Kui kaev saab tühjaks - Kliimamuutustega kohanemine ja vesi

2008. aasta kevadel oli Barcelonat varustavate veehoidlate veetase nii madal, et kavandati vee sissevedu. Kavatseti tellida kuus laevatäit vett hinnangulise maksumusega 22 miljonit eurot, kusjuures igaühest oleks piisanud kümne olümpiabasseini täitmiseks värske veega. Magevesi pidi tulema Tarragonast Lõuna-Kataloonias, Marseille’st ja Almeriast, mis on Lõuna-Hispaania kuivemaid alasid. Õnneks oli maikuu sademeterohke, veehoidlad täitusid piisavalt ja plaan jäeti ellu viimata. Samas kaalutakse jätkuvalt vee kõrvalejuhtimist jõgedest nagu Ebro ja isegi Rhône (¹) Prantsusmaal.

Küprosel on katastroofiline põud. Veenõudlus on viimase 17 aasta jooksul kasvanud enam kui 100 miljoni magevee kuupmeetrini (m³) aastas. Viimase kolme aasta jooksul on kasutada olnud vastavalt 24, 39 ja 19 miljonit kuupmeetrit vett.

Veekriisi leevendamiseks toodi eelmisel suvel vett Kreekast. 2008. aasta septembriks oli Kreekast saabunud 29 laeva. Kreeka veepuudus aga aeglustas saadetisi. Küprose valitsus on pidanud võtma erakorralisi meetmeid, mille hulka kuulub veevarustuse vähendamine 30% võrra.

Türgi riikliku veevärgiameti andmetel langes riigis veetase eelmisel suvel pidevalt. Istanbuli joogiveega varustavates veehoidlates oli, võrreldes nende mahutavusega, 28% vett. Neljale miljonile inimesele koduks oleva Ankara veehoidlates oli täidetud vaid 1% joogivee mahutavusest.

Kreeta veeameti aruanne maalis murettekitava pildi saare põhjavee ressurssidest. Põhjaveekihid — maa-alused mahutid — on alates 2005. aastast alanenud ülepumpamise tõttu 15 meetrit. Merevesi on juba hakanud sisse pressima, reostades alles jäävaid varusid.

Praeguse veekriisi ja põuaga peab tegelema esimesel võimalusel, et tagada vee kättesaadavus inimestele. Samas peab välja töötama ka pikaajalise kohanemise poliitikaid. Kohaliku ja riikliku tasandi juhtorganid, kelle sooviks on veevarustust suurendada, investeerivad projektidesse, nagu veehoidlad, vee ülekanne ja merevett joogikõlblikuks muutvad veemagestamistehased.

Vahemeremaad saavad magevett üha miljonit liitrit puhast joogivett lekkivate nad meile öelda, kui kauaks vesi ära enam magestamise teel. Hispaanias torude ja kehva infrastruktuuri tõttu. võetakse, nii et me saame oma elu on praegu 700 veemagestamistehast, Magestamine võib pikaajalises planeerida. Aga paistab, et nad ei mis annavad iga päev piisavalt vett veemajanduses end õigustada, aga tegele palju veepuuduse endaga – 8 miljonile inimesele. Eeldatavasti merevee joogiveeks muutmine on muidugi ei saa nad tellida rohkem kahekordistub magestamine Hispaanias väga energiakulukas. Mõned tehased vihma,” ütles ta. järgmise 50 aasta jooksul.

Veepuudus ei esine aga ainult Lõuna‑Euroopas. Ühendkuningriik ehitab oma esimest veemagestamistehast Ida-Londonisse. Tehas, mille maksumus on 200 miljonit inglise naela, enam kui 250 miljonit eurot, võib toota 140 miljonit liitrit vett päevas, mis on piisav 400 000 majapidamise varustamiseks. Seejuures on paradoksaalne, et tehast rajav kohalik veeamet kaotab iga päev mitu miljonit liitrit puhast joogivett lekkivate torude ja kehva infrastruktuuri tõttu.

Magestamine võib pikaajalises veemajanduses end õigustada, aga merevee joogiveeks muutmine on väga energiakulukas. Mõned tehased kasutavad nüüd päikeseenergiat, mis on positiivne samm. Magestamine on aga ikkagi kallis. Töötlemise kõrvalsaadust – soolvett – on keeruline kõrvaldada ja see võib kahjustada keskkonda.

EKA peatselt avaldatav aruanne käsitleb Alpe, mida tihti peetakse Euroopa veetorniks, sest 40% Euroopa mageveest tuleb sellest mäestikust. Alpide piirkonnas on temperatuur viimase saja aasta jooksul tõusnud 1,48°C – kaks korda rohkem kui maailmas keskmiselt. Vastavalt aruandele liustikud sulavad, lumepiir nihkub kõrgemale ja järk-järgult muutub ka talviti mäestikus vee kogumise ja talletumise ning soojematel suvekuudel vallandamise viis.

Alpid on veevarustuses üliolulised, mitte ainult kaheksa Alpi-riigi jaoks, vaid suure osa Mandri-Euroopa jaoks, toites paljusid suuri jõgesid. Sellisena toimivad nad ohu ulatust ja vajalikke meetmeid teadvustava sümbolina. Kohanemisstrateegiad ja meetmed peavad sisaldama kohalikke, piiriüleseid ja kogu ELi haaravaid elemente. Pealtnäha seoseta tegevusi, nagu põllumajandust ja turismi, energia tootmist ja rahvatervist peab vaatlema koos.

Kohanemine tähendab lõppude-lõpuks järelemõtlemist selle üle, kus ja kuidas me elame praegu ja tulevikus. Kust tuleb meie vesi? Kuidas me kaitseme ennast äärmuslike sündmuste eest?