva Ankara veehoidlates oli täidetud vaid 1% joogivee mahutavusest.
Kreeta veeameti aruanne maalis murettekitava pildi saare põhjavee ressurssidest. Põhjaveekihid — maa-alused mahutid — on alates 2005. aastast alanenud ülepumpamise tõttu 15 meetrit. Merevesi on juba hakanud sisse pressima, reostades alles jäävaid varusid.
Leevendamine ja kohanemine
|
Praeguse veekriisi ja põuaga peab tegelema esimesel võimalusel, et tagada vee kättesaadavus inimestele. Samas peab välja töötama ka pikaajalise kohanemise poliitikaid. Kohaliku ja riikliku tasandi juhtorganid, kelle sooviks on veevarustust suurendada, investeerivad projektidesse, nagu veehoidlad, vee ülekanne ja merevett joogikõlblikuks muutvad veemagestamistehased.
Vahemeremaad saavad magevett üha miljonit liitrit puhast joogivett lekkivate nad meile öelda, kui kauaks vesi ära enam magestamise teel. Hispaanias torude ja kehva infrastruktuuri tõttu. võetakse, nii et me saame oma elu on praegu 700 veemagestamistehast, Magestamine võib pikaajalises planeerida. Aga paistab, et nad ei mis annavad iga päev piisavalt vett veemajanduses end õigustada, aga tegele palju veepuuduse endaga – 8 miljonile inimesele. Eeldatavasti merevee joogiveeks muutmine on muidugi ei saa nad tellida rohkem kahekordistub magestamine Hispaanias väga energiakulukas. Mõned tehased vihma,” ütles ta. järgmise 50 aasta jooksul.
Veepuudus ei esine aga ainult Lõuna‑Euroopas. Ühendkuningriik ehitab oma esimest veemagestamistehast Ida-Londonisse. Tehas, mille maksumus on 200 miljonit inglise naela, enam kui 250 miljonit eurot, võib toota 140 miljonit liitrit vett päevas, mis on piisav 400 000 majapidamise varustamiseks. Seejuures on paradoksaalne, et tehast rajav kohalik veeamet kaotab iga päev mitu miljonit liitrit puhast joogivett lekkivate torude ja kehva infrastruktuuri tõttu.
Magestamine võib pikaajalises veemajanduses end õigustada, aga merevee joogiveeks muutmine on väga energiakulukas. Mõned tehased kasutavad nüüd päikeseenergiat, mis on positiivne samm. Magestamine on aga ikkagi kallis. Töötlemise kõrvalsaadust – soolvett – on keeruline kõrvaldada ja see võib kahjustada keskkonda.
Parem teave aitab meil kohanedaVeekasutuse indeks (WEI) on hea näide teabest, mida on vaja ülevaate andmiseks meie ees seisvate probleemide ulatusest ja asukohast. Lihtsalt öeldes näitab indeks riigis või piirkonnas olemasolevaid
veeressursse, võrreldes kasutatava vee kogusega. Indeks üle 20% näitab
tavaliselt veenappust. Graafiku järgi on „veestress“> üheksal
riigil: Belgia, Bulgaaria, Küpros,> Saksamaa, Itaalia, endine
Jugoslaavia Vabariik Makedoonia, Malta, Hispaania, ja Ühendkuningriik
(Inglismaa ja Wales). |
EKA peatselt avaldatav aruanne käsitleb Alpe, mida tihti peetakse Euroopa veetorniks, sest 40% Euroopa mageveest tuleb sellest mäestikust. Alpide piirkonnas on temperatuur viimase saja aasta jooksul tõusnud 1,48°C – kaks korda rohkem kui maailmas keskmiselt. Vastavalt aruandele liustikud sulavad, lumepiir nihkub kõrgemale ja järk-järgult muutub ka talviti mäestikus vee kogumise ja talletumise ning soojematel suvekuudel vallandamise viis.
Alpid on veevarustuses üliolulised, mitte ainult kaheksa Alpi-riigi jaoks, vaid suure osa Mandri-Euroopa jaoks, toites paljusid suuri jõgesid. Sellisena toimivad nad ohu ulatust ja vajalikke meetmeid teadvustava sümbolina. Kohanemisstrateegiad ja meetmed peavad sisaldama kohalikke, piiriüleseid ja kogu ELi haaravaid elemente. Pealtnäha seoseta tegevusi, nagu põllumajandust ja turismi, energia tootmist ja rahvatervist peab vaatlema koos.
Kohanemine tähendab lõppude-lõpuks järelemõtlemist selle üle, kus ja kuidas me elame praegu ja tulevikus. Kust tuleb meie vesi? Kuidas me kaitseme ennast äärmuslike sündmuste eest?
EKA maakatte uuringud näitavad, et rannikualadel ehitatakse tihti kõige rohkem. EKA aruanne „Euroopa rannikualade muutuv nägu” osutab „Vahemere müürile” ja näitab, et 50%-l Vahemere rannikust käib ehitustöö. Veenappus ja põud on probleemiks juba paljudes neist piirkondadest. Rohkem kortereid, rohkem turiste ja rohkem golfiväljakuid toob kaasa suurema nõudluse vee järele. Samuti arendatakse kiiresti Põhja- ja Lääne-Euroopa rannikualasid, kus on oodata üleujutuste kasvu.
Kohanemise lõimimine tähtsamatesse ELi poliitikatesse on olnud piiratud. Euroopa Komisjon peaks aga 2009. aastal välja andma kohanemise alase valge raamatu. EKA hiljutine aruanne toob välja, et seni on ainult seitse 32-st EKA riigist vastu võtnud riikliku kliimamuutustega kohanemise strateegia. Kõik ELi liikmesriigid on aga ametis oma riigis vaadeldud olukorral põhinevate riiklike meetmete ettevalmistamise, väljatöötamise ja rakendamisega.
Tõhusa kohanemise jaoks vajalik ühine mõtlemine ei ole veel välja paigas, aga see on kujunemas.
Kirjandus
EKA, 2006. Euroopa rannikualade muutuv nägu. EKA aruanne nr 6/2006.
EKA, 2008. Impacts of Europe's changing climate — 2008 indicator-based assessment. EKA aruanne nr 4/2008.
EKA, 2009. Adaptation to water shortages in the Alps (koostamisel).
Footnotes
(1) 27. mail 2008 teatas Hispaania Kataloonia piirkonna keskkonnaministeerium, et hiljutised tugevad vihmad on leevendanud põuda piirkonna pealinnas Barcelonas, mistõttu valitsus võib kaotada veekasutuse piirangud. Veehoidlad, mis olid märtsis oma mahutavusest täidetud 20%, on nüüd 44% ulatuses täidetud.
For references, please go to https://www.eea.europa.eu/et/articles/kui-kaev-saab-tuhjaks-kliimamuutustega-kohanemine-ja-vesi or scan the QR code.
PDF generated on 2024-12-14 18:08
Engineered by: EEA veebitöögrupp
Software updated on 26 September 2023 08:13 from version 23.8.18
Software version: EEA Plone KGS 23.9.14
Tegevused dokumentidega
Jagage teistega