järgmine
eelmine
punktid

News

Nullsaaste: enamik Euroopa suplusveekogusid vastab kõrgeimatele kvaliteedistandarditele

Muutke keelt
News Avaldatud 2021-06-01 Viimati muudetud 2021-06-02
3 min read
Photo: © Marco Verch/Flickr
Täna avaldatud iga-aastane suplusvee aruanne näitab, et 2020. aastal vastas peaaegu 83% Euroopa supluskohtadest Euroopa Liidu kõige rangematele veekvaliteedi standarditele, saades hindeks „väga hea“. Viimane hinnang, mille koostas Euroopa Keskkonnaamet koostöös Euroopa Komisjoniga, põhineb 2020. aasta seirel 22 276 supluskohas üle kogu Euroopa. Lisaks ELi liikmesriikidele toimus seire 2020. aastal Šveitsis ja Albaanias.

Pärast nelja aastakümne pikkust tegevust reostuse ärahoidmisel ja vähendamisel on Euroopa suplusvee kvaliteet jätkuvalt kõrge. ELi õigusaktid on aidanud parandada üldist kvaliteeti ning ühtlasi teha kindlaks valdkonnad, kus on vaja võtta konkreetseid meetmeid.

Euroopa Keskkonnaameti tegevdirektor Hans Bruyninckx

Nende rannikuäärsete ja sisemaa ujumiskohtade osakaal, mille vee kvaliteet on „väga hea“, on viimastel aastatel stabiliseerunud ligikaudu 85% juures. 2020. aastal oli see kogu Euroopas 82,8%. Vee kvaliteedi miinimumstandarditele (hinne „piisav“) vastas 93% 2020. aastal seiratud supluskohtadest ning viies riigis – Küpros, Austria, Kreeka, Malta ja Horvaatia – oli 95% või rohkem suplusvetest väga hea kvaliteediga.

Keskkonna, ookeanide ja kalanduse volinik Virginijus Sinkevičius ütles:„Suplusvee kvaliteet on Euroopas jätkuvalt kõrge, mis on hea uudis eurooplastele, kes suunduvad tänavu suvel randadesse ja supluskohtadesse. Selle tulemuse taga on enam kui 40 aasta vanune suplusvee direktiivi, spetsialistide raske töö ja koostöö. Mais vastu võetud nullsaaste tegevuskava aitab hoida veekogud heas seisundis ja ohutud ning meie mered ja jõed puhtad.“

Euroopa Keskkonnaameti tegevdirektor Hans Bruyninckx lisas: „Pärast nelja aastakümne pikkust tegevust reostuse ärahoidmisel ja vähendamisel on Euroopa suplusvee kvaliteet jätkuvalt kõrge. ELi õigusaktid on aidanud parandada üldist kvaliteeti ning ühtlasi teha kindlaks valdkonnad, kus on vaja võtta konkreetseid meetmeid.“

Kaks kolmandikku supluskohtadest asub Euroopa rannikualadel. Tulemused annavad hea ülevaate sellest, kus puhkajad võivad leida parima veekvaliteediga supluskohad. Mitme supluskoha vee kvaliteeti ei olnud tänavu võimalik hinnata, kuna pandeemiaga seotud piirangute tõttu ei võetud piisavalt proove.

2020. aastal oli vee kvaliteet halb 296 Euroopa supluskohas (1,3%). Kuigi halva kvaliteediga kohtade osakaal on alates 2013. aastast veidi vähenenud, esineb endiselt probleeme eelkõige reostusallikate hindamisel ja integreeritud veemajanduse rakendamisel. Supluskohtades, mille saastatuse päritolu või põhjuseid on raske kindlaks teha, on vaja eriuuringuid saasteallikate kohta.

Nullsaaste tegevuskava osana ja kooskõlas elurikkuse strateegiaga algatas komisjon hiljuti suplusvee direktiivi läbivaatamise. Eesmärk on hinnata, kas kehtivad eeskirjad täidavad endiselt oma eesmärki kaitsta rahvatervist ja parandada vee kvaliteeti või oleks vaja olemasolevat raamistikku parandada, võttes eelkõige arvesse uusi parameetreid. Selle protsessi osana avab komisjon varsti veebipõhise avaliku konsultatsiooni sidusrühmadega.

Käesoleva aasta aruande järeldusi tutvustatakse 2. juunil ELi rohelise nädala raames toimuval istungil. ELi rohelise nädala põhiteema on tänavu nullsaaste. Koos tänavuse suplusvee aruandega on Euroopa Keskkonnaamet avaldanud ka ajakohastatud interaktiivse kaardi, millel on näha iga supluskoha seisukord. Samuti on kättesaadavad ajakohastatud riigipõhised aruanded ning täiendav teave direktiivi rakendamise kohta liikmesriikides.

 

Taust

Euroopa suplusvee kvaliteet on viimase 40 aasta jooksul oluliselt paranenud, muu hulgas tänu ELi suplusvee direktiivile. Tänu direktiiviga kehtestatud tõhusale seirele ja haldamisele ning koos muude ELi keskkonnaalaste õigusaktidega, nagu asulareovee puhastamise direktiiv (1991), on märgatavalt vähenenud puhastamata või vaid osaliselt puhastatud asula- ja tööstusreovee sattumine suplusvette. Selle tulemusena on paljudes supluskohtades reostus vähenenud ning vee kvaliteet oluliselt paranenud. Asulareovee puhastamise direktiivi käimasoleva läbivaatamise käigus hinnatakse, kuidas saaks kogu ELis võtta paremaid meetmeid, et parandada järjepidevalt reovee ülevoolusüsteeme, pidades eelkõige silmas kliimamuutuste mõju.

Kõik ELi liikmesriigid ning Albaania ja Šveits seiravad oma supluskohti vastavalt ELi suplusvee direktiivi sätetele.

Õigusaktis on sätestatud suplusvee kvaliteedi hinded „väga hea“, „hea“, „piisav“ ja „halb“ sõltuvalt kindlakstehtud fekaalbakterite sisaldusest. Kui vesi on saanud kvaliteedihinde „halb“, peaksid liikmesriigid võtma teatavaid meetmeid (näiteks keelama suplemise või teavitama üldsust, et suplemine ei ole soovitav) ning asjakohaseid parandusmeetmeid.

 

Lisateave

Suplusvee kvaliteedi hindamine 2020. aastal, sealhulgas riigiaruanded ja interaktiivne kaart

Eelseisev avalik konsultatsioon suplusvee direktiivi kohta

Suplusvee kvaliteeti käsitlevad ELi eeskirjad  

 

Permalinks

Geographic coverage

Temporal coverage